Lunes 15 re junio
Ri Dios sibʼalaj xuloqʼoqʼej ri uwach ulew xuya ri Ukʼojol ri xa jun kʼolik (Juan 3:16).
Pa taq ri kiqʼij ri israelitas, ri Jehová xuya taqanik che kkibʼan ri qʼij re kuybʼal mak o Día de expiación y jeriʼ kkuyutaj ri kimak y kkʼojiʼ jun utz achilanik chkixoʼl rukʼ ri Jehová. Wariʼ jumul pa jun junabʼ kbʼanik, ri kinimal ri sacerdotes keʼuya chikop che sacrificios rech kkuyutaj ri umak ri tinamit. Ri sacrificios riʼ che kbʼanik kuchup ta ronojel ri kimak ri israelitas rumal che ri kikʼaslemal ri chikop junam ta rukʼ ri kikʼaslemal ri winaq. Paneʼ je wariʼ ri Jehová xukuy ri kimak ri israelitas we qas kkikʼutu che kkikʼex ri kikʼaslemal y kkiya ri sacrificios junam rukʼ ri ubʼim kanoq (Heb. 10:1-4). Wariʼ kunaʼtasaj chke che e ajmakibʼ y che rajawaxik jun tojbʼal che más nim ubʼanik chuwach ri tajin kkiyaʼo. ¿Jas xubʼan ri Jehová rech kkuyutaj ri qamak? Xuya ri ukʼojol rech «xa jumul xyaʼ che tabʼal toqʼobʼ che resaxik ri kimak ri e kʼi» (Heb. 9:28). Ri Jesús xuya «ri ukʼaslemal che kitorik kʼiʼalaj winaq» (Mat. 20:28). w25.02 4 párrs. 9, 10
Martes 16 re junio
Chixkʼaskʼatoq y amaqʼel chibʼanaʼ orar rech kixqaj ta pa taq makaj (Mat. 26:41).
«Qastzij wi, ri ix kiwaj, pero ri i cuerpo kʼo ta uchuqʼabʼ» (Mat. 26:41b). Rukʼ ri tzij riʼ, ri Jesús xukʼutu che qas kuchʼobʼo che xa oj ajmakibʼ y che kʼo kojsach wi, pero xuqujeʼ kubʼij chqe che rajawaxik kqachajij qibʼ rech kqachomaj taj che kʼo ta kojmakun wi. Are chiʼ ri Jesús majaʼ kubʼij wariʼ ri rajtijoxelabʼ xkibʼij che kʼo ta jumul kkiya kanoq (Mat. 26:35). Ri areʼ qas kkaj kkibʼan ri utz, pero xkichomaj taj che sibʼalaj kʼax ubʼanik wariʼ are chiʼ ketaqchix che ubʼanik jun mak. Rumal laʼ are waʼ xubʼij ri Jesús pa ri texto kamik. Are chiʼ xchap bʼi ri Jesús, ¿jas xkibʼan ri utijoxelabʼ? Sibʼalaj bʼisobʼal che xkinimaj ta ri xubʼij ri Jesús chke, xaq kʼateʼ xchap bʼi ri Jesús rumal laʼ xkiya kanoq y xeʼanimaj bʼik, paneʼ xkibʼij che ni jumul kkiwonobʼaʼ kanoq (Mat. 26:56). w24.07 14 párrs. 1, 2
Miércoles 17 re junio
Ri Dios, xujrutzirisaj rukʼ rumal ri ukamikal ri Ukʼojol (Rom. 5:10).
Ri Adán y Eva xekun ta chik xekʼasik xuqujeʼ xsach uwach ri kachilanik rukʼ ri Jehová, ri Kitat. Are chiʼ majaʼ kemakunik e kʼo pa ri u familia ri Dios (Luc. 3:38). Pero are chiʼ xemakun chuwach ri Jehová ri areʼ xeresaj bʼi pa ri u familia. Xkʼulmataj wariʼ are chiʼ majaʼ kkʼojiʼ kalkʼwal (Gén. 3:23, 24; 4:1). Rumal laʼ ri oj kalkʼwal rajawaxik kojutzir rukʼ ri Jehová (Rom. 5:10, 11). Rajawaxik kʼo kbʼanik rech kojux chi ramigos ri Dios. Jun wuj kubʼij che ri tzij kojutzir pa ri chʼabʼal griega jetaneʼ kubʼij che jun kʼulel «kubʼan qamigo». Sibʼalaj mayibʼal rumal che are ri Jehová xbʼanow ronojel rech kojutzir rukʼ. ¿Jas xubʼan che ubʼanik? Ri Jehová xutzukuj ri xubʼano rech kojkunik kqabʼan ramigo paneʼ oj ajmakibʼ. Xrilo ri xubʼano rech kuya ri kʼaslemal che xutzaq ri Adán. ¿Jas xubʼan che? Xuya jun tzʼaqat kʼaslemal junam rukʼ rech ri Adán nabʼe kanoq. Rumal ri xubʼan ri Dios oj kojkunik kojutzir rukʼ ri areʼ y kkʼojiʼ jun utz achilanik chqaxoʼl. w25.02 3, 4 párrs. 7, 8