Disambombo dia 25/9
Nulue bidikiji ba Nzambi bu bana bende bananga.—Ef. 5:1.
Bu mutudi “bana bananga” ba Yehowa, tudi tuenza muetu muonso bua kumuidikija. Tudi tuidikija ngikadilu yende patudi tuenzela bakuabu malu mimpe, tubenzelawu ne dinanga, ne tubafuila luse. Padi bantu badi kabayi bamanye Nzambi bamona tshikadilu tshietu tshimpe, badi mua kupeta muoyo wa kulonga malu a bungi adi amutangila. (1 Pet. 2:12) Baledi bena Kristo badi ne bua kuditatshisha bua kuenzela bana babu malu mudi Yehowa utuenzelawu. Bobu benza nanku, bana babu badi mua kupeta dijinga dia kudia malanda a nsungansunga ne Tatu wetu wa dinanga. Muana yonso eu utu udiumvua bua tatuende ne utu usanka bua kuakula bualu buende. Tuetu petu, tudi tudiumvua bua Yehowa Tatu wetu wa mu diulu ne tudi basue bua bakuabu bafike ku dimumanya. Tudi tudiumvua anu muvua mukalenge Davidi mumvue pakafundaye ne: “Meme nenditumbishile mu Yehowa.” (Mis. 34:2) Kadi tuetu ne bundu, tudi mua kupeta dikima mushindu kayi? Tudi tupeta dikima patudi tuela meji bua disanka dikala Yehowa nadi patudi tuakula bualu buende ne mudibi mua kuambuluisha bakuabu padibu balonga malu adi amutangila. Yehowa neatupeshe dikima ditudi nadi dijinga. Wakambuluisha bena Kristo netu ba kumpala bua kupeta dikima, ne neakuambuluishe pebe.—1 Tes. 2:2. w20.02 11 §12, 13
Dia lumingu dia 26/9
Nunku, ndayi nuvuije bantu . . . , bayidi, nubabatiza.—Mat. 28:19.
Bantu ba bungi badi balonga netu Bible badi baya too ne ku batismo. Kadi kudi bakuabu badi benze bu badi ne muoyo mukuatshidile bua kulua bayidi. Mbasue kulonga, kadi kabena baya kumpala too ne ku batismo to. Tudi bamanye ne: wewe ulongesha muntu Bible, udi musue kumuambuluisha bua kutumikila bidiye ulonga ne kulua muyidi wa Kristo. Yehowa mmusue bua bantu bamuenzele mudimu bua dinanga didibu bamunange nadi. Nunku tshipatshila tshietu ntshia kuambuluisha mulongi bua kujingulula ne: Yehowa udi umutabalela bikole ne mmumunange bikole. Tudi basue kubambuluisha bua bamone Yehowa bu “tatu wa bana badi bafuishe batatuabu ne mukubi wa bakaji bakamba.” (Mis. 68:5) Padi balongi bebe bafika ku dimona ne: Nzambi mmubanange, pamuapa nebilenge muoyo wabu ne nebatuadije kumunanga pabu bikole. Nunku ambuluisha balongi bebe bua bafike ku diumvua ne: Nzambi wetu wa dinanga mmusue bua bapete muoyo wa tshiendelele, ne udi ne muoyo wa kubambuluisha bua bakumbaje tshipatshila atshi. w20.01 3 §7, 8
Dimue dia 27/9
Mvua mupete disanka dia bungi ne musambibue pamvua mumvue bualu bua dinanga diebe.—Filem. 7.
Mupostolo Paulo uvua ne budipuekeshi, ke bualu kayi wakakeba bua balunda bende bamukankamije, ne bakamukankamija. Kabivua bimutonda ne: bu muvuabu bamukankamija kudi balunda bende, bantu bakuabu bavua mua kulua kumuamba ne: uvua kalume ka kameta madimbu to. (Kolos. 4:7-11) Tuetu tudipuekesha tuitaba ne: bidi bikengela bantu bakuabu batukankamije, bena Kristo netu nebikale ne disanka dia kutukolesha mudibi bikengela. Paulo uvua mumanye ne: Mifundu ivua ne bua kumuambuluisha. (Lomo 15:4) Ivua kabidi ne bua kumupesha meji bua kutua ntatu tshiadi. (2 Tim. 3:15, 16) Pavuabu bamuele mu buloko mu Lomo bua musangu muibidi, wakumvua lufu lumununkile. Wakabikila Timote lukasa lukasa, kumulombaye kabidi bua amutuadile “mivungu.” (2 Tim. 4:6, 7, 9, 13) Bua tshinyi? Bualu mivungu ayi ivua mua kuikala ne bitupa bia Mifundu ya tshiena Ebelu ivua mua kuambuluisha Paulo bua kudilongela. Tuetu tudilongela petu Dîyi dia Nzambi pa tshibidilu anu bu Paulo, Yehowa neatupeshe ditalala ku diambuluisha dia Mifundu nansha tuetu bikale mu ntatu ya mushindu kayi. w20.02 23-24 §14, 15