Baebol—Ol Profet Tok Blong Hem Oli Kamtru Haf 1
‘Bambae Mi Mi Mekem We Yu Yu Kam Wan Strongfala Laen’
I gat eit haf we bambae oli kamaot long ol “Wekap!” blong tokbaot ol profet tok blong Baebol. Ol haf ya bambae oli ansa long ol kwestin ya: ?Ol profet tok ya oli kamaot long waes blong man nomo? ?Wanem samting i pruvum se oli kamaot long God? Mifala i askem long yu blong yu lukluk ol pruf ya.
LONG taem blong yumi, bilif blong ol man i hafhaf long plante samting. Oli gat tu tingting long Baebol tu. Sore tumas, plante long olgeta oli no tekem taem blong stadi gud long Baebol. Oli lesin nomo long wanem we ol narafala man oli talem. Mifala i hop se yu yu no olsem. Mifala i glad sipos yu yu joen wetem mifala blong tingting bak long ol yia bifo. Bambae yumi faenemaot plante samting we oli pruvum se Baebol i tru.
Fastaem, bambae yumi tokbaot wan man we ol Kristin, mo ol Jiu, mo ol Muslim, oli ona long hem yet. Man ya i wan Hibru, mo hem i laef long ol yia 2018 B.K.T.a kasem 1843 B.K.T. Nem blong man ya, Ebraham.b
Sam long ol fas profet tok long Baebol oli tokbaot Ebraham. Yumi tu yumi kasem blesing from ol profet tok ya. (Lukluk bokis ya “Laen Ya i Blesem ‘Olgeta Man Long Wol.’”) Buk blong Jenesis i talem tri long ol profet tok ya: (1) Ol pikinini blong Ebraham bambae oli kam wan strongfala laen. (2) Taem oli stap kam plante, bambae oli go wok slef long wan narafala kantri. (3) Bambae oli kamfri, nao oli go tekem kantri blong Kenan i blong olgeta. Bambae yumi tokbaot ol trifala profet tok ya wanwan.
Tri Impoten Profet Tok
Fas profet tok: ‘Bambae mi mi mekem we yu [Ebraham] yu kam wan strongfala laen.’ —Jenesis 12:2.
?Tok ya i kamtru olsem wanem?: Ebraham i gat wan pikinini we nem blong hem Aesak, mo pikinini blong Aesak, hemia Jekob (narafala nem blong hem Isrel). Ol pikinini blong Jekob oli kam neson blong Isrel. Neson ya i no stap aninit long paoa blong narafala kantri, be hem i gat king blong hem.
Ol samting blong bifo we oli faenemaot:
● Baebol i talemaot klia hu i stap long laen blong Ebraham, hemia Aesak, mo Jekob, mo ol 12 boe blong Jekob tu. Long laen ya i gat plante king we oli rul long Isrel mo Juda. Seventin long ol king ya, nem blong olgeta i stap long ol narafala buk we ol man oli raetem. Ol buk ya oli tokbaot olsem wanem laen blong Ebraham, we i pas long Aesak mo Jekob, i kam wan neson. Ol samting we oli talem i laenap wetem samting we Baebol i talem.c
Namba tu profet tok: “Ol pikinini blong yu [Ebraham] . . . bambae oli go stap long wan narafala kantri, we bambae oli strenja nomo long ples ya. Nao bambae oli kam slef nomo blong ol man blong kantri ya, . . . gogo kasem taem blong ol smol bubu blong ol smol bubu blong olgeta, . . . [nao] bambae oli kambak long ples ya bakegen.”—Jenesis 15:13, 16.
?Tok ya i kamtru olsem wanem?: I gat hadtaem blong kasem kakae long kantri ya Kenan, ale ol pikinini blong Ebraham oli go stap long Ijip, gogo kasem taem blong ol smol bubu blong ol smol bubu blong olgeta. Fastaem oli strenja long kantri ya. Biaen oli kam ol slef we oli wokem ol brikis long graon mo drae gras. Yumi traem tingbaot laen blong Livae, we hem i wan smol bubu blong Ebraham. Long laen ya, i gat (1) Livae, (2) Livae i bonem Kohat, (3) Kohat i bonem Amram, mo (4) Amram i bonem Moses. (Eksodas 6:16, 18, 20) Long yia 1513 B.K.T. Moses i lidim ol man Isrel oli aot long Ijip.—Lukluk ol yia we oli stap daon, mo bokis ya “Kaontem Stret Ol Yia.”
Ol samting blong bifo we oli faenemaot:
● James K. Hoffmeier i wan tija we i stadi long Oltesteman mo ol samting we oli digim long graon long Medel Is. Hem i tokbaot ol olfala hanraet blong Ijip mo ol samting we ol man oli digim long graon. Ol samting ya oli soemaot se taem kakae i sot long Isrel, ol man Ijip oli letem ol man Jiu (hemia ol Hibru tu) oli kam long Ijip wetem ol anamol blong olgeta. ?Be olsem wanem? ?I tru se ol man Isrel oli kam ol slef long Ijip, we oli wokem ol brikis?
● Ol olfala hanraet blong ol man Ijip oli no tokbaot ol man Isrel stret. Be sam pija we oli droem long ol gref mo sam skrol, oli soemaot se ol man Ijip oli yusum ol man blong narafala kantri blong oli wokem brikis long sofmad mo drae gras. Ol hanraet oli soemaot se ol masta oli raetemdaon hamas brikis oli wokem. Hemia i laenap stret wetem save we Baebol i givim. (Eksodas 5:14, 19) Hoffmeier i talem se, ‘sam buk blong Ijip oli soemaot se ol man Ijip bifo oli stap fosem ol man blong narafala kantri blong wok blong olgeta. Taem ya we ol buk oli talem, hemia taem we ol man Isrel oli stap aninit long han blong ol strong masta. I luk olsem se i tru we ol Hibru oli go long Ijip long taem ya we kakae i sot, mo oli wok slef long kantri ya.’
Namba tri profet tok: “Graon ya [blong ol laen blong Kenan], . . . bambae mi givim i go long yu wetem ol pikinini we bambae oli kamaot biaen long yu.”—Jenesis 17:8.
?Tok ya i kamtru olsem wanem?: Moses i lidim ol man Isrel oli aot long Ijip. Long yia 1473 B.K.T., Josua, we i pikinini blong Nun, i lidim olgeta oli go insaed long kantri blong Kenan.
Ol samting blong bifo we oli faenemaot:
● Ol man we oli stap digim graon blong faenem ol samting blong bifo, oli no agri long wan stret yia we ol man Isrel oli go long Kenan. Nating se i olsem, oli ting se “i stret nomo blong talem se ol man Isrel oli go insaed long kantri blong Kenan, mo oli stap long ples ya.” Hemia ol tok blong K. A. Kitchen, we bifo hem i wan tija blong histri blong Ijip.
● Baebol i talem se Josua i ‘bonem taon ya Hajoro’ long Kenan. (Josua 11:10, 11) Ol man we oli digim graon long ples we taon ya i stap long hem, oli faenem tri haos prea blong ol man Kenan we ol man oli spolem gud. Oli faenem sam samting bakegen we oli soemaot se long ol yia 1400 B.K.T. oli bonem taon ya. Ol save ya i laenap stret wetem samting we Baebol i talem.
● Wan narafala taon long Kenan, hemia Gibeon, we i stap samwe long naen kilometa long Jerusalem. Ol man we oli digim graon oli faenem 30 handel blong ol besin, we oli gat nem blong taon ya long olgeta. Oli luksave se ples ya hem i ples we taon ya Gibeon i bin stap long hem. Ol man Gibeon oli defren long ol man Hajoro, oli mekem pis wetem Josua. From samting ya, Josua i givim wok long olgeta blong “karem wota.” (Josua 9:3-7, 23) Hemia i laenap wetem tok blong 2 Samuel 2:13 mo Jeremaea 41:12 we i soemaot se i gat plante wota long Gibeon. Wan narafala Baebol (Archaeological Study Bible, New International Version) i talem sem samting, i se: “Taon ya Gibeon i gat plante wota. I gat wan bigfala springwota mo seven smol springwota.”
● Plante man long Baebol, nem blong olgeta i stap long ol samting blong bifo we ol man oli faenem. I gat nem blong ol 17 king we yumi tokbaot finis, we oli kamaot long laen blong Ebraham mo oli rul long Isrel mo Juda. Long olgeta ya, i gat Ahas, mo Deved, mo Ehab, mo Hesekia, mo Manase, mo Usia. Laen blong ol king ya i wan strong pruf se i gat wan neson we nem blong hem Isrel, mo se hem i go stap long kantri blong Kenan.
● Long yia 1896, ol man blong lukaot save oli faenem Ston blong Merneptah long taon ya Thebes, Ijip. Ol tokflas we oli katem long ston ya, i leftemap king blong Ijip, Merneptah, we i mekem faet long Kenan, long yia 1210 B.K.T. Ston ya i faswan long ol samting we oli faenem we i tokbaot Isrel. Hemia i givim moa pruf se Isrel i wan neson blong bifo.
Ol Smosmol Samting We Baebol i Talem
Olsem yumi luk finis, Baebol i talem plante smosmol samting long saed blong ol man, mo ol ples, mo ol samting we oli hapen. Ol smosmol samting ya oli givhan long yumi blong skelem Baebol wetem ol narafala buk mo ston blong bifo, nao yumi save pruvum se ol profet tok oli kamtru olsem Baebol i talem. Ol samting blong bifo oli soemaot se God i mekem promes blong hem i kamtru long Ebraham mo laen blong hem. Ol pikinini blong hem oli kam wan strongfala laen, oli wok slef long Ijip, mo biaen oli go stap long kantri blong Kenan. Ol save ya i mekem yumi tingbaot tok blong Pita, se: “I no gat tok blong profet we i kamaot long tingting blong man nomo. Taem tok blong profet i kamaot, ol profet oli talem, be Tabu Spirit i stap givim tok long olgeta, nao oli talemaot tok we i kamaot long God.”—2 Pita 1:21.
Long ol handred yia afta we ol man Isrel oli go stap long kantri blong Kenan, ol samting i jenis, mo neson ya i kasem bigfala trabol. Baebol i talemaot ol trabol ya tu. Bambae yumi tokbaot samting ya long namba tu haf blong stori ya.
[Ol futnot]
a B.K.T. i minim Bifo Kristin Taem.
b Fastaem ol man oli singaot Ebraham se Ebram.
c Plis ridim 1 Kronikel 1:27-34; 2:1-15; 3:1-24. Solomon we i king blong Isrel, i gat wan pikinini blong hem, nem blong hem Rehoboam. Taem Rehoboam i stap rul, neson blong Isrel i seraot long tu haf, kingdom blong not, mo kingdom blong saot. Stat long taem ya, i gat tu king blong Isrel we oli rul long sem taem.—1 King 12:1-24.
[Bokis blong pija long pej 21]
LAEN YA I BLESEM “OLGETA MAN LONG WOL”
God i promes se laen blong Ebraham bambae i blesem “olgeta man long wol.” (Galesia 3:8) God i mekem laen ya i kam wan neson from we hem i wantem se Mesaea i bon long neson ya, mo i givim laef blong hem blong sevem olgeta man.* !Taswe yu tu yu kasem blesing from promes we God i mekem long Ebraham! Jon 3:16 i talem se: “God i lavem tumas ol man long wol, nao hem i givim mi, mi stret Pikinini blong hem, mi wan nomo we hem i gat, blong olgeta man we oli bilif long mi bambae oli no save lus, oli gat laef we i no save finis.”
[Futnot]
Long Haf 3 mo 4, bambae yumi tokbaot ol profet tok we oli soemaot se hu nao Mesaea.
[Bokis blong pija long pej 21]
KAONTEM STRET OL YIA
Taem yumi ridim 1 King 6:1, yumi luksave se Baebol i kaontem stret ol yia. Vas ya i tokbaot taem we Solomon, king blong Isrel, i stat blong wokem haos blong God long Jerusalem, i se: “Long namba fo handred eiti yia [479 yia i pas finis] biaen long taem ya we ol olfala bubu blong yumi bifo oli kamaot long Ijip, long namba fo yia blong King Solomon we hem i rul long Isrel, long manis ya Sif we i seken manis blong yia ya, King Solomon i stat blong wokem haos blong Hae God.”
Folem ol yia we Baebol i talem, namba fo yia blong rul blong Solomon hemia 1034 B.K.T. Sipos yumi kaontem 479 yia, stat long 1034 B.K.T. i gobak biaen, yumi kasem yia 1513 B.K.T. Long yia ya nao, ol man Isrel oli kamaot long Ijip.
[Bokis blong pija long pej 22]
EBRAHAM I BIN LAEF LONG WOL YA
● Ol man blong digim graon oli faenem sam ston, mo oli ting se ol man oli raetem tok long olgeta samwe long ol yia 1700 B.K.T. Long ol ston ya oli katem nem blong sam taon we oli sem mak long nem blong sam famle blong Ebraham. Long ol taon ya, i gat Peleg, mo Serug, mo Naho, mo Tera, mo Haran.—Jenesis 11:17-32.
● Jenesis 11:31 i talem se Ebraham mo famle blong hem oli aot long “taon ya Uru long Koldia.” Oli faenem ol ston blong taon ya long kantri ya Irak, long saed i go long saotis. Baebol i talem tu se Tera we i papa blong Ebraham, hem i ded long taon ya Haran. Ating taon ya i stap long kantri ya we naoia oli kolem Teki. Baebol i talem tu se Sera, woman blong Ebraham, hem i ded long taon ya Hebron. Hebron i wan long ol olfala taon long Medel Is we ol man oli stap long hem yet.—Jenesis 11:32; 23:2.
[Tok/Foto blong pija long pej 20]
(Lukluk niuspepa)
OL YIA WE OL BUBU BLONG EBRAHAM OLI LAEF MO ISREL I AOT LONG IJIP
(B.K.T.)
1843 Ebraham i ded
Fo smol bubu
blong Ebraham
Livae
1728 Jekob mo famle
blong hem oli go
stap long Ijip
1711 Jekob i ded Kohat
1657 Josef i ded Amram
1593 Moses i bon Moses
1513 Moses i lidim ol man
Isrel oli aot long Ijip
1473 Moses i ded.
Josua i lidim ol man
Isrel oli go long kantri
blong Kenan
Taem blong ol jaj
1117 Samuel i makemaot
Sol blong i kam fas
king blong Isrel
1107 Deved i bon
1070 Deved i kam king
blong Isrel
1034 Solomon i stat blong bildim
haos blong God
[Foto]
Ston ya i gat tok ya “Haos blong Deved” long hem. Long ston ya, i gat nem blong sam king long laen blong Ebraham we oli rul long Isrel mo Juda
[Credit Line]
© Israel Museum, Jerusalem/The Bridgeman Art Library International