Piviusumik naapertuilluassutsip atuutilernissaanik kina tunaartarisinnaavarput?
’Silarsuarmut eqqartuussisoq iluanngitsumik iliussanersoq?’ — 1 Môrsase 18:25.
1, 2. Naapertuilluanngitsuliornerit silarsuarmi atugaaqisut inuit ilarpassuisa qanoq qisuariarfigisarpaat?
AMERLANERPAARTARTA nalunngilluinnarpaat naapertuilluanngitsuliortoqartaqisoq. Illit nammineq naapertuilluanngitsuliornerit qanoq qisuariarfigisarpigit?
2 Naapertuilluanngitsuliornerit takugaangamikkik inuit ilaasa naapertuilluartumik Guuteqarnera apeqqutaalersittarpaat. Ilaat immaqa agnostikeriunerartarput, tassa aalajangersimasumik upperisaqaratik tamanik qulartuunerarlutik. Atagu oqaaseq tamanna sammineroriartigu. Oqaatsip taassuma pivai inuit isumaqartut „piussutsip pingaartortaa (ingammik Guuteqarnersoq) ilisimaneqanngitsoq ilisimaneqarsinnaagunaranilu“. Biologi, tassa pinngortitat inuunerannik misissuisoq, tuluk Thomas H. Huxley, ukiut 1900-ssaanni inuusimasoq suut tamarmik pinngoriartorsimasorineqarnerannik Darwinip eqqarsaataanik illersuisoq, siulliulluni oqaatsimik „agnostisk“-imik taama isumaqartillugu atueqqaartuuvoq.a
3, 4. Oqaatsip „agnostisk“-ip suna tunulequtaraa?
3 Huxleylli oqaaseq „agnostisk“ suminngaanniit pisimanerpaa? Oqaaseq inatsisinik ilisimasup ukiuni hundredelinni siullerni inuusimasup, apustili Paulusip, allatut isumaqartikkaluarlugu atorsimasaa issuarpaa. Oqalugiaatit oqalugiaatigineqarsimasut tusaamasaanerpaartaasa ilaanni oqaaseq tamanna atorneqarsimavoq. Oqalugiaat tamanna ullumikkut pingaaruteqarpoq, naapertuilluarnerup qaqugu qanorlu ililluni inunnut tamanut atuutilerumaarnissaata ilisimaneqalernissaanut, qanorlu uagut nammineq tamatuminnga iluaqutiginnissinnaalernissatsinnut pitsaasumik pissutissiigami.
4 Oqaaseq „agnostisk“ („ilisimaneqanngitsoq“) apustili Paulusip atorpaa tunisivik ’Guutip nalusap pia’-nik allannilik eqqartoramiuk. Paulusip oqalugiaataa naatsoq tamanna nakorsamit Lukasimit, oqaluttuami pisimasuiusumi apustilit suliáinik agdlagkat kapitaliisa 17-ianni, allanneqarsimavoq. Kapitalimi tassani siullermik qanoq ililluni Paulusip Athenimut pisimanera oqaluttuarineqarpoq. Ungalusami qupperneq 6-imiittumi Lukasip oqaasii aallarniutaasut oqalugiaallu tamaat atuarneqarsinnaavoq.
5. Paulusip Athenimiut oqalugiarfigigamigit suut avatangiiserai? (apustilit suliáinik agdlagkat 17:16-31 atuarneqarli.)
5 Paulusip oqalugiaataa sunniinertuuvoq peqqissaartumillu misissortariaqarluni. Naapertuilluanngitsuliornernik ingasattunik takusaqartuaannaratta oqalugiaat tamanna assut ilinniutigisinnaavarput. Atagu Paulusip avatangiisigisai pillugit apustilit suliáinik agdlagkat 17:16-imiit 21 ilanngullugu allaatigisat sammeqqaariartigik. Illoqarfik ilinniarfiussutsimigut tusaamasaq, Sokratesip, Platonip Aristotelesillu ilinniartitsiffigisimasaat, najugarigamikku Athenimiut usorsisimaarutigeqaat. Aammattaaq Athen upperisarsiorfiungaarsimavoq. Sumi tamaani Paulusip guutiliat takusinnaavai — sorsunnermut guutiutitaq Ares (taaneqarportaaq Mars), Zeus, nakorsaanermut guutiutitaq Asklepios (Æskulap), immamut guutiutitaq nakuusertoq Poseidon, Eros, Athene, Dionysos allallu.
6. Paulusip Athenimi takusaanut naleqqiullugit illoqarfimmi illit najukkanniittut qanoq oqaatigineqarsinnaappat?
6 Paulus illoqarfimmut najukkamulluunniit illit najugarisannut tikeraassagaluaruni sunik takusaqassagaluarpa? Allaat nunani kristumiuunerartut najugarisaanni inuit upperisarsiorlutik guutilianik taamaaqataanillu pallorfiginnittut takussagaluarpai. Nunanilu kristumiuunerartuunngitsut najugarisaanni taamaattut suli amerlanerusarput. Angalanermi ilitsersuutit ilaanni ima allassimasoqarpoq: „’Qatanngutiminnit’ grækeriusunit inuunerlunniartartuusunit allaanerullutik Indiami guutit ataasiinnarmik aappaqartarput, aappaallu arnaasut pitsaaqisunik piginnaaneqartitaasarput . . . Ingasaassinngitsumik oqaatigalugu arlalinnik millionilinnik guuteqarpoq uumassusilinnut pinngortitanullu assigiinngitsunut tamanut atatitaasunik.“
7. Itsarsuaq grækerit guutii qanoq ittuuppat?
7 Grækerit guutiisa ilarpassui erlittuutut kanngunartutullu aammalu kanngunartuliungaartutut eqqartorneqartarput. Guutisut taakkunattut inuk iliussagaluaruni assuarnassagaluaqaaq, aap, ullumikkut nunat amerlanersaanni taamaaliorneq inatsisaatsuliornerussagaluarpoq. Pissutissaqarluartumik aperisoqarsinnaavoq grækerit taamani inuusimasut guutit taama ittut naapertuilluarnermik qanoq ittumik ilimasuffigisimassaneraat. Paulusilli malugaa Athenimiut guutit taakku immikkut nuannarigaat. Taamaattumik naapertuilluartuusunik qularutigisaqarani kristumiussutsimi piviusumi ajoqersuutigisaasut nassuialerpai.
Tusarnaartut ilungersorfigisariaqartut
8. (a) Epikuerikkut ilisimaqqissaarniarnikkut qanoq isumaliuteqarpat? (b) Stoamiut qanoq upperisaqarpat?
8 Juutit grækerillu ilaasa soqutiginnillutik tusarnaarpaat, kisianni itisuumik eqqarsartartut Epikuerikkut Stoamiullu sunniinertuut qanoq qisuariassappat? Soqutiginarpoq taakkua eqqarsaataat ullumikkullu eqqarsaatit nalinginnaasut, allaat atuarfinni inuusuttuaqqanut ilinniartitsissutigineqartartut, assigiissuteqangaatsiarmata. Sapinngisamik annertuumik inuulluataarnissaq, ingammik isummakkut nuannaarnissaq, pingaartillugu inuuniarnissaq Epikuerikkut innersuussutigaat. Taakkua itisuumik eqqarsaatersuutaata, oqariaatsimik ima ittumik tunuliaqutillip: ’Nerillutalu imeqisa, aqagu toqussagatta,’ aalajangivissumik pisaaseqannginnerat ileqqorissuseqannginnerallu ersersippaa. (1 Korintumiut 15:32) Taakkua upperinngilaat guutit qilak nunalu pinngortissimagaat; isumaqarpulli inuuneq silarsuarmi isummaminik ingerlasumi nalaatsornikkut pinngorsimasoq. Aammattaaq isumaqarput inuit guutinit soqutigineqanngitsut. Stoamiummi? Taakkua tunngavissaqarluartumik eqqarsarneq pingaartippaat, isumaqarlutillu sananeqaatit silaqarsuserlu (imaluunniit pissaaneq) silarsuarmi tunngaviunerusuusut. Stoamiut kinaassusiliunngitsumik guuteqarnerarput. Aamma isumaqarput inuit atugassaat tamarmik siumut aalajangeriigaasut.
9. Pissutsit tamakku atorlugit Paulusip oqaluussinera sooq imaannaanngitsuua?
9 Itisuumik eqqarsartartut taakkua Paulusip tamanut ilinniartitsinera qanoq qisuariarfigaat? Taamanikkut Athenimiut ilikkagaqarusunneq isummakkullu anneruniarneq ileqqorigamikkik Paulus akiulerpaat. Naggataatigut Areopagusimukaappaat. Athenimi niueriartortarfiup qulaani Akropolisilli qutsissumiittup aterpiaani qaarsortuumik qattuneqarpoq sorsunnermut guutiutitaasumut Marsimut, tassa Aresimut, atsiunneqartumik, taamaattumillu Marsip Qattorngamik imaluunniit Areopagusimik taaneqartumik. Itsaq tassani eqqartuussiveqarpoq. Immaqa Paulus eqqartuussivimmut sassartinneqarpoq, immaqa Akropolis takorannersoq taakaniittullu Parthenon tusaamasarsuaq naalaffiillu allat inuusaliarpassuillu isikkivigalugit katersuuttartunut. Isumaqartoqarpoq apustili Paulus taamani navianartorsiortoq, Romamiut inatsisaat naapertorlugit guutinik nutaanik eqqussiniarneq inerteqqutaammat. Kisianni Paulus isummaminik nassuiaanissaa siunertariinnarlugu, imaluunniit ajoqersuisutut pisinnaassuseqarnerminik uppernarsaanissaa siunertariinnarlugu Areopagusimukaanneqaraluaruniluunniit, katersuuttut sassartitaaffigisai ataqqisariaqartuupput. Inuit taakku ajuallatsinnagit tusarliussassani pingaaruteqaqisoq saqqummiussinnaassanerpaa?
10. Oqaatsit ajuallannanngitsut suut Paulusip aallarniutigai?
10 Paulusip qanoq periaaseritsigisumik aallarniinera apustilit suliáinik agdlagkat 17:22, 23-milu malugeriaruk. Athenimiut upperisarsiorumatuunerannik amerlangaartunillu guutiliaqarnerannik eqqartuinera tusarnaartaasa ilaasa nersualaarinertut isumaqarfigisinnaasimassavaat. Taakkua arlalinnik guuteqarnerat toqqaannartumik Paulusip avoqqaarinngilaa. Kisianni tunisivik takusimasani uparuarpaa, tunisivik ima allannilik: ’Guutip nalusap pia.’ Taama ittunik tunisiveqartarsimanera pisimasuiusunik nassaat nalunarunnaarsippaat, tamatumalu Lukasip allaaserisaanik upperinninnerulersissavaatigut. Paulusip tunisivik taanna aallarniutigaa. Athenimiut ilisimassuseqarneq tunngavissaqarluartumillu eqqarsarneq ataqqinartingaarpaat. Taama ittumik tunisiveqarnermikkut guuteqarnera ’nalusa’minnik (grækerisut aʹgnōstos) nassuerutigigamikku, tunngavissaqarluassaaq guuti nalusartik taanna pillugu Paulusip nassuiaatinnissaa akuerigunikku. Tunngaveqartumik taamaattussaatitseriaasia kimilluunniit ajorineqarsinnaanngilaq, ilaa?
Guuti ilisarisassaanngila?
11. Qanoq oqarnermigut Paulusip tusarnaartini Guutimik ilumoortumik eqqarsaatiginnilersinniarpai?
11 Apeqqut taamani unaavoq: ’Guuti nalusaq’ taanna qanoq ittuua? Tassaavoq silarsuarmik taassumaniittunillu tamanik pinngortitsisoq. Nunap avataaniittullu tamarmik piunerat, naasut uumasullu piunerat, uagut inuit piunerput, kimilluunniit miserratigineqarsinnaanngilaq. Pissaanerup silaqarsutsillu, ilisimatussutsip allaat, taakkunani tamani ersitsut Pinngortitsisumit silatuumit pissaaneqangaartumillu pinngortitaanerat, nalaatsornerinnakkut pinngorsimannginnerat, takutitsiarpaat. Paulusip tunngaveqartumik taamaattussaatitsiniariaasia ullumikkut suli naleqqulluarneruvoq. — sarĸúmersitat 4:11; 10:6.
12, 13. Ullumikkut nalunaajaatit nutaanerusut suut Paulusip tunngaveqartumik eqqarsarneranut tapersiissutaappat?
12 Ukialunnguit matuma siornagut ullorissanik ilisimatuup tuluup Sir Bernard Lovellip atuakkami In the Centre of Immensities (Angisoorujussuit qiterpiaanni)-mi uumassusillit nunamiittut amerlasuunngikkaluartunik katitigaasut sananeqaataasa paasiuminaatsorujussuunerat allaaseraa. Tamatumunnga atatillugu uumassusillit taama ittut nalaatsornerinnakkut qanoq pinngorsinnaasimassanersut eqqarsaatissiilluni allaatigaa. Eqqarsaatini ima inerpaa: „Proteinmolekylit minnerpaalluunniit nalaatsornikkut pinngorsimasinnaanerat ilimanaateqanngingajalluinnarpoq. Ukiut piffillu naatsorsuiffigisavut najoqqutaralugit eqqortumik oqaatigalugu nalaatsornerinnakkut pinngorsinnaasimanavianngivipput.“
13 Aammattaaq ullorissanik ilisimatuut nunarsuaq avataaniittullu killeqanngitsut misissorsimavaat. Nunarsuup avataaniittullu pinngoqqaarsimanerannik misissuinerminni atortut nutaaliaanerpaat elektronikkitortuusut atortorisimavaat. Sumik paasisimasaqarpat? Atuakkami God and the Astronomers (Guuti ullorissanik ilisimatuullu)-mi dr. Robert Jastrow 1978-imi ima allappoq: „Maanna paasivarput ullorissanik ilisimatusaatitigut uppernarsisat silarsuup pinngorsimaneranik oqaluttuamut Bibelimiittumut naapertuuttuusut.“ „Ilisimatuup, silaqarsutsip pitsaanerussusianik upperisaqaraluartup, paasisat nutaat paatsiveerulluinnassutigissavai. Ilisimaatsuussutsip qaqqai arlaqaqisut qaqiffigisarsimavai; maanna qaqqat portunersaata inngia ajugaasimaarutigisaminik qaqiffigilerpaa — qaqqallu qattorna kingullerpaaq qaqiffigigaalu, upperisamik ilisimatoorpaalunnit [pinngortitsinermik upperisaqartuusunit] ukiut hundredellit tassaneereersimasunit ilassineqarpoq!“ — Naleqqiuguk Tussiaat 19:2.
14. Eqqarsaat tunngaveqarluartoq suna Guutip naalaffinni inuit sanaavini ineqarsinnaannginnera pillugu Paulusip oqaasiinut tunngavissaalluarpa?
14 Tassa tassuuna Paulusip apustilit suliáinik agdlagkat 17:24-mi oqaasiisa ilumoortuussusiat takuneqarsinnaavoq, eqqarsaataanullu tulliuttumut versi 25-miittumut tamatuma ingerlatippaatigut. Guuti pissaanilik ’silarsuarmik taassumaniittunillu tamanik’ pinngortitsisinnaasoq qularutissaanngivissumik qilammit nunamillu takussaasumit tamarsuarmit annerungaarsimassaaq. (Eprîarit 3:4) Taamaattumik silatusaarnerussanngilaq isumaqassalluni taanna angingaartoq naalaffinni, ingammik naalaffinni inuit Guutip kinaaneranik ’nalunerminnik’ miserratiginnissimanngitsut sanaavini, ineqarsinnaasoq. Eqqarsaatip tamatuma Athenimiut itisuumik eqqarsartartut, immaqa tusarnaartillutik naalaffippassuarnik qulaa-tungiminniittunik isiginnittut, kimittuumik sunniuteqarfigisimassavai! — 1 kúngit 8:27; Isaia 66:1.
15. (a) Suna pissutigalugu Paulusip tusarnaartaasa Athene isumaliutigisimassavaat? (b) Guutip tamanik Tunisisuunera eqqarsaatigalugu isuma suna inerneqassava?
15 Paulusip tusarnaartaasa inuusaliarsuit guutiminnut arnamut sernissortigisaasumut Athenemut assersuutaasut arlaat Akropolisimi pallorfigisimassavaat. Athene ataqqingaagaq naalaffimmi Parthenonimiittoq nagguaatsup tuugaanit kuultimillu sanaajuvoq. Atheneusaliarsuaq alla meterinik 20-nik portussuseqarpoq umiarsuarniillu immamiittunit takuneqarsinnaalluni. Oqartoqartarpoq guutiliaq Athene Polias qilammit nakkarsimasoq; taamanikkut inuit aggertarput atisartaassaanik pajullugu. Guutili inuit taakkua nalusaat qutsinnerussaartuuguni qilammillu nunamillu pinngortitsisimasoq, taava pit inuit aggiussinnaasaat atorlugit kiffartorfigineqarnissani atorfissaqartissanerpaa? Taassumaana atorfissaqartitatsinnik tamanik tunisaraatigut: ’inuunitsinnik’, ’anersaartornitsinnik’ inuussutaasumik, ’tamanillu’, aammalu seqinermik, sialummik nunamillu naggorissumik inuussuteqarfigisatsinnik. (apustilit suliait 14:15-17; Matîuse 5:45) Taanna tunisisuuvoq; inuit tigusisuupput. Tamanik tunisisup tunisakkani pinngitsoorsinnaalluarpai!
Inummit ataatsimit naggueqartitaasut
16. Inuit pinngoqqaarnerat pillugu Paulusip suna ilumoornerarpaa?
16 Taava, apustilit suliáinik agdlagkat 17:26-mi Paulusip ajoqersuut ilumoortoq ajornartorsiummut ullumikkut ammip qalipaataa pillugu naapertuilluanngitsumik iliorfioqisuni inuppassuit eqqarsaatigisartagaannut attuumassuteqartoq saqqummiuppaa. Paulus oqarpoq Pinngortitsisup ’inooqatigiissorpassuit tamaasa nunap tamarmi qaani ineqartikkai aammit [tassa inummit] ataatsimit naggueqartillugit’. Eqqarsaat tamanna, tassa inuiaat tamarmik qatanngutigiiunerat, (eqqarsaat nunami naapertuilluartumik iliornermut siuarsaataasussaagaluartoq), pitsaassagaluarpoq Athenimiunit eqqarsaatigilluarneqaruni, taakku isumaqaramik immikkut ittumik, inuiannit allanit tamanit immikkoorutigisaminnik, pilerfeqarlutik. Paulusilli akueraa oqaluttuaq Môrsasip agdlagai sujugdlît-niittoq, inuk siulleq, Adam, tamatta siuaasarigipput. (Rûmamiut 5:12; 1 Korintumiut 15:45-49) Aperiumasoqarsinnaavorli: Inuiaat tamarmik ataatsimik siuaasaqarnerannik eqqarsaat nalitsinni ilisimatusaatinik atugaqarfiusumi suli atorneqarsinnaava?
17. (a) Paulusip taamaanneraanera ullumikkut nalunaajaatinit qanoq tunngavissaqarluartinneqarpa? (b) Tamanna naapertuilluassutsimut qanoq atassuteqarpa?
17 Suut tamarmik pinngoriartorsimasorineqarnerannik eqqarsaammik isumaqatiginnittut akornanni isumaqartoqarpoq inuit nunarsuup ilaani arlalinni assigiinngitsunik iluseqarlutik pinngoriartorsimasut. Siornali atuagassiami Newsweek-imi ilisimatusaatinut tunngasut pillugit allaaserisami „Adamimik Evamillu nassaarniarneq“ eqqartorneqarpoq. Kingornunneqarsinnaassutsimik misissuinikkut paasisat nutaat sammineqarput. Soorlu ilimagisinnaagipput, misissuisartut tamakkeratik apeqqut tamanna isumaqatigiissutigaat, paasissutissalli amerliartuinnartut inuiaat tamarmik kinguaariit kingornuttagaasigut naggueqaqatigiinnerannut uppernarsaatitut ipput. Qangaaniilli Bibelimi allassimammat tamatta qatanngutigiissugut, taava tamatta naapertuilluartumik iliorfigineqartussaannginnerpugut? Tamatta nakerisarsiunngitsumik iliorfigineqartussaannginnerpugut ammitta qalipaataa, nutsatta qanoq ittuussusii isikkutsigullu allanit allaassuteqarnerput apeqqutaatinnagit? (1 Môrsase 11:1; apustilit suliait 10:34, 35) Sulili apeqqut pingaarutilik unaavoq: Naapertuilluartumik iliorneq taama ittoq qanoq ililluni qaqugulu inuiannut tamanut atuutilersinneqassava?
18. Guutip inunnik iliuuseqarfiginninneri pillugit Paulusip oqaasiisa suna tunngavigaat?
18 apustilit suliáinik agdlagkat 17:26-mi Paulus Pinngortitsisup inunnut piumasaqarnissaata, naapertuilluartumik siunertaqarnissaata, ilimagisariaqarneranik eqqarsaatissiivoq. Apustilip nalunngilaa taamani Guutip inuiaqatigiit Israelikkut immikkut iliuuseqarfigigallaramigit, sumi najugaqarnissaat inuiaallu allat taakkununnga qanoq iliuuseqartarnissaat aalajangersarsimagaa. (2 Môrsase 23:31, 32; 4 Môrsase 34:1-12; 5 Môrsase 32:49-52) Paulusip tusarnaartai pingaarniarnermit isumaqarluarsinnaasimassapput oqaasii siulliusumik pingaarnerusumillu imminnut tunngasuusut. Taakkua ilisimagaluarpassuk ilisimanngikkaluarpassulluunniit, itsaq Jehova Guutip siulittuinermigut saqqummersissimavaa piumasaralugu oqaluttuarisaanermi piffissaq aalajangersakkani nalliuppat silarsuarmi naalagaaffissuit Grækenland tallimarissagaat. (Dâniale 7:6; 8:5-8, 21; 11:2, 3) Taanna allaat inuiaqatigiinnik ilivitsunik ingerlatitsisinnaassuseqarmat, taassumannga ilinniartinneqarumanissarput silatusaarnerussannginnerpa?
19. apustilit suliáinik agdlagkat 17:27-mi Paulusip erseqqissarniagaa sooq tunngavissaqarluartuua?
19 Imaanngilaq Guutip imminik nalusuutikkaatigut, tappiitsutut satsilluta ingerlatilluta. Athenimiut uagullu imminik ilisarsiniarnissatsinnut tunngavississimavaatigut. Kingusinnerusukkut Rûmamiunut agdlagkat 1:20-mi Paulus ima allappoq: ’Guutip takussaanngissusiata pissaanera ittuinnartoq Guutiussusialu silarsuup pinngortitaaqqaarneranit malunnarput suliaanit paasinarlutik.’ Taamaattumik Guuti naniumagutsigu ilisarilerumagutsigulu uatsinnit ungasinngilaq. — apustilit suliait 17:27.
20. Suna pillugu ilumoorpa Guutimi ’inuullutalu aalallutalu ittugut’?
20 Qujamasunnitta Guutimik ujarlernissatsinnut kajumissisissavaatigut, soorlu apustilit suliáinik agdlagkat 17:28-mit paasineqarsinnaasoq. Guutip inuunermik tunivaatigut. Uagut inuit pinngortitanit allanit, assersuutigalugu orpinnit, periarfissaqarnerusumik inuuneqarpugut. Uagut uumasullu amerlanerit qutsinnerusumik uumassuseqarpugut ingerlasinnaagatta. Ila tamatuma qujanassusia! Paulusili suli allamik taasaqarpoq. Oqarpoq ’ittugut’ isumaqarluni silaliusugut kinaassusilimmik. Guutip qaratsamik tunivaatigut eqqarsarsinnaaqqulluta, eqqarsaatinik timitaqanngitsunik, (soorlu naapertuilluarnermik piviusumik eqqarsaammik), paasinnissinnaaqqulluta, neriussinnaaqqullutalu — aap, Guutip siunissami iliuuseriumaagassaanut qilanaarsinnaaqqulluta. Soorlu takorloorsinnaagipput, Paulusip paasisimassavaa eqqarsaatit tamakkua ilarpassui itisuumik eqqarsartartunut Epikuerikkunnut Stoamiunullu akueriuminaatsuussasut. Akuersinissaannut ikiorumallugit oqaatsini tunngavissaqarluartippai taalliortut grækeriusut tusarnaartimi nalunngisaat ataqqisaallu issuaaffigalugit, taalliortut ima oqarsimasut: ’Uaguttaarmi taassuma kinguaaraatigut.’
21. Guutip kinguaarimmatigut qanoq isumaqartariaqarpugut?
21 Guutip Qutsinnerussaartup kinguaarigaatik, taassumannga pinngortitaallutik, inuit paasisinnaassagunikku, naleqqulluassaaq taanna saaffigigunikku qanoq inooriaaseqartariaqarnerminnik paasiniaaffigiumallugu. Paulus Akropolisip aterpiaani nikorfasoq nakimaassusiagut nersortariaqarpoq. Ersinani tunngaveqartunik eqqarsaatissiivoq inuusaliarsuarmit inunnit sanaajusumit sumilluunniit, allaat inuusaliarsuarmit kuultimik nagguaatsullu tuugaavanik sanaajusumit naalaffimmi Parthenonimiittumit, Pinngortitsisitta annerusimasariaqarneranik. Paulusip oqaasiinik ilassinnittugut tamatta miserratigisinnaanngilarput Guuti guutilianut ullumikkut inuit pallorfigisartagaannut naligitinneqarsinnaanngitsoq. — Isaia 40:18-26.
22. Allamik isumataarnerput naapertuilluartumik iliorfigineqarumaarnissatsinnut qanoq atassuteqarpa?
22 Tamanna tassaanngilaq pingaanngitsuinnaq, isummakkut ilassisimagaluarlugu inooriaatsitsinnut sunniuteqartussaanngitsoq. Paulusip tamanna versi 30-mi erseqqissarpaa: ’Ullut ilisarsinngiffiusut [inuit ilisarsisimanatik takorloorfigisaat Guuti tassaasoq guutiliaq piginnaassuseqanngitsoq, imaluunniit guutiliaq taama ittoq aqqutigalugu pallorfigineqarnissaminik ajorinninngitsoq] Guutip ilaginnaagallarfigigaluarpai, maannali inuit tamaasa tamaginni ittut allamik isumataaqquai.’ Taama oqarnermigut Paulusip naggasiutissani kimittooq pissanganartinniarlugu, tusarnaartini eqqarsaammik tupaallannartumik ilisimatinniarpai — allamik isumataarnissamik! Taava Guutip naapertuilluarnermik piviusumik atuutilersitsinissaa tunaartarissagutsigu allamik isumataartariaqassaagut. Taamaaliussagutta qanoq iliortariaqarpugut? Aammalu Guutip qanoq iliuuseqarluni inunnut tamanut naapertuilluarneq atuutilersissavaa? (wD 15/2 89)
[Quppernerup ataani ilanngussaq]
a Thomas H. Huxley, ullumikkut inuppassuit assigalugit, naapertuilluanngitsuliornernik kristumiuunerartut akornanni pisartunik malugisaqarsimavoq. Agnostiussuseq pillugu allaatigisamini ima allappoq: „Ilumoortuusaarnerparujussuit naakkittaatsuliornerparujussuillu, sallunerit, toqoraanerit, inuit pisussaaffiinik tamalaanik unioqqutitsinerit inuiaat kristumiuunerartut oqaluttuarisaanerisa ingerlaneranni [ilagiit iluanni] piuaannarsimasut takusinnaagaluarutsigik, tamakkununnga naleqqiullugit Anniarfimmik takorluukkavut amiilaarnarnerpaat allaat suunngitsutut issagaluarput.“
Akisinnaavit?
□ Paulusip nalaani Athenimi upperisarsiornikkut qanoq pissuseqarpa, ullumikkullu tamatumunnga assingusumik pissuseqarnera qanoq oqaatigineqarsinnaava?
□ Guutipilunnit Paulusip nalaani Athenimi pallorfigisaasunit tamanit Guutip annerungaarnera qanoq oqaatigineqarsinnaava?
□ Guutip inunnik pinngortitseriaasia eqqarsaatigalugu miserratigineqarsinnaanngitsoq tunngaviusoq suna tassaava inuit tamarmik naapertuilluartumik iliorfigineqartussaasut?
□ Guutip angingaassusia ilisimalerunikku inuit qanoq qisuariartussaappat?
[Qupp. 6-mi ungalusaq]
Tamanut naapertuilluarneq — apustilit suliáinik agdlagkat, kapitali 17
’16 Paulusilli Athenimi utaqqigamigit illorpassualik gutipilulissuaq takugamiuk anersaamigut narrutsappoq. 17 Taamaattumik naalagiartarfimmi juutit Guutimillu mianerinnittut oqaloqatigisarpai niueriartortarfimmilu naapitani ullut tamaasa oqaloqatigisarlugit. 18 Ilisimaqqissaarnialli ilaasa Epikuerikkut Stoamiullu ilaasa saqitsaanniarpaat, ilaallu oqarput: „Una oqaaserpassualik qanormi oqaaseqarniarpa?“ Ilaalli oqarput: „Soorlu guutit allanertat oqaluutiginiarai;“ tassa Jesusimik makiffissamillu iivangkiiliu taakkununnga oqaluutigimmagu. 19 Tiguaallu eqqartuussisut annerit ataatsimiittarfiannut pisillugu oqarlutillu: „Ilisimalersissinnaanngilisigut ajoqersuut tamanna nutaaq oqaluutigisat qanoq ittoq? 20 Tusarnakkatsinnik siummiussaqartileratsigut, taamaattumik tusarumagaluarparput qanoq innersoq.“ 21 Massali Athenimiut tamarmik takornartallu tassaniittut allamik kajumigisaqarpianngillat, kisianni sumik nutaamik oqarumallutilluunniit tusarumallutilluunniit. 22 Paulusili qeqarpoq eqqartuussisut annerit ataatsimiittarfiata qeqqani oqarluni:
„Angutit Athenimiususi ukorsii, malugaassi tamatigut guutissinnik mianerinnittorsuususi. 23 Angalallungami Guutisiornisi takugakkit tunisivik siumorpara ima allannilik: ’Guutip nalusap pia.’ Taanna nalusarigaluarlugu ataqqisarsi ilissinnut oqaatiginiarpara. 24 Guuti silarsuarmik taassumaniittunillu tamanik pinngortitsisoq qilammut nunamullu naalagaasoq naalaffinni assannik sanasimasuni ineqanngilaq; 25 inuillu assaannik sumik ajorsaateqartutut kiffartorfigineqaraanngilaq, nammineq tamaasa tunisaramigit inuunermik anersaarnermillu sunillu tamanik.
26 Taassumalu inooqatigiissorpassuit tamaasa nunap tamarmi qaani ineqartippai aammit ataatsimit naggueqartillugit, ineqarnissaallu aalajangersakkanik taamaaffissaqartippai killiffissaqartillugillu 27 Guuti ujaqqullugu, misigisinnaassaneraat nanillugulu, naak tamatsinnit ungasinngikkaluaqisoq; 28 taassumanimi inuullutalu aalallutalu ippugut. Soorluttaaq pitsiortortassi ilaat oqarsimasut: ’Taassumami eqqarleraatigut.’ 29 Guutip taava eqqarlerimmatigut isumaqassanngilagut Guutiusup kuultiluunniit sølviluunniit ujaralluunniit inuit sannarissusiatigut isumaliornerisigulluunniit inuusaliaasoq assigissagaa. 30 Ullut ilisarsinngiffiusut Guutip ilaginnaagallarfigigaluarpai, maannali inuit tamaasa tamaginni ittut allamik isumataaqquai. 31 Tassa ullormi aalajangersakkamini inuit najugaat naapertuilluarluni angut taamaaqqusani kiffaralugu eqqartuukkumaaramiuk, taannalu tamanut uppernarsarpaa toqusunit makitikkamiuk.“’
[Qupp. 7-mi ungalusaq]
Nunarsuaq avataaniittullu pinngortitaapput
Dr. John A. O’Keefe, NASA (USA-mi Avataarsualiartitsinermik Nakkutilliissoqarfik)-mut suleqataasoq, 1980-imi ima allappoq: „Nunarsuup avataaniittullu ukiut 15 imaluunniit 20 milliardit matuma siornagut pinngortinneqarsimanerannut uppernarsaatit ullumikkut ullorissanik ilisimatusaatit atortoralugit nassaarineqartut pillugit oqarnerani Jastrow isumaqatigaara.“ „Pinngortitsinermut nalunaajaatit . . . avatangiisitsinni tamani — qaarsuni, qilammi, radiop maliisaani pinngortitarsuullu inatsisaani tunngaviunerusuni — erseqqissumik takussaammata killitsissutigeqaara.“
[Qupp. 9-mi ungalusaq]
„Adamimik Evamillu nassaarniarneq“
Tamanna qulequtaralugu atuagassiami Newsweek-imi ilanngutassiaq ilaatigut ima allassimasoqarpoq: „Assaanikkut misilittagaqarluartoq Richard Leakey 1977-imi ima nalunaarpoq: ’Inuit maannakkut inuusut nagguigisaat ataasiinnarmik qitiusumik najugaqarsimanngillat.’ Maannakkulli kingornunneqarsinnaassutsimik misissuisartut allamik isumaqaqqajaalerput . . . ’Tamanna eqqortuusimassappat, uangalu taamaassoreriaannaavara, taava eqqarsaat tamanna pingaaruteqangaassaaq,’ ilisimatusarfimmi Harvardimi itsarsuaq uumasuusimasunik ujaranngorsimasunik ilisimatooq atuakkiortorlu, Stephen Jay Gould, oqarpoq. ’Eqqarsaatip tamatuma paasitissavaatigut inuit tamarmik, naak isikkumikkut assigiinngikkaluarlutik, inuiannut immikkut ittunut ungasippallaanngitsukkut piffimmi ataatsimi pinngorsimasunut ilaasortaasut. Pinngortitat inuunerannut tunngasutigut qatanngutigiiussuseqarpoq uagut manna tikillugu paasisimasatsinnit tunngaviunerungaartumik.’“ — 11. januari 1988.