Baebol i Talem Wanem
?Ol Kristin Oli Mas Laef Olsem Ol Puaman?
WAN taem, Jisas i talem long wan yangfala haeman we i rij blong i go salem olting blong hem mo givim mane ya long ol puaman. Taem Jisas i talem samting ya, fes blong man ya i kam nogud mo tingting blong hem i kam hevi, “from we hem i gat plante samting.” Nao hem i gowe long Jisas. Biaen, Jisas i talem long ol disaepol blong hem se: “!Man! Bambae i strong tumas long ol rijman blong oli go insaed long niufala wol ya we God i king long hem.” Jisas i go moa i se: “I strong blong kamel i gotru long ae blong nidel, be i strong moa blong rijman i kam we God i King blong hem.”—Mak 10:21-23; Matiu 19:24.
?Wanem mining blong tok ya blong Jisas? ?Wan rijman i no save wosip long God long trufala fasin? ?Wan Kristin we i rij, hem i mekem wan rong long fes blong God? ?God i wantem se ol Kristin oli laef olsem ol puaman we oli no gat wan samting?
God i Welkamem “Olgeta Man”
Long taem bifo, God i no talem long ol man Isrel se oli mas laef olsem ol puaman. Tingbaot: Taem oli seraot ol graon i go long olgeta famle, oli go stap long graon ya mo oli planem garen mo mekem bisnes blong winim mane blong pem ol samting we oli nidim long famle. Ol samting olsem hadtaem long saed blong mane, weta, helt, mo gudhan blong mekem bisnes, bambae i save mekem se ol traehad blong olgeta oli karem frut no oli no karem frut. Loa blong Moses i talem long ol man Isrel se oli mas gat sore long narafala we i kasem hadtaem long saed blong mane mo i kam pua. (Levitikas 25:35-40) Sam long olgeta oli kam rijman. Boas, we i wan bubu blong Jisas Kraes, hem i wan man blong bilif mo i holemstrong long God, be “hem i rijman” tu.—Rut 2:1.
I sem mak long taem blong Jisas. Taem Jisas i toktok long rijman ya we yumi tokbaot antap, hem i no stap talem se hem i mas laef olsem ol man we oli pua. No gat. Hem i stap tijim ol man long wan impoten lesen. Maet oli ting se ol rijman oli no save gat tingting daon mo bilif long rod we God i mekem blong sevem man. Be, Jisas i talem se: “Samting ya, i strong tumas blong man i mekem, be God i save mekem olgeta samting.”—Matiu 19:26.
Kampani blong ol Kristin long faswan handred yia oli welkamem “olgeta man.” (1 Timoti 2:4) Sam long olgeta oli rij, samfala oli gat naf nomo blong laef, mo samfala oli pua. Ating samfala oli bin kam rijman bifo we oli joen long kampani blong ol Kristin. Sam narafala oli laki no oli mekem sam gudfala disisen long saed blong bisnes, ale oli kam rijman afta we oli joen wetem ol Kristin.
Long sem fasin, insaed long kampani blong ol Kristin tede i gat olkaen man, ol rijman, ol puaman, mo olgeta we oli gat naf nomo. Olgeta evriwan oli traehad blong folem advaes blong Baebol long saed blong mane, from we fasin blong ronem ol sas samting i save pulum evri man. Lesen we stori blong Jisas long saed blong yangfala haeman we i rij i tijim long ol man, hemia we ol Kristin oli mas luksave se mane mo ol sas samting oli save gat bigfala paoa long olgeta.—Mak 4:19.
Wan Woning Long Ol Rijman
Baebol i no agensem mane, be hem i agensem fasin blong laekem mane tumas. Wan man we i raetem haf blong Baebol, Pol, i talem se: “Fasin blong laekem mane tumas, hem i stamba blong olgeta fasin nogud.” Hem i talem se samfala we oli wantem kam rijman nao oli kam slak blong mekem ol wok long saed blong spirit, “oli gowe finis long fasin blong bilif. Mo oli stap mekem ol samting we olgeta tu oli harem nogud tumas from.”—1 Timoti 6:10.
Pol i givim ol spesel advaes long ol rijman. Hem i se: “Yu mas tok strong long olgeta we oli rijman long ol samting blong wol ya, blong oli no letem tingting blong olgeta i go antap tumas. Mo bambae oli no putum tingting blong olgeta long ol mane blong olgeta, from we mane i no wan samting blong stap longtaem. Oli mas putum tingting blong olgeta i stap long God nomo, we hem i stap givim plante samting long yumi, blong yumi harem gud long hem.” (1 Timoti 6:17) I klia se ol rijman oli fesem wan denja, hemia se tingting blong olgeta i save kam flas mo oli save harem se oli hae moa long ol narafala man. Mo tu, maet ol rij samting blong olgeta i trikim olgeta, nao oli ting se oli nidim mane blong stap sef—be samting we i tru se, God nomo i save mekem man i stap sef.
Ol Kristin we oli rij oli save blokem ol denja ya sipos oli ‘mekem ol gudfala wok, mo kam rij long fasin ya.’ Sam long ol wok ya, “oli mas gat gladhat blong givhan long ol man, mo blong seraot ol samting blong olgeta long ol narafala man,” antap moa, long olgeta we oli gat nid. (1 Timoti 6:18) Olgeta Kristin—nating se oli rij no oli pua—oli save yusum mane mo olting blong olgeta blong mekem gud nius blong Kingdom blong God i goaot moa. Hemia wok we ol trufala Kristin oli ting se i impoten moa. Gladhat blong givim presen olsem, i soemaot se oli gat stret tingting long saed blong mane mo ol sas samting, mo i mekem se Jeova God mo Jisas Kraes tufala i laekem olgeta. Tufala i lavem man we i save givim samting long gladhat blong hem.—Matiu 24:14; Luk 16:9; 2 Korin 9:7.
Ol Samting We Oli Moa Impoten
I klia se, ol Kristin oli no nid blong laef olsem ol puaman. Be oli no mas “wantem kam rijman” tu. (1 Timoti 6:9) Oli wok had nomo blong kasem ol samting we oli nidim blong laef. Samfala bambae oli win moa bitim ol narafala, i dipen long wok blong olgeta mo praes blong ol samting long kantri we oli laef long hem.—Prija 11:6.
Nomata se Kristin i rijman, i puaman, no i gat naf nomo, be olgeta Kristin oli mas traehad blong luksave “ol samting we oli impoten moa.” (Filipae 1:10, NW ) Sipos oli putum ol samting long saed blong spirit long fasples long laef blong olgeta, “i olsem we oli stap putumgud plante gudgudfala samting blong olgeta, we i olsem fandesen blong laef blong olgeta, we i save stap strong oltaem. Nao bambae oli save kasem laef ya we i prapa wan.”—1 Timoti 6:19.