„Abi tuleb mulle Jehoova käest”

Vallalisena rõõmsalt Jehoova teenistuses

„PALJUD meist on täiesti õnnelikud, kuigi me pole abielus,” täheldas üks kristlik naine Hispaaniast. Miks ta tunneb rahulolu? „Meile meeldib see, et me ei pea muret tundma paljude kohustuste pärast ja saame rohkem pühenduda Jehoova, oma Jumala teenimisele.”

Need mõtted on kooskõlas sellega, mida öeldakse vallalisuse kohta Jumala Sõnas. Kui apostel Paulus arutles abielu puudutavaid küsimusi, andis ta järgmise inspireeritud nõuande: „Ma ütlen vallalistele ja lesknaistele: neile on hea, kui nad jäävad nõnda nagu minagi.” Paulus ei olnud abielus. Miks ta soovitas vallaliseks jääda? Ta tõi välja, et abieluinimene on jaotatud kaheks, ent vallaline „hoolitseb selle eest, mis kuulub Issandale” (1. Korintlastele 7:8, 32–34). Jehoova teenimine on peamine tegur, mis toob vallalisele rõõmu ja rahulolu.

Vallalisus üllal eesmärgil

Pauluse sõnad võivad tekitada hämmingut kultuurides, kus abielu ja laste kasvatamine on väga tähtsad. Jeesus Kristus – kes ise oli vallaline, kuid õnnelik ja rahul – mainis, millisel üllal eesmärgil võib kristlane jääda vallaliseks. Ta sõnas: „On kohitsetuid, kes ise on ennast kohitsenud taevariigi pärast. Kes suudab aru saada, saagu aru [„Kes saab sellele ruumi teha, see tehku sellele ruumi”, UM]” (Matteuse 19:12).

Vastavalt nendele sõnadele on paljud leidnud, et vallalisus võimaldab neil teenida Jumalat ilma abielus ette tulevate takistusteta (1. Korintlastele 7:35). Paljud kristlased on õnnelikud Jehoova teenijad ka ilma abielupartnerita ning leiavad rõõmu teiste usinast aitamisest.a

Paljud vallalised kristlased mõistavad, et õnne tundmiseks pole vaja abielus olla ja et vallalisusega ei kaasne sugugi kurbus. Mõlema grupi hulgas leidub inimesi, kes on vahel õnnelikud ja vahel kurvad. Tegelikult märgitakse Piiblis realistlikult, et abieluga kaasneb „ihulik viletsus” (1. Korintlastele 7:28).

Vallaline olude sunnil

Paljud pole vallalised mitte omal valikul, vaid olude sunnil. Nad igatsevad soojust, kaaslust ja armastust, mida abielust võib leida. Mõni ei saa kas majanduslikel või muudel kaalutlustel praegu abielluda. Osa kristlasi – paljud neist kallid vaimsed õed – on jäänud vallaliseks, sest nad on otsustanud kuuletuda Piibli nõuandele abielluda ’vaid Issandas’ (1. Korintlastele 7:39). Olles lojaalsed, on nad võtnud nõuks abielluda vaid pühendunud ja ristitud Jehoova teenijaga.

Vallalised võivad mõnikord tunda üksindust. Üks vallaline kristlane möönis, et on end mõnikord nii tundnud, ja lausus: „Me teame Jehoova seadust ega taha Jehoovale mitte millegagi meelehärmi põhjustada. Soovime leida endale kaaslast, ent ükskõik kui palju ilmalikud inimesed ka ei püüaks meile kosjasobitajaks olla, jääme oma seisukohale kindlaks. Juba ainuüksi uskmatute meeste või naiste seltskonnas viibida on meile vastumeelt.” Selliseid kristlasi tuleks kiita selle eest, et nad järgivad Piibli nõu ja hoiavad kinni kõrgetest moraalimõõdupuudest, kuna nad tahavad Jehoovale meeldida, hoolimata sellest, et see võib neile emotsionaalselt kurnav olla.

Jehoova pakub külluslikult abi

Jehoova on lojaalne neile, kes jäävad talle lojaalseks selles, et ei abiellu inimesega, kes teda ei teeni. Kuningas Taavet rääkis omast kogemusest: „Lojaalse suhtes sa [Jehoova] tegutsed lojaalselt” (Laul 18:26, UM). Jumal tõotab neile, kes ustavalt talle kuuletuvad: „Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” (Heebrealastele 13:5). Jehoovat jäljendades võime jagada heldelt kiitust igas vanuses vallalistele kristlastele, kes peavad ustavalt kinni Jumala Sõnast. Me võime ka palvetada, et Jehoova annaks neile jõudu raskustega toimetulekuks. (Kohtumõistjate 11:30–40.)

Paljud vallalised kristlased on leidnud, et täisajaline osalemine piibliharidustöös teeb nende elu mõttekaks. Mõelgem näiteks vallalisele 30. aastates Patriciale, kes on pioneer ehk täisajaline evangeeliumikuulutaja. Ta ütleb: „Ehkki vallalisusega kaasneb katsumusi, on see võimaldanud mul alustada üldpioneerteenistust. Üksiku inimesena on mu ajakava paindlikum, mistõttu saan rohkem uurida. Olen õppinud ka palju enam toetuma Jehoovale, eriti pingelistel aegadel.”

Need mõtteavaldused põhinevad kosutaval Piibli tõotusel: „Veereta Jehoova peale oma tee ja looda tema peale; küll ta toimetab kõik hästi!” (Laul 37:5). Tõesti, kõik Jehoova ustavad teenijad, olgu nad abielus või vallalised, leiavad lohutust ja tuge inspireeritud sõnadest: „Abi tuleb mulle Jehoova käest” (Laul 121:2).

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 9]

„Vallaline mees hoolitseb selle eest, mis kuulub Issandale, kuidas ta saaks olla Issanda meele järgi.” (1. KORINTLASTELE 7:32)

[Kast lk 8]

MIDA TEHA, ET VALLALISUS TOOKS RÕÕMU?

Jeesus, kes jäi vallaliseks, sõnas: „Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mind on läkitanud, ja lõpetan tema töö.” (Johannese 4:34)

Filippuse neli vallalist tütart „kõnelesid prohvetlikult”. (Apostlite teod 21:8, 9, P 1997)

Vallalised kristlikud õed, kes kuulutavad Kuningriigi sõnumit, kuuluvad „head sõnumit rääkivate naiste” hulka, keda on „suur vägi”. (Laul 68:12, UM)