Japta 19
Afta Amageden, Wol i Kam Paradaes
1. (a) ?Plante man oli ting se Amageden i olsem wanem? (b) ?Baebol i talem wanem long samting ya?
WOD YA “AMAGEDEN” i mekem plante man oli fraet. Plante taem ol haeman blong wol oli yusum wod ya blong talemaot Namba Tri Wo blong Wol. Be Baebol i talem, se Amageden i ples ya we God bambae i mekem faet blong hem we i stret nomo. (Revelesen 16:14, 16, King James Version) Faet ya blong God i blong rerem rod, blong wan stret nyufala fasin bambae i save kamaot long wol.
2. (a) ?Hu bambae oli ded long Amageden? (b) ?Wanem olgeta fasin ya we yumi no mas folem?
2 Long ol wo we ol man oli stap mekem, plante man oli ded, ol gudfala man mo ol nogud man. Be Amageden bambae i kilim i ded ol nogud man nomo. (Sam 92:7) God Jeova bambae i Jaj, mo hem bambae i tekemaot ol man we oli no wantem harem ol stret loa blong hem. Tede, plante man oli no ting se i rong sipos man mo woman tufala i slip tugeta, be tufala i no mared. Mo oli no ting se i rong blong man i drong, i gyaman, i yusum evrikaen trik we oli no stret. Be long ae blong God, ol fasin olsem oli no stret. Long taem blong Amageden, God bambae i no sevem ol man ya we oli stap wokem ol rabis fasin olsem. (1 Korin 6:9, 10; Revelesen 21:8) From we loa blong God i klia long ol bisnes ya, taswe ol man we oli stap folem ol fasin nogud olsem, oli mas jenisim fasin blong olgeta. Hemia impoten ya.
3. (a) ?Jisas i bin makem en blong wol ya blong naoia long wanem? (b) ?Bambae olsem wanem long Setan wetem ol rabis enjel blong hem? (c) ?Ol gudfala man bambae oli kasem wanem long Paradaes long wol?
3 Afta Amageden, bambae olgeta rabis fasin blong wol ya oli finis. Ol man blong God nomo bambae oli laef. (1 Jon 2:17) Jisas Kraes i talem se taem blong Amageden i sem mak long taem blong Noa. (Matyu 24:37-39; 2 Pita 3:5-7, 13; 2:5) Afta Amageden, kingdom blong God nomo i gavman blong rulum wol. Setan wetem ol rabis enjel blong hem, bambae oli no moa stap. (Revelesen 20:1-3) Long ol nekis pej, yumi lukluk long samfala blesing we ol gudfala man bambae oli save kasem, olsem Baebol i soemaot.
OL MAN BAMBAE OLI GAT PIS
“Wan pikinini i bon long mifala, mifala i kasem wan boe ya; mo rul ya we i blong prins, bambae i stap long solda blong hem. Mo nem blong hem . . . Prins blong Pis. Mo bigfala rul blong prins ya, mo ol pis blong taem ya, bambae i no save finis.”—Aesea 9:6, 7.
“Long dei blong hem, ol stret man bambae oli kam plante, mo bambae i gat plante pis gogo mun i no moa stap. Mo ol sabjek blong hem . . . oli stap olbaot, i stat long Reva ya i go kasem ol ples long wol we oli farawe olgeta.”—Sam 72:7, 8.
I NO MOA GAT WO
“Yufala man i kam, yufala i lukluk ol wok blong Jeova. Bambae yufala i sapraes tumas long ol samting ya we hem i stap mekem i kamaot long wol. Olbaot long wol, long ol ples farawe, be i mekem we i no moa gat faet.”—Sam 46:8, 9.
OL MAN BAMBAE OLI GAT OL GUDFALA HAOS MO WOK
“Mo ol man bambae oli wokem ol haos, mo bambae oli save stap long hem . . . Bambae oli no wokem haos blong narafala man i stap long hem; mo bambae oli no planem garen blong narafala man i kakae . . . Olgeta man ya we mi mi jusumaot, bambae oli yusum gud ol samting ya we han blong olgeta bambae i wokem. Bambae oli no mekem hadwok blong nating nomo, mo bambae oli no bonem ol pikinini blong oli kasem trabol; from we oli laen ya we Jeova i bin jusumaot ol man blong hem, mo ol pikinini blong olgeta tu, oli stap wetem olgeta.”—Aesea 65:21-23.
OL FASIN NOGUD BAMBAE OLI FINIS
“Ol man blong mekem nogud bambae oli mas lus . . . Mo bambae i no longtaem, nao i no moa gat rabis man i stap; yu bambae yu lukluk ples blong hem, nao hem i no moa stap.”—Sam 37:9, 10.
“Be olgeta rabis man bambae oli finis long wol; mo ol man nogud, [God] bambae i pulumaot olgeta long wol.”—Proveb 2:22.
OLGETA WOL BAMBAE I PARADAES
Jisas i talem se: “Tru mi mi talem long yu tede, bambae yu yu stap wetem mi long Paradaes.”—Luk 23:43
“Bambae wol i blong ol stret man, mo bambae oli stap long hem foreva.”—Sam 37:29.
OL MAN BAMBAE OLI GAT OL GUDFALA KAKAE
“Mo Jeova blong ol ami, hem bambae i wokem wan bigfala kakae blong ol man . . . wan kakae we i gat oel, wan kakae wetem ol olfala waen we oli gud tumas, wetem ol gudfala kakae we oli rerem wetem plante oel, mo we i fulap long ol wora blong bun.”—Aesea 25:6.
“Bambae i gat fulap wit mo bale long wol; antap long ol hil bambae i gat fulap tumas, gogo i ova.” “Graon bambae i givim plante frut blong hem; God, God blong yumi, hem bambae i blesem yumi.”—Sam 72:16; 67:6.
4, 5. (a) ?Wanem ol samting ya we bambae i no moa gat long Paradaes long wol? (b) ?Ol man bambae oli save mekem wanem?
4 Ating yu yu glad tumas sipos bambae yu save stap long Paradaes long wol. Hemia bambae i olsem garen ya we God i mekem faswan man Adam long hem. (Jenesis 2:8; Luk 23:43) Tingbaot hemia—bambae i no moa gat wo, no ol fasin nogud long saed blong brekem loa mo blong kilim man. Bambae yu yu save wokbaot long eni ples we yu wantem, long dei no long naet, be yu no save fraet. Ol rabis man bambae oli no moa stap.—Sam 37:35-38.
5 Hemia i min se bambae i no moa gat ol man blong gyaman long saed blong politik, mo ol griri bisnesman, blong daonem ol man. Mo bambae i no moa gat ol bigfala takis, blong gavman i save pem olgeta samting blong faet. Mo bambae i no moa gat man we i no save pem gudfala kakae, no wan gudfala haos. Ol trabol ya we yumi gat naoia, olsem i no gat wok, mane i stap godaon, mo ol samting i sas tumas, ol samting ya bambae i no moa gat. Mo ol trabol blong tede we i stap mekem ol famle oli harem nogud, bambae i no moa gat. Ol man bambae oli save mekem ol gudfala wok, mo bambae oli save glad tumas long frut blong wok ya blong olgeta.
6. (a) ?Olgeta ya we bambae oli no ded long Amageden, bambae oli mekem wanem wok? (b) ?God bambae i blesem ol wok olsem wanem?
6 Olgeta ya we bambae oli no ded long Amageden, bambae oli gat wok blong klinim wol. Mo bambae oli mas tekemaot olgeta haos we oli foldaon finis, mo ol narafala samting olsem we oli blong olfala fasin blong naoia. Afta, Kingdom gavman i givim wok long olgeta blong wokem graon, blong mekem wol ya i wan gudfala ples blong stap long hem. !Hemia i wan wok blong glad ya! Mo God bambae i blesem olgeta samting we ol man bambae oli mekem. Hem bambae i mekem we i no kol no hot tumas, be i stret nomo, blong ol garen oli save gru gud, mo blong ol buluk mo sipsip oli gud nomo. Mo God bambae i mekem we ol samting ya oli no save sik, mo we bambae i no gat samting we i save spolem olgeta.
7. (a) ?Wanem promes ya blong God we bambae i mas kamtru? (b) ?Ol Kristin oli stap wet long wanem samting we God i promes long hem finis?
7 Man blong raetem ol Sam long Baebol, i talemaot promes ya we i tokbaot God ya blong lav, i se: “Yu yu openem han blong yu, nao ol samting we oli laef oli kasem ol samting we oli wantem.” (Sam 145:16) Yes, ol man blong God bambae oli no sot long ol gudfala samting we oli wantem. Tingting blong yumi i no naf blong tingbaot gudfala laef ya we bambae yumi save kasem long Paradaes long wol. Pita i tokbaot ol blesing ya we God bambae i givim long ol man blong hem, i se: “Be [God] i promes finis blong mekem ol nyufala heven mo nyufala wol, we stret fasin nomo bambae i stap long hem. Mo yumi stap wet blong ol samting ya.”—2 Pita 3:13; Aesea 65:17; 66:22.
8. (a) ?Blong wanem yumi no nidim nyufala heven wetem san, mun mo ol sta? (b) ?Wanem “ol nyufala heven” ya?
8 ?Wanem “ol nyufala heven” ya? Oli no heven ya wetem san, mun mo ol sta. Hemia God i mekem gud finis, mo oli stap givim glori long hem. (Sam 8:3; 19: 1, 2) “Ol nyufala heven” ya, i minim nyufala gavman blong rulum wol. “Ol heven” blong naoia, oli gavman blong man nomo. Long Amageden, bambae oli finis. (2 Pita 3:7) “Ol nyufala heven” ya we bambae i tekem ples blong ol gavman ya, hemia nao gavman blong God long heven. Jisas Kraes bambae i king blong hem. Be haf blong “ol nyufala heven” ya i olsem 144,000 man ya blong Kraes, we oltaem oli bin wok gud long saed blong hem. Nao olgeta ya bambae oli rul wetem hem.—Revelesen 5:9, 10; 14:1, 3.
9. (a) ?Wanem “nyufala wol” ya? (b) ?Wanem wol ya we God bambae i mekem i finis?
9 ?Be wanem “nyufala wol” ya? I no minim nyufala graon. God i mekem olgeta graon long wol ya i gud nomo blong ol man oli save stap long hem, mo God i wantem we ples ya bambae i stap foreva. (Sam 104:5) “Nyufala wol” ya i min se wan nyufala grup, no wan nyufala kampani blong man. Plante taem Baebol i yusum wod ya “wol” blong talemaot man. Wan eksampel i stap long Jenesis, i se: “Mo olgeta wol [i min se ol man] i gat wan lanwis nomo.” (Jenesis 11:1) “Wol” ya we bambae i finis, hemia nao olgeta man ya we oli blong fasin nogud ya blong naoia. (2 pita 3:7) “Nyufala wol” ya we i tekem ples blong olgeta, hemia i olgeta man blong God we oli bin stap longwe long wol ya blong ol man nogud.—1 Jon 17:14; 1 Jon 2:17.
10. (a) ?Plante man oli stap kam insaed long wanem? (b) ?Ol vas long nekis tufala pej, oli soemaot we ol gavman blong man oli no naf blong mekem wanem?
10 Naoia, plante man blong olgeta laen long wol, oli stap kam insaed long Kristin kongregesen. Olgeta ya, bambae oli olsem haf blong “nyufala wol.” Ol man ya oli olsem wan nomo, mo oli gat pis. Fasin ya blong olgeta i soemaot se biaen long Amageden, long Paradaes long wol, laef blong ol man bambae i gudfala tumas. Kingdom blong God bambae i mekem i kamtru ol samting ya we ol gavman blong wol oli no naf blong mekem. Long nekis tufala pej, yu yu save faenemaot sam blong ol blesing ya blong Kingdom.
OL MAN BAMBAE OLI OLSEM BRATA NOMO
“God i no stap tingting long nem no long laen blong man. Be long olgeta laen blong man, sipos wan man i fraet long God, mo i mekem ol samting we i stret, bambae God i glad long hem.”—Wok 10:34, 35.
“Mi mi luk wan bigfala hif blong man, we olgeta i plante tumas, i no gat man i save kaontem olgeta. Ol man ya oli kamaot long olgeta laen, mo long olgeta hafples, mo long olgeta kala, mo long olgeta lanwis . . . Bambae oli no moa hanggri bakegen, mo bambae oli no moa tosta bakegen.—Revelesen 7:9, 16.
OL MAN BAMBAE OLI MEKEM PIS WETEM OL ANAMOL
“Wael dog bambae i stap smoltaem wetem smol sipsip, mo bambae lepad i slip kolosap long yangfala nani, mo pikinini blong buluk mo yangfala laeon mo anamol we i fatfat gud, bambae oli stap tugeta; mo wan smol boe nomo i lidim olgeta.”—Aesea 11:6; Aesea 65:25.
BAMBAE I NO MOA GAT SIK, MAN WE I KAM OLFALA, NO DED
“Long taem ya, ae blong ol blaenman bambae i save lukluk, mo ol man we sora blong olgeta i fas, bambae sora blong olgeta i open. Mo long taem ya, ol man we leg blong olgeta i nogud, bambae oli save klaem [i go antap long hil] olsem wan man dia. Mo tang blong man ya we i no save toktok, bambae i singaot from glad blong hem.”—Aesea 35:5, 6.
“Mo God bambae i stap wetem olgeta. Mo hem bambae i ravemaot ol wora long ae blong olgeta, mo ded bambae i finis, mo bambae i no moa gat man we i krae from ded. Mo tu, bambae i no moa gat man i krae, no man i harem i soa. Ol samting ya blong bifo oli lus olgeta.”—Revelesen 21:3, 4.
OL DEDMAN BAMBAE OLI STANAP OLI LAEF BAKEGEN
“Taem i stap kam we olgeta ya we oli stap long beregraon, bambae oli harem voes blong hem, nao oli kamaot.”—Jon 5:28, 29.
“Mo solwora i givimbak ol dedman we oli stap long hem, mo ded wetem Hades tufala i givimbak ol dedman we oli stap long tufala.”—Revelesen 20:13.
11. ?Wanem ol samting ya we naoia i stap spolem ol paradaes ya we samfala man oli stap mekem?
11 !Paradaes ya we kingdom blong God bambae i rul long hem, hemia i gud moa long enikaen samting we olfala fasin blong naoia i save givim long yumi! I tru we samfala man oli bin mekem ples blong olgeta i gudwan, i luk olsem wan paradaes. Be maet ol man we oli stap long ol ples ya oli griri tumas, mo maet olgeta oli no laeklaekem olgeta nating. Mo afta, oli kasem sik, oli kam olfala, gogo oli ded finis. Be biaen long Amageden, long Paradaes long wol, bambae i gat moa long ol gudfala haos, mo ol garen wetem ol naesfala flaoa.
12, 13. (a) ?Afta Amageden, bambae fasin blong ol man i olsem wanem? (b) ?Blong mekem ol samting ya i kamaot, ol man oli mas mekem wanem?
12 Tingbaot hemia: Ol man blong olgeta defren laen, we kala mo lanwis blong olgeta i defren, bambae oli stap tugeta olsem wan famle nomo, olsem oli brata mo sista. Olgeta bambae oli lavem olgeta. Mo bambae i no moa gat man we i griri, no man we i no laekem nating ol man we laen no kala blong hem i defren, no we oli kam long narafala aelan. Evriwan bambae i tru fren, mo oli man ples blong ol narafala man. Tru, ol tingting blong man bambae oli gudfala tumas ya. ?Yu yu wantem stap long paradaes ya, aninit long ol “nyufala heven”?
13 Tede, plante man oli stap talemaot we oli wantem stap tugeta long pis. Mo oli bin stanemap “Yunaeted Nesen.” Be ol man, mo ol kantri, oli no joengud nating. Ol tingting mo rod blong olgeta i defdefren olgeta. ?Blong stretem samting ya, ol man oli mas mekem wanem? Oli mas jenisim fasin blong hat blong olgeta. Ol gavman blong wol ya oli no naf blong mekem samting ya i kamaot. !Be ol toktok long Baebol we i talemaot lav blong God, hemia nao i stap jenisim fasin blong hat blong plante man!
14. ?Tede sam man oli jenis olsem wanem? ?Hemia i soemaot we bambae wanem samting i save kamaot long paradaes?
14 Naoia plante man oli stap harem nyus blong nyufala fasin ya we bambae i mas kamaot, nao from samting ya fasin blong hat blong olgeta i stap jenis, i stat blong lavem God. Ale, afta oli stat blong soemaot lav ya long ol narafala man tu, olsem God i stap mekem. (1 Jon 4:9-11, 20) Hemia i wan bigfala jenis long laef blong olgeta. Plante man we bifo oli griri, oli no laekem nating ol narafala man, oli olsem wael anamol nomo, oli jenis oli kam kwaet man. Oli kam olsem sipsip we oli stap harem wajman blong olgeta, we i mekem olgeta oli kam insaed long yad, blong oli joen wetem ol narafala Kristin sipsip.
15. (a) ?Wanem tufala kampani ya we i Kristin? (b) ?Hu olgeta ya we bambae oli faswan blong “nyufala wol”?
15 Blong bitim 1,900 yia, God i bin sulumap ol sipsip ya we oli “smol kampani nomo.” Hemia nao olgeta 144,000 Kristin ya we bambae oli rul wetem Kraes. Sam nomo blong olgeta ya oli stap long wol yet; kolosap olgeta oli stap rul finis wetem Kraes long heven. (Luk 12:32; Revelesen 20:6) Be Jisas i bin tokbaot ol narafala Kristin tu, i se: “Mo mi gat ol narafala sipsip tu blong mi we oli no blong yad ya [blong ol sipsip ya we oli smol kampani nomo]; mo bambae mi mas tekem olgeta ya tu oli kam, mo olgeta ya bambae oli harem voes blong mi, nao oli kam wan kampani nomo, wetem wan man nomo blong lukaot long olgeta.” (Jon 10:16) Naoia God i stap hivimap wan “bigfala kampani” blong ol “narafala sipsip” ya we Jisas i bin tokbaot. Olgeta ya nao oli faswan blong “nyufala wol.” Jeova bambae i lukaot long olgeta ya taem “bigfala trabol” i kamaot long en blong fasin nogud ya blong naoia. Olgeta man ya bambae oli save laef long Paradaes long wol.—Revelesen 7:9, 10, 13-15.
16. ?Wanem merikel ya long saed blong ol anamol we bambae i gudwan tumas?
16 Afta Amageden, bambae i gat wan moa merikel blong mekem paradaes i gud moa. Ol laeon, taega, lepad mo bea, mo ol wael anamol olsem, bambae oli kwaet nomo. Maet bambae yu yu go wokbaot samples, nao wan laeon, no wan bigfala bea, i kam i wokbaot wetem yu blong smol taem. !Hemia i gudfala samting ya! Neva bambae i gat enikaen anamol, no enikaen narafala samting we i laef, blong mekem man i fraet.
17, 18. (a) ?Blong wanem bambae ol man oli no moa save sore long Paradaes long wol? (b) ?Olsem wanem yumi save se ol man bambae oli no moa save sik, be bambae oli harem gud tumas?
17 Sipos ol man oli gat gudfala haos mo garen, mo ol man oli kaengud, mo ol anamol oli kwaet nomo, be bambae yumi kasem sik, yumi kam olfala, no afta yumi ded olgeta, bambae ol man oli sore yet ya. ?Be hu i save tekemaot ol sik long yumi? Ol gavman blong man oli no save tekemaot ol kansa, ol trabol long hat, no plante narafala sik. Sipos ol dokta bambae oli save tekemaot ol sik ya, be bambae oli no naf yet blong blokem ol man oli kam olfala. Bambae ae blong yumi i no moa save lukluk klia, ol string mo skin bambae oli kam slak, mo ol samting insaed long bodi blong yumi oli stap kam nogud. Afta, yumi ded. !Sore tumas!
18 Afta Amageden, long Paradaes long wol, wan merikel blong God bambae i jenisim ol samting ya. Baebol i talem se: “Bambae i no gat wan man ples we i save talem se: ‘Mi mi sik’ ” (Aesea 33:24) From sin ya we ol man oli kasem long Adam, taswe ol sik i stap kasem evriwan. Taem Jisas i stap long wol, hem i bin soemaot paoa blong hem, taem i bin tekemaot ol defren kaen sik long ol man. (Mak 2:1-12; Matyu 15:30, 31) Ol man bambae oli no moa save kam olfala aninit long Kingdom rul. Olgeta olfala, bambae oli kam yangfala bakegen. Yes, ‘bodi blong man bambae i kam gudwan bakegen, i bitim taem we hem i yangfala.’ (Job 33:25) Taem bambae yumi wekap long moning, bambae yumi harem we bodi blong yumi i gud moa, i bitim yestedei. !Bambae yumi glad tumas from samting ya!
19. ?Hu laswan enemi ya we bambae God i winim? ?Bambae hem i winim olsem wanem?
19 Ating ol man we bambae oli stap long Paradaes long wol, we oli yangfala nomo, mo we neva oli save sik samtaem, oli no wantem ded ya. !Ol stret man bambae oli no moa save ded ya! Olgeta ya bambae oli kasem presen blong God, hemia nao “laef ya we i no save finis, long Jisas Kraes, Masta blong yumi.” (Rom 6:23) Oli kasem samting ya from we Kraes i bin givim laef blong hem olsem sakrafaes blong pemaot olgeta. Mo Baebol i talem we Kraes bambae “i mas stap king fastaem, gogo God i winim olgeta enemi blong Kraes, i putum olgeta oli stap daon, aninit long leg blong Kraes. Mo laswan blong ol enemi ya we God bambae i winim olgeta, hemia samting ya ded.”—1 Korin 15:25, 26; NTB; Aesea 25:8.
20. ?Hu moa bambae oli save laef long Paradaes long wol? ?Samting ya bambae i save kamaot olsem wanem?
20 !Mo ol man we naoia oli ded, bambae oli save stanap oli kasem gudfala laef long Paradaes long wol! Bambae ol man oli no moa save harem nyus blong olgeta we oli ded, be bambae i gat nyus nomo blong ol man we God i bin mekem olgeta oli stanap oli laef bakegen long ded. Ol man bambae oli save mekem gudfala welkam long olgeta ya we bambae oli aot long beregraon, hemia nao, ol ded papa, mama, pikinini, ol famle, mo ol gudfala fren. !Samting ya i gud tumas ya! Bambae i no moa gat ol haos blong rerem ol dedman blong oli save go berem, mo bambae i no moa gat beregraon wetem ol bigfala ston blong hem blong spolem Paradaes long wol.
21. (a) ?Hu olgeta ya we bambae oli givhan blong mekem ol loa mo oda blong “ol nyufala heven” oli wok gud? (b) ?Blong soemaot we yumi rili wantem we “ol nyufala heven” mo “nyufala wol” bambae oli kamtru, yumi mas mekem wanem naoia?
21 ?Hu bambae i haeman long Paradaes long wol? Olgeta loa mo oda bambae oli kam long “ol nyufala heven” blong antap. Be long wol ya bambae i gat ol man we oltaem oli bin wok gud long saed blong God, nao i bisnes blong olgeta ya blong mekem ol loa mo oda ya oli wok gud. Baebol i kolem ol man ya “ol prins,” from we oli gat spesel wok blong mekem. Oli karem tok blong kingdom blong heven. (Aesea 32:1, 2; Sam 45:16) Long naoia tu, long ol Kristin kongregesen i gat ol man we tabu speret blong God i putum olgeta blong lukaot long kongregesen, mo blong lidim kongregesen ya long ol wok blong hem. (Wok 20:28) Afta Amageden, Kraes bambae i putumap ol prapa man nomo blong karem tok blong Kingdom gavman. Hem bambae i stap lukaotgud long ol samting we bambae i hapen long wol. ?Olsem wanem yu save soemaot we yu yu wantem tumas blong “ol nyufala heven” mo “nyufala wol” blong God, bambae oli kamtru? Oraet, yu mas traehad blong mekem fasin blong laef blong yu i laenap wetem ol fasin we God bambae i wantem ol man oli folem long Paradaes long wol. 2 Pita 3:14.