Yumi Obei Long Ol Gavman Be Samtaem Yumi No Obei
“From samting ya, yufala i mas obei long gavman.”—ROM 13:5.
1. ?Wanem trabol ol Wetnes blong Jeova oli kasem from gavman blong ol Nasi? ?Oli kasem ol trabol ya from we oli mekem “wan samting we i no stret”?
LONG Janewari 7, 1940, ol man oli katemaot hed blong wan yang man, Franz Reiter, wetem faef narafala yangfala man Ostria. Oli Bibelforscher, no Wetnes blong Jeova, mo oli ded from we voes blong tingting blong olgeta i blokem ol, blong oli no mekem faet blong Reich blong Hitler. Olsem plante taosen narafala Wetnes long Namba Tu Bigfala Faet Blong Wol, Reiter i ded from bilif blong hem. Plante narafala Wetnes oli stap long ol rabis kalabus long plante yia. ?Be from wanem gavman blong ol Nasi i kilim olgeta wetem “naef blong faet”? ?From we oli mekem wan “samting we i no stret”? (Rom 13:4) !No gat! Ol tok we Pol i talem afta, oli soem se ol Kristin ya oli obei long ol oda blong God long Rom japta 13. Oli mekem olsem, nating se oli kasem trabol from gavman.
2. ?From wanem risen yumi mas obei long ol gavman?
2 Long Rom 13:5, Pol i talem se: “From samting ya, yufala i mas obei long gavman. Be i nogud we yufala i stap mekem olsem from we yufala i fraet nomo se bambae God i jajem yufala, no gat. Yufala i mas obei long gavman, we bambae tingting blong yufala i no save jajem yufala.” Bifo tok ya, Pol i talem from wanem yumi mas obei long gavman, hemia: Olgeta ya oli karem “naef blong faet.” Mo naoia, hem i givim wan risen we i moa impoten, hemia: Voes blong tingting blong yumi. Yumi traehad blong mekem wok blong God ‘we voes blong tingting blong yumi i klin nomo.’ (2 Timote 1:3, NW) Baebol i talem se yumi mas obei long ol haeman. Mo yumi obei from we yumi wantem mekem ol samting we oli stret long tingting blong God. (Hibrus 5:14) Yes, Baebol i trenem voes blong tingting blong yumi. Nao samting ya i pulum yumi blong yumi obei long ol haeman, nating se i no gat man i stap blong jekemap wanem yumi stap mekem.—Skelem wetem Eklesiastis 10:20.
“Mo From Tok Ya Bakegen, Yufala i Mas Pem Takis”
3, 4. ?Ol man oli savegud wanem fasin blong ol Wetnes blong Jeova? ?From wanem ol Kristin oli mas pem takis?
3 I gat sam yia bifo, long Naejiria, ol man oli kros from ol takis we gavman i tekem. Nao, faet i kamaot. Sam man oli ded, mo gavman i askem long ami blong i halpem olgeta. Ale, wan dei, ol soldia oli kam insaed long Haos-Kingdom long taem blong wan miting. Oli askem from wanem ol man oli stap wanples. Ol brata oli talem se hemia wan miting blong ol Wetnes blong Jeova. Taem jif blong ol soldia ya i harem samting ya, hem i aot long Haos-Kingdom wetem ol man blong hem mo hem i talem long olgeta, i se: “Ol Wetnes blong Jeova oli no man blong agensem takis.”
4 Tru ya, ol man oli save gud se ol Wetnes blong Naejiria oli folem tok blong Pol we i talem se: “Mo from tok ya bakegen, yufala i mas pem takis. From we ol man blong gavman, taem oli stap mekem ol wok blong olgeta, oli stap wok blong God ya.” (Rom 13:6) Taem Jisas i givim rul ya, se: ‘Samting we i blong Sisa, yufala i givimbak long Sisa,’ hem i tokbaot ol takis we ol man oli mas pem. (Matyu 22:21) Ol gavman oli wokem ol rod, polis i protektem ol man, i gat ol haos blong ridim ol buk, ol bas, ol skul, postofis mo sam narafala samting bakegen. Plante taem yumi yusum ol samting ya. Taswe, i stret nomo we yumi pem ol takis blong save yusum olgeta samting ya.
“Yufala i Mas Givim Long Olgeta Evriwan”
5. ?Wanem mining blong tok ya “yufala i mas givim long olgeta evriwan, ol samting we oli blong ol”?
5 Pol i gohed, i talem se: “Ol samting we i stret blong yufala i givim long olgeta, yufala i mas givim long olgeta evriwan. Long man we i wantem takis, yufala i mas pem takis long hem. Long man we i wantem mane, yufala i mas pem mane long hem. Long man we i wantem we yufala i fraet long hem, yufala i mas fraet long hem. Long man we i wantem ona, yufala i mas ona long hem.” (Rom 13:7, NW) Wod ya “olgeta evriwan” i minim evri haeman we oli stap wok blong God. Tru ya, evriwan nomo oli mekem wok ya blong God. Nating se yumi stap aninit long wan politik gavman we yumi no laekem, be yumi mas pem takis. Sipos long ples we yumi stap long hem, gavman i no askem takis long jyos, ale ol kongregesen tu oli save askem blong no pem takis. Olsem ol narafala man, ol Kristin oli save yusum ol rod we oli stret long loa blong oli no pem tumas takis. Be i no gat wan Kristin we i save agensem loa blong gavman, blong no pem takis.—Skelem wetem Matyu 5:41; 17:24-27.
6, 7. ?Nating se gavman i yusum mane blong mekem wan samting we yumi no agri wetem, mo nating se hem i mekem trabol long yumi, be from wanem yumi pem takis?
6 ?Be olsem wanem sipos yumi ting se wan takis i no stret? ?Mo olsem wanem sipos gavman i yusum wan haf blong wan takis blong mekem wan samting we yumi no agri wetem? Tru, ating gavman i pem blong ol woman oli save kilim pikinini long bel i fri nomo, no hem i wokem ol ples blong putum blad, mo hem i pem sam wok blong politik we yumi no joen long olgeta. ?Yumi mas mekem wanem nao? Yumi stil pem olgeta takis blong yumi. Gavman i yusum ol takis olsem hem i wantem. I no wok blong yumi blong jajem gavman. God nomo i “Jaj blong wol,” (NW) mo long prapa taem blong hem, bambae hem i jajem ol gavman we oli no yusum gud paoa blong olgeta. (Ol Sam 94:2; Jeremaea 25:31) Gogo kasem taem ya, yumi pem ol takis.
7 ?Olsem wanem nao sipos gavman i mekem trabol long yumi? Yumi stil pem ol takis from ol gudfala samting we hem i mekem evri dei. Hemia nao tok blong wan magasin (Examiner blong San Fransisko) long saed blong ol Wetnes we wan gavman blong Afrika i stap mekem trabol long ol. Hem i talem se: “Yufala i save luk olgeta olsem wan gudfala eksampel blong ol narafala man. Oli pem takis kwiktaem, oli halpem ol sikman, mo oli tijim ol man blong rid.” Tru ya, ol Wetnes ya we gavman i mekem trabol long ol, oli pem ol takis blong olgeta.
“Fraet” Mo “Ona”
8. ?Wanem “fraet” ya we yumi givim long ol haeman?
8 Long Rom 13:7, wod ya “fraet” i no min se man i mas seksek long gavman. No gat. Hem i min se yumi givim respek long gavman. Yumi mas fraet blong brekem loa blong hem. Yumi respektem hem from hae ples blong hem, be i no from ol fasin blong ol man we oli stap long gavman. Olsemia nao, Baebol i mekem wan profet tok long hae king Taebirias, mo i talem se: “Man ya, i stret nomo we ol man oli daonem hem.” (Daniel 11:21) Be man ya i hae king. From samting ya nao ol Kristin oli mas fraet mo ona long hem.
9. ?Wanem sam fasin blong givim ona long ol gavman?
9 Long saed blong ona, yumi folem oda blong Jisas. Hem i talem se sipos wan man i gat haenem long wan jyos nomo, yumi no save talemaot haenem ya blong hem. (Matyu 23:8-10) Be taem yumi toktok wetem ol haeman blong gavman, yumi glad blong yusum enikaen nem we oli wantem blong ona long olgeta. Taem Pol i toktok wetem wan hed gavman blong Rom, hem i talem se: “Masta, yu yu haeman blong mi.” (Ol Wok 26:25) Daniel i singaot Nebukadnesa se “masta blong mi.” (Daniel 4:19) Tede, ol Kristin oli save yusum ol tok olsem “Masta” no “Ekselensi.” Mo tu, oli save stanap taem jaj i kam long kot, mo oli save bodaon long wan haeman sipos ol man oli folem fasin ya long ples blong ol.
Yumi No Save Obei Oltaem
10. ?Olsem wanem Jisas i soemaot se gavman i no save ova long mak, taem hem i askem sam samting long ol Kristin?
10 Ol Wetnes blong Jeova oli obei long ol gavman. ?Be nao, from wanem gavman i kilim i ded Franz Reiter mo plante narafala man no woman? From wan samting: Samtaem, yumi no save obei long gavman. Baebol i putum wan mak long ol samting we gavman i save askem long ol man, nao gavman i no save bitim mak ya. Be sam gavman oli no agri long samting ya. Maet wan Kristin i no save mekem wan samting from we samting ya i agensem Kristin tingting blong hem. Be sipos gavman i askem strong samting ya, hem i ova long mak we God i letem long hem. Jisas i soemaot samting ya taem hem i talem se: “Samting we i blong Sisa, yufala i givimbak long Sisa. Samting we i blong God, yufala i givimbak long God.” (Matyu 22:21) Taem Sisa i wantem wan samting we i blong God, yumi mas obei long God fastaem.
11. ?Plante man oli agri long wanem rul we i soem se ol gavman oli no save askem sam samting long ol man?
11 ?Olsem wanem long fasin ya? ?Hemia i wan fasin we i agensem gavman, mo i no stret? No gat. Fasin ya i kamaot long wan rul we plante nesen oli stap folem. Biaen long yia 1400, ol man oli jajem wan man, Peter von Hagenbach. Hem i haeman mo i rul long wan ples long Yurop. Be hem i gat rabis fasin, nao ol man oli fraet long hem. Blong ansa long ol man we oli ripotem hem, hem i talem se hem i folem ol loa we masta blong hem, hae jif blong Bagandi i givim long hem. Be kot i sakem eskyus ya. I stat long taem ya, plante man oli talem se oli mekem samting we i nogud olgeta, from we wan jif no wan bos blong olgeta i talem long ol blong mekem olsem. Taswe, oli talem se oli no rong nating. Taem Itenasnal Kot blong Nurembag i jajem ol man Nasi, from we oli kilim fulap man i ded long taem blong faet, ol Nasi ya oli givim sem eskyus ya. Be kot i sakem eskyus ya. Kot i talem long jajmen blong hem, i se: “Ol man oli mas folem ol rul we i stret long olgeta man, i bitim ol oda we gavman blong olgeta i givim long ol.”
12. ?Baebol i storebaot wanem man blong God we oli no wantem obei long wan loa we i no stret?
12 Longtaem finis, ol man blong God oli save se oli mas folem voes blong tingting blong olgeta, nao samtaem oli no save obei long gavman. Long taem we Moses i bon long Ijip, Fero i askem wan samting long tufala woman we oli givhan long ol woman taem oli bonem pikinini. Hem i talem long tufala woman Hibru se oli mas kilim i ded ol boe Hibru taem oli jes bon. Be tufala i no obei long hem. ?Olsem wanem? ?Oli rong from we oli no obei long Fero? No gat. Oli obei long voes blong tingting blong olgeta we God i givim long ol, mo God i blesem tufala from. (Eksodas 1:15-20) Taem Isrel i stap long Babilon, Nebukadnesa i askem wan samting long ol man blong gavman, wetem trifala man Hibru Sedrak, Mesak mo Abednego. Olgeta oli mas foldaon blong wosipim wan aedol, long flat ples long Dura. Be trifala man Hibru ya oli no obei. ?Olsem wanem? ?Oli rong? No gat. From we sipos oli obei long king ya, hemia oli no obei long loa blong God.—Eksodas 20:4, 5; Daniel 3:1-18.
‘Yumi Obei Long God, Hemia i Rula’
13. Bifo, ol faswan Kristin oli no obei oltaem long ol haeman blong gavman. ?Wanem store i soemaot samting ya?
13 Sem mak nao, taem ol haeman blong ol man Jyu oli givim oda long Pita mo Jon blong tufala i no moa prij long nem blong Jisas, tufala i ansa, i se: “?Olsem wanem? ?Ating i stret long fes blong God blong mifala i no obei long hem, mifala i obei long yufala nomo? Hemia i bisnes blong yufala blong lukluk.” (Ol Wok 4:19; 5:29) Oli no save satem maot blong ol, oli mas prij. Wan magasin (The Christian Century) i tokbaot wan narafala fasin we ol faswan Kristin oli folem. Mo oli folem fasin ya from voes blong tingting blong olgeta. Hem i talem se: “Ol faswan Kristin oli no mekem wok long ami. Roland Bainton i makem se ‘i stat long taem we oli finis blong raetem Nyutesteman gogo kasem ol yia 170 K.T., i no gat wan samting nating we i pruvum se ol Kristin oli stap long ami’ (Christian Attitudes Toward War and Peace [Abingdon, 1960], pp. 67-8). . . . Swift i talem se Justin Martyr ‘i ting se i stret nomo we ol Kristin oli no mekem raf fasin.’ ”
14, 15. ?Ol faswan Kristin oli folem wanem rul blong Baebol taem oli obei mo taem oli no obei long ol haeman?
14 ?From wanem ol faswan Kristin oli no wantem kam soldia? From we olgeta wanwan oli stadi gud Tok blong God mo ol loa blong hem, nao olgeta wanwan oli tekem prapa disisin blong ol. Oli save tekem disisin ya from we Baebol i tijim voes blong tingting blong olgeta. Oli no sapotem wan gavman, ‘oli no blong wol ya.’ From samting ya, oli no joen long ol faet blong wol. (Jon 17:16; 18:36) Mo tu, oli man blong God. (2 Timote 2:19) Sipos oli givim laef blong olgeta long gavman, samting ya i min se oli givim long ‘Sisa’ wan samting we i blong God. Antap moa, oli stap long wan intenasnal famle blong brata we oli joen tugeta long lav. (Jon 13:34, 35; Kolosi 3:14; 1 Pita 4:8; 5:9) Voes blong tingting blong olgeta i blokem olgeta blong oli no tekem ol tul blong faet, nao oli no save kilim wan narafala Kristin i ded.
15 Antap bakegen, ol faswan Kristin ya oli no save joen long ol lafet we ol skul oli mekem, olsem mekem wosip long hae king blong Rom. Taswe, plante man oli luk olgeta olsem “we oli stronghed mo oli man blong trabol. Mo ol narafala man oli no trastem olgeta.” (Still the Bible Speaks, blong W. A. Smart) I tru, Pol i talem se ol Kristin oli mas ‘fraet long olgeta we oli wantem we man i fraet long olgeta,’ be oli no foget se oli mas fraet moa, mo oli gat respek moa long Jeova. (Rom 13:7; Ol Sam 86:11) Jisas tu i talem se: “Bambae yufala i no fraet long olgeta ya we oli save kilim bodi blong yufala i ded, be oli no save kilim sol blong yufala. Be yufala i mas fraet long hemia nomo we i save mekem bodi mo sol blong yufala, tufala i lus wantaem long Gehena.”—Matyu 10:28, NW.
16. (a) ?Ol Kristin oli mas lukaot gud long wanem samting taem oli obei long gavman? (b) ?Bokis we i stap long pej 15 i soemaot wanem?
16 Yumi Kristin, taswe yumi stap fesem ol trabol ya tu. Yumi no save wosip long sam kaen aedol. Yes, yumi no save mekem wan samting blong wosip long enikaen pija mo long enikaen samting we oli pija blong wan ogenaesesen no wan nesen. Yumi no save givim ona olsem long wan man no wan ogenaesesen, mo yumi no save ting se bambae hem i sevem yumi. (1 Korin 10:14; 1 Jon 5:21) Mo olsem ol faswan Kristin, yumi no save joen nating long ol faet blong wol ya.—Skelem wetem 2 Korin 10:4.
‘Kwaet Fasin Mo Dip Respek’
17. ?Pita i givim wanem advaes long olgeta we oli harem nogud long bodi blong ol from we oli obei long voes blong tingting blong olgeta?
17 Long saed blong fasin we yumi folem from voes blong tingting blong yumi, aposol Pita i talem se: “Sipos yufala i stap harem nogud long bodi blong yufala, be i no from sam samting we yufala i mekem, nao yufala i gotru long hadtaem ya we yufala i stap lukluk long God nomo, [blong tingting blong yufala i no save jajem yufala long fes blong God, NW] God ya bambae i blesem yufala.” (1 Pita 2:19) Yes, sipos wan Kristin i stanap strong taem ol man oli mekem trabol long hem, God i glad long hem. Mo i gat wan narafala blesing. Bilif blong hem i kam strong moa mo tru moa. (Jemes 1:2-4; 1 Pita 1:6, 7; 5:8-10) Pita i talem tu se: “Be sipos samtaem ol man oli mekem yufala i stap harem nogud long bodi blong yufala from we yufala i stap mekem ol stret fasin nomo, be long tingting blong yufala yufala i save harem gud. Bambae yufala i no fraet long ol man, yufala i no tingting tumas long olgeta. Yufala i mas mekem Kraes i Masta blong yufala, yufala i mas putumap hem i nambawan long tingting blong yufala. Mo oltaem yufala i mas stap rere blong givim ansa long ol man. Sipos man i askem long yufala from wanem yufala i putum tingting blong yufala i stap long Kraes, bambae yufala i mas rere blong talemaot, be long kwaet fasin, we i gat ona long hem [mo wetem dip respek, NW].” (1 Pita 3:14, 15) !Hemia i wan nambawan advaes!
18, 19. ?Sipos gavman i no moa letem yumi fri blong mekem wosip, olsem wanem dip respek mo kwaet fasin i save halpem yumi?
18 Ating sam gavman oli no kasem save from wanem ol Kristin oli no sapotem olgeta, nao oli ronem ol Kristin ya. Ating tu ol lida blong ol gyaman skul oli mekem gyaman ripot long ol Wetnes blong Jeova. Ol samting ya oli save kam moa gud sipos ol Kristin ya oli talemaotgud bilif blong olgeta. Wan Kristin i gat kwaet fasin mo dip respek, nao hem i no save faet long saed blong bodi agens long ol man we oli mekem trabol long hem. Be, hem i save yusum ol loa blong givim ansa long ol man long bilif blong hem. Biaen, hem i letem Jeova i stretem bisnes ya.—Filipae 1:7; Kolosi 4:5, 6.
19 Wan Kristin i gat dip respek. From samting ya, hem i traehad blong obei long ol haeman. Be hem i no save agensem voes blong tingting blong hem. Hemia nao wan eksampel. Maet gavman i putum tabu long ol miting long kongregesen. Ale, bambae ol Kristin oli mas gohed blong kakae long tebel blong Jeova. Be bambae oli lukaot sam rod blong ol man oli no luk olgeta oli mekem miting. Man we i hae moa i bitim ol narafala, Jeova God, i yusum Pol blong talem long yumi, se: “I gud yumi stap tingbaot yumi, blong yumi givgivhan long yumi blong mekem yumi strong blong laekem ol man, mo blong mekem ol gudfala fasin. I nogud yumi lego ol miting blong [kongregesen], olsem we sam long yumi oli mekem finis. Oltaem yumi mas stap toktok long yumi blong mekem tingting blong yumi i kam strong moa, from we yufala i luk we Dei ya we Masta blong yumi bambae i jajem olgeta man, hem i kam kolosap finis.” (Hibrus 10:24, 25) Yumi save mekem ol miting, be yumi mas haedem samting ya. Nating se yumi sam man nomo long ol miting ya, be yumi save se God i blesem ol miting ya.—Skelem wetem Matyu 18:20.
20. ?Sipos gavman i putum tabu long wok blong prij, ol Kristin oli save mekem wanem?
20 Long sem fasin, sam gavman oli putum tabu long wok blong talemaot gud nyus. Ol Kristin we oli stap laef aninit long ol gavman ya, oli rimemba se Hae Jif we i antap olgeta, Jeova, hem i givim oda long yumi taem Jisas i talem se: “Yufala i mas mekem olsem from we gud nyus ya i mas go long olgeta man long wol fastaem.” (Mak 13:10) Taswe oli obei long Hae Jif ya, nating se oli save kasem trabol from gavman. Bifo, long ol ples we ol aposol oli save go long ol, oli prij long fes blong ol man mo long ol haos wanwan. Be i gat sam narafala rod blong kasem ol man. Yes, yumi save yusum olkaen rod blong prij long olgeta. (Jon 4:7-15; Ol Wok 5:42; 20:20) Sipos yumi yusum Baebol nomo, plante taem ol gavman oli no blokem wok blong prij. Taswe i gud olgeta Wetnes oli save yusumgud Baebol. (Skelem wetem Ol Wok 17:2, 17.) Sipos ol Kristin oli no fraet, mo oli toktok wetem respek, ale plante taem oli save faenem wan rod blong obei long Jeova, nao oli save mekem ol haeman blong gavman oli no kros long olgeta.—Taetas 3:1, 2.
21. ?Sipos ‘Sisa’ i strong blong agensem ol Kristin, olgeta ya oli mas jus blong mekem wanem?
21 Be samtaem, ol gavman oli strong tumas blong agensem ol Kristin. Sipos i olsem, voes blong tingting blong yumi i mas stap klia nomo. Yes, bambae yumi gohed oltaem nomo blong mekem samting we i stret. Bifo, yangfala man ya Franz Reiter i mas jus: Oli talem se hem i mas lego bilif blong hem. Sipos no, bambae hem i ded. Be hem i no save lego God, mo tingting blong hem i strong. Ale hem i ded. Long naet bifo we hem i ded, Franz i raetem wan leta i go long mama blong hem. Hem i talem se: “Bambae oli kilim mi mi ded tumora moning. God i mekem mi mi strong, long sem fasin we oltaem hem i mekem ol tru Kristin blong bifo oli strong . . . Sipos yufala i stanap strong gogo yufala i ded, bambae yumi lukluk yumi bakegen taem God i mekem yumi laef bakegen.”
22. ?Yumi bilif strong long wanem? ?Mo yumi mas mekem wanem bifo we samting ya i kamtru?
22 Bambae i no longtaem, olgeta man long wol oli stap aninit long wan loa nomo, hemia loa blong Jeova God. Kasem taem ya, voes blong tingting blong yumi i talem long yumi blong respektem mo obei long gavman. Be long semtaem, yumi mas obei long Hae Masta blong yumi, Jeova, long evri samting.—Filipae 4:5-7.
?Yu Yu Rimemba?
◻ ?From wanem bigfala risen yumi mas obei long gavman?
◻ ?From wanem yumi mas strong blong pem ol takis we ‘Sisa’ i askem long yumi blong pem?
◻ ?Yumi mas givim wanem ona long gavman?
◻ ?From wanem yumi obei long ‘Sisa,’ be samtaem yumi no save obei long hem?
◻ ?Sipos ‘Sisa’ i mekem trabol long yumi from we hem i askem wan samting long yumi we i blong God nomo, bambae yumi mekem wanem?
[Bokis blong pija long pej 15]
Respek, Be No Wosip
Terra i wan yangfala gel Wetnes blong Jeova we i stap long Kanada. Wan moning, taem hem i stap long klas, hem i luk we tija blong hem i tekem wan studen wetem hem, mo tufala i aot smoltaem long klasrum. Smoltaem biaen, tija ya i kambak. Nao wetem kwaet fasin, hem i askem long Terra blong kam wetem hem long ofis blong daerekta.
Taem Terra i stap long ofis ya, hem i luk wan flag blong Kanada i stap long des blong daerekta. !Tija i talem long Terra blong spet long flag ya! Mo hem i talem se Terra i save mekem olsem from we hem i no sing nasnal singsing mo hem i no salut long flag. Be Terra i no wantem mekem samting ya. Hem i eksplenem se ol Wetnes blong Jeova oli no wosip long flag, be oli respektem hem.
Taem tija i kambak long klasrum, hem i talemaot long ol studen se hem i jes mekem wan ekspiryens. Hem i bin tekem tu studen wanwan i go long ofis blong daerekta mo hem i talem long tufala wanwan blong i spet long flag. Faswan studen i joen long ol seremoni we i blong leftemap gavman. Be hem i spet long flag, olsem tija i talem long hem blong mekem. Terra i no sing nasnal singsing, mo hem i no salut long flag, be hem i no wantem daonem flag long fasin ya. Tija ya i makem se Terra nomo i bin soemaot prapa respek.—1990 Yearbook of Jehovah’s Witnesses.
[Foto Credit Lines blong pija long pej 10]
French Embassy Press & Information Division
USSR Mission to the UN