Mbampin mba Mbaôron Takerada Ne Ve Pin La

Kwagh u Sefanu yange ôr í nger ken Aerenakaa 7:59 la tese ér i̱ eren msen hen Yesuu?

Aerenakaa 7:59 kaa ér: “Ve ta Sefanu awen, lu yilan kaan er: Ter Yesu, ngohol jijingi wam!” Mkaanem man ma na yô akperan gba ior mbagenev ken ishima sha kwagh u Bibilo i kaa ér ka Yehova a “ongo msen” la. (Pasalmi 65:2) Kpa, lu Yesu Sefanu er msen hen a na yee? Aluer ka Yesu yô, kwagh ne tese ér Yesu man Yehova mba sha ian i môm shinii?

I gema ivur ne ken Bibilo i í yer ér King James Version la ér Sefanu “lu yilan Aôndo.” Ka nahan ve ior mbagenev ve kur ikyaa sha kwagh ne zwa môm a Matthew Henry, or u pasen asember a ken Bibilo ye; un lu kaa wener: “Sefanu er msen u í nger heen ne hen Kristu, nahan se kpa se eren nen msen hen Kristu.” Kpa, mnenge na ne ngu shami ga. Er nan ve a lu shami ga?

Takerada u i yer ú ér Barnes’ Notes on the New Testament la pase sha mimi ér: “Ngeren u hiihii u ruamabera la ngu a ishemberti i Aôndo la ken ivur ne ga, nahan gba u mgem u Bibilo ne kpa ma á lu a mi ga. Ken [ungeren] shin mbamgem mba Bibilo mba tsuaa mbara kpa ivur ne ngi a ishember i Aôndo la ker ga.” Nahan er nan ve yange í va hingir u ngeren “Aôndo” ken ivur shon nee? Orfantakerada ugenegh, mba yer un ér Abiel Abbot Livermore, á kaa wener, tom ne “ka tom u mbageman kwagh mba keren ér vea er kwagh sha ishima i nongo u kwaghaôndo ve.” Nahan yô, mbamgem mba Bibilo mba sha ayange ne kpishi dugh ishember i Aôndo i í nger ken ivur ne shami ga la kera.

Kpa mbamgem mba Bibilo kpishi kaa ér Sefanu er “msen” hen Yesu. Ngeren ugen u i nger shin kpe ken Bibilo i New World Tranlation la kaa ér ishember i̱ “lu yilan” la ikyav na yô ka u “pinen iwasen” shin eren “msen.” Nahan kwagh ne gema tese ér Yesu ka Aôndo Uhembanagee ga zee? Ei. Dikishenali igen i i yer ér Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words la pase ér ishember i ken zwa Grika i í yer ér e·pi·ka·leʹo, i̱ í nger i̱ ken ivur ne la, inja i i̱ yô ka: “U yilan, u pinen iwasen; . . . u zamber a or u utaha.” Ka ishemberti shon ne i môm môm Paulu kpa yange ôr i̱ zum u á kaa ér una ‘za a ijir na hen Shisar’ a̱ wasen un ungwan la ye. (Aerenakaa 25:11) Ka nahan ve, Icighan Bibilo i kaa ken ivur ne ér Sefanu “lu yilan: kaan er Ter Yesu” ye.

Lu nyi i na ve Sefanu er msen nahana? Aerenakaa 7:55, 56 kaa ér “er [Sefanu] iv a Icighan Jijingi yô, a kende ashe Sha, a nenge a iengem i Aôndo man Yesu tile ken uwegh ku yanegh ku Aôndo.” Kera yô, Sefanu yange ma er msen ne hen Yehova ken iti i Yesu. Kpa er Sefanu ta ashe nenge a Yesu u i nder un shin ku la ken mpase u sha mnenge yô, alaghga hemba doon un u yilan un jighilii, zamber a na kaan ér: “Ter Yesu, ngohol jijingi wam!” Sefanu fa er í na Yesu tahav mbu nderen mbakpenev yô. (Yohane 5:27–29) Nahan lu zamber a Yesu ér a̱ kura jijingi na zan zan iyange i una kar nderen un una yem sha una lu uma gbem sha won la.

Msen u Sefanu er, á vese ga ne, gema hingir se a hingir ikyav i nengen ker eren msen hen Yesu shinii? Mayange ga cii. Hiihii yô, Sefanu fa mkposo u Yesu man Yehova wang je, gadia ijiir la kaa ér á nenge a Yesu “tile ken uwegh ku yanegh ku Aôndo.” Shi kwagh ugen yô, mlu u yange lu ker ve er msen ne kaha kposo a mbamlu mbagenev. Dugh msen ne kera yô, ka apostoli Yohane tseegh shi yange ôr kwagh a Yesu jighilii zum u á nenge a Na ken mpase u sha mnenge la ye.—Mpase 22:16, 20.

Nyian ne Mbakristu mba eren mbamsen vev cii hen Yehova Aôndo, nahan kpa, ve kpa ve na jighjigh taveraa ér ka Yesu a lu “mnder man uma kpaa” ye. (Yohane 11:25) Aluer se na tahav mbu Yesu a lu a mi mbu nderen mbadondon nav shin ku la jighjigh yô, mbua wase se shi mbua taver se zum u se tagher a tôvacan er Sefanu kpa mbu taver un nahan.