Televisin “Tija” Blong Yumi

TELEVISIN i save tijim yumi long plante samting. Hem i givim save long yumi long saed blong ol kantri we maet yumi neva gat janis blong go long olgeta, mo long saed blong ol manples blong ol kantri ya. Taem yumi lukluk televisin, i olsem we yumi save “wokbaot i go” long ol hot ples we i gat dakbus long olgeta, ol ples we i gat sno long olgeta, antap long ol bigbigfala hil, mo daon long botom blong solwota. Yumi save lukluk wanem i stap insaed long ol atom,a mo yumi save lanem plante samting long saed blong ol milian sta long skae. Yumi save lukluk nius blong wol stret long taem we ol samting ya i hapen, nating se i hapen long narasaed long wol. Yumi kasem plante save long saed blong politik, histri, ol samting we oli stap hapen long ol ples raonabaot long yumi, mo kalja blong ol man long ol defdefren kantri. Yes, televisin i soemaot ol man we oli stap safa mo ol man we oli stap haremgud. Hem i save holem intres blong yumi, tijim yumi, mo givim plante niufala tingting long yumi.

Be plante stori long televisin oli nogud mo oli no tijim yumi. Oli fulap long faet mo rabis fasin long saed blong seks, mo oli soemaot ol fasin ya i klia nomo. Ating samting ya nao we ol man oli tok agensem moa long saed blong televisin. Long Yunaeted Stet, oli jekem ol stori long televisin nao oli faenem se klosap 2 long evri 3 stori oli gat faet insaed long olgeta. Long wan aoa, i gat sikis faet i kamaot. Taswe sipos wan yangfala i lukluk televisin gogo hem i kam bigwan, long ol yia ya bambae hem i lukluk plante taosen faet mo raf fasin we oli kilim man i ded. Fulap stori oli gat seks insaed tu. Tu long evri tri stori long televisin, oli gat toktok blong seks insaed long olgeta. Bitim wan long evri tri stori oli soemaot sam rabis fasin long saed blong seks. Ol stori ya oli mekem i luk olsem se ol fasin ya oli stret nomo, se i no gat denja long olgeta. Mo klosap oltaem ol man mo woman we oli mekem ol fasin ya oli no mared.b

Ol stori we oli fulap long seks mo faet, ol man long evri ples oli wantem lukluk. Ol sinema blong Amerika we oli fulap long aksen, raf fasin, mo seks, biaen oli kamaot long televisin. I isi nomo blong oli salem olkaen stori olsem long ol man long narafala kantri. Oli no wari se ol man oli aktem gud ol stori ya no nogat, mo se ol tok insaed long stori ya i naes mo i isi blong kasem save long hem, no nogat. Oli save se sipos oli fulumap ol stori ya wetem faet, fasin blong kilim man i ded, ol spesel saon mo kala, mo seks, ol samting ya nao bambae i pulum tingting blong ol man. Be ol man oli kam les blong lukluk semfala samting oltaem. Stori we fastaem i pulum tingting mo filing blong man, kwiktaem nomo i lusum paoa blong hem. Taswe blong mekem se man i wantem gohed nomo blong lukluk ol stori long televisin, ol man oli mas wokem ol niufala stori mo putum ol fasin we oli moa nogud i go insaed long olgeta, ol fasin we ol man oli sek mo sapraes long olgeta. Maet oli soemaot ol rabis fasin i moa klia, maet oli ademap sam moa fasin blong seks, no maet oli soemaot moa olsem wanem man i mekem narafala i harem nogud long bodi no long tingting blong hem.

Defdefren Tingting Long Saed Blong Televisin

?Taem ol man oli lukluk faet mo seks oltaem long televisin, samting ya i mekem wanem long olgeta? Samfala oli tok agensem televisin se ol faet we ol man oli lukluk i pulum olgeta blong wantem faet oltaem, mo i mekem se oli no moa ting se fasin blong faet i nogud. Oli talem tu se ol rabis fasin long saed blong seks long televisin i pulum ol man blong mekem ol fasin ya, mo i mekem se tingting blong olgeta i no moa strong long saed blong ol gudfala fasin.

?Olsem wanem? ?I tru se televisin i mekem olsem? Plante yia finis, ol man oli gat ol defdefren tingting long saed ya. Plante handred man oli stadi bakegen mo bakegen long saed ya, mo oli raetem plante taosen buk tu. Ol defdefren tingting ya oli kamaot from we i had blong pruvum se sipos ol pikinini oli lukluk faet long televisin, bambae oli kam ol man blong faet taem oli gruap. Plante taem i no isi blong pruvum wanem samting stret i mekem nogud frut i kamaot. Tingbaot sipos yu dring wan meresin, nao sam aoa biaen bodi blong yu i skras. Ating bambae yu talem se yu nogud long meresin ya. Be maet i tekem longtaem blong yu kam nogud long wan samting, hemia i hapen sloslo nomo. Taswe, i no stret blong talem se meresin ya nao i mekem yu yu skras, from se maet plante samting i stamba blong trabol ya.

Sem mak long ol faet long televisin. I had blong pruvum se ol faet ya oli mekem se man i kam wan man blong kilim man no wan man blong mekem trabol long vilej. Plante stadi we ol bigman oli mekem oli soemaot se maet tingting ya i tru. Sam man blong kilim man oli stap talem se oli lukluk fasin ya long televisin nao oli folem. Be i gat plante narafala samting tu we oli save gat paoa long olgeta. I gat ol vidio gem we oli raf tumas, wetem tingting blong ol fren mo famle blong olgeta, mo ples we oli laef long hem. Olgeta samting ya i save pulum olgeta blong kam man blong faet.

Taswe yumi no sapraes we ol man oli gat ol defdefren tingting long bisnes ya. Wan dokta long Kanada we i stadi long tingting mo fasin blong ol man, i raetem se: “Save we ol saentis oli faenemaot i no pruvum se ol man we oli lukluk televisin oli kam man blong faet, mo i no pruvum se ol man ya oli stat ting se nogud fasin ya i oraet nomo.” Be Komiti Blong Ol Dokta Long Amerika we oli stadi long televisin mo fasin blong man, i talem se: “I klia nomo se man we i lukluk faet oltaem long televisin bambae i ting se raf fasin i oraet nomo, mo bambae hem i raf moa, i bitim ol narafala man.”

Tingting Gud Long Saed Blong Televisin

Ol man ya blong hae save oli stap rao from pruf​—oli stap lukaot pruf se man we i lukluk ol faet bambae hem tu i kam man blong faet. Be ating smol man nomo oli save talem se televisin i no mekem wan samting nating long tingting mo fasin blong yumi. Tingbaot: Wan pija nomo i naf blong mekem yumi kros, yumi krae, no yumi glad. Miusik tu i save tajem ol dip filing blong yumi. Ol tok we yumi harem no we yumi ridim long wan buk, oli save pulum tingting mo filing blong yumi, mo givim paoa long yumi blong tekem aksen. Ale traem tingbaot sipos olgeta samting ya oli joen wanples​—ol pija we oli muvmuf, miusik, mo ol toktok. !Tru ya, oli save gat bigfala paoa long yumi! !Taswe, yumi no sapraes se televisin i save lidim man i gorong! Mo tu, televisin i stap long evri ples, klosap evri man oli save lukluk televisin. Wan man blong raetem buk i talem se: “Stat long faswan taem we man i raetemdaon ol tingting blong hem long buk, kam kasem naoia . . . televisin i gat moa paoa long laef blong ol man i bitim olgeta narafala samting we man i wokem blong givim save long man.”

Ol bisnesman oli spenem plante milian milian vatu evri yia blong mekem toktok long televisin mo radio, blong pulum ol man blong pem olting blong olgeta. Oli spenem bigfala mane olsem from we oli save se samting we man i lukluk mo i harem i save pulum hem bigwan. Oli no tingting nomo se maet rod ya i wok, oli save finis se rod ya i wokgud. From samting ya nao, ol man oli stap pem olting blong olgeta. Long yia 2004, kampani we i wokem Coca-Cola i spenem bitim tu taosen milian dola (bitim 200 taosen milian vatu) blong mekem toktok long ol buk, radio, mo televisin, blong pulum ol man blong pem Coca-Cola. ?Olsem wanem? ?Rod ya i wokgud? !Yes! Long semfala yia, bisnes ya i winim bitim tu milian milian vatu. Ol big bisnes olsem oli no mekem toktok wan taem nomo long televisin, hemia i no naf blong pulum ol man. Be oli gohed blong mekem toktok blong plante yia, nao sloslo oli gat paoa long tingting blong ol man.

Ale, sipos toktok blong haf minit i save gat paoa long tingting mo fasin blong yumi, plante aoa long fored blong televisin bambae i mas gat bigfala paoa bitim mak long yumi. Wan buk (Television​—An International History) i talem se: “Televisin i save kam tija blong yumi, nating se yumi stap lukluk ol samting we yumi ting se oli oraet nomo mo oli no save spolem yumi.” Wan narafala buk (A Pictorial History of Television) i talem se: “Televisin i stap jenisim tingting blong yumi.” Ale, kwestin we yumi mas tingbaot, hemia: ‘?Ol stori we mi mi wajem, oli gat paoa long tingting blong mi olsem we mi mi wantem, no nogat?’

Kwestin ya i impoten moa long ol man blong God. Plante stori long televisin oli agensem ol rul mo gudfala fasin blong Baebol. Ol fasin we Baebol i agensem, televisin i soemaot olgeta olsem ol fasin we oli oraet nomo, we evri man i agri long olgeta, mo we oli laenap wetem tingting blong naoia. Mo long semtaem, oli daonem, jikim, no oli tok agensem ol Kristin fasin mo ol man we oli folem olgeta. Wan man blong raetem buk i talem wetem sore se: “Televisin i tokbaot ol fasin nogud, se oli gud nomo. Be hemia i no naf. Hem i tokbaot ol gudfala fasin tu, se oli nogud.” Yes plante taem, “tija” blong yumi, televisin, i pulum yumi blong ting se: ‘Ol fasin we oli nogud, oli gud nomo, mo ol fasin we oli gud, oli nogud.’​—Aesea 5:20.

Yumi mas lukaotgud long samting we yumi lukluk long televisin, from we bambae i gat paoa long tingting blong yumi. Baebol i talem se: “Sipos man i go joen long ol waes man, bambae hem i save kam waes, be sipos hem i go mekem fren wetem ol man we oli no gat hed, bambae hem i spolem hem nomo.” (Ol Proveb 13:20) Man ya Adam Clarke we i stadi dip long Baebol, hem i se: “Yumi joen wetem ol man we yumi lavem olgeta mo we yumi frengud wetem olgeta. Mo yumi neva mestem blong folem fasin blong olgeta. Taswe ol man oli stap talem se, ‘Soemaot ol fren blong wan man long mi, mo bambae mi talem long yu se hem i wanem kaen man.’ Hemia i min se, sipos mi save wanem kaen fren hem i gat, bambae i isi blong save wanem fasin blong hem.” Olsem yumi luk finis, bighaf blong ol man oli spenem plante taem wetem ol ‘fren’ blong olgeta long televisin, we oli no waes nating. Hemia olkaen man we wan trufala Kristin i no save tingbaot blong singaot olgeta oli kam long haos blong hem.

Sipos dokta blong yu i givim wan strong meresin long yu, ating bambae yu wantem save fastaem ol gudfala samting mo ol nogud samting we meresin ya i save mekem long yu. Sipos yu dring meresin we i no stret long sik blong yu, yu save spolem helt blong yu. Mo sipos yu dring tumas meresin, nating se meresin ya i stret long sik blong yu, be yu save mekem i nogud bakegen long bodi blong yu. Sem samting i tru long saed blong televisin. From samting ya, i waes blong tingting gud long samting we yu wajem long televisin.

Tok we God i givim long aposol Pol, i pulum ol Kristin blong oli putum tingting blong olgeta i stap strong long ol fasin we oli tru, oli hae, oli stret, oli klingud, oli save mekem olgeta oli haremgud, mo ol fasin we ol man oli tinghae long olgeta. (Filipae 4:​6-8) ?Olsem wanem? ?Bambae yu yu folem advaes ya? Sipos yu mekem olsem, bambae yu save haremgud.

[Futnot]

[Tok blong makem poen long pej 5]

“Televisin i mekem se stret long haos blong yu nomo, yu save joen wetem ol man we yu no save tingbaot blong singaot olgeta oli kam long haos blong yu.”​—David Frost, man blong toktok long radio long Briten

[Bokis blong pija long pej 5]

?OLSEM WANEM LONG OL FAET MO SEKS WE BAEBOL I TOKBAOT?

?Olsem wanem long stori blong ol man we oli faet mo mekem rabis fasin long saed blong seks we Baebol i tokbaot? ?Hem i defren long hemia we i stap long ol stori long televisin? Yes hem i defren. Ol tok we i stap long Baebol long saed blong faet mo seks, oli blong tijim yumi, oli no blong pulum yumi blong haremgud long ol fasin ya, olsem televisin i wantem mekem. (Rom 15:4) Ol stori ya long tok blong God oli rili bin hapen. Taem yumi ridim olgeta, oli givhan long yumi blong kasem save long tingting blong God, mo blong lanem samting from ol mastik blong ol narafala.

Long bighaf blong ol kantri we ol bisnesman oli mekem toktok long televisin blong pulum man blong pem ol samting blong olgeta, ol pija blong seks mo faet oli no blong tijim yumi, be oli blong halpem ol bisnesman ya blong kasem mane nomo. Oli wantem pulum tingting blong evri man i go long samting we oli stap traem blong salem, mo oli save se ol man oli glad nomo blong lukluk ol pija blong seks mo faet. Ale, oli joenem faet mo seks insaed long ol toktok we oli mekem blong salem samting, nao ol man oli lukluk ol pija ya mo oli glad blong pem ol samting ya. Ol man blong rerem nius long televisin oli folem rul ya: “Moa we blad i ron, moa we ol man bambae oli glad blong lukluk.” Blong talem stret, oli putum ol stori blong raf fasin, disasta, mo wo, fastaem long ol narafala nius we i no pulum tingting blong ol man tumas.

Nating se i gat sam stori long Baebol long saed blong faet mo raf fasin, be Baebol i pulum ol man blong gat pis wetem ol narafala. Hem i no talem long ol man blong oli givimbak nogud fasin we narafala i mekem long olgeta, be i talem se oli mas stretem trabol ya long kwaet fasin. Oltaem Baebol i tok agensem ol rabis fasin long saed blong seks. Hemia i defren long tingting we ol man oli kasem taem oli lukluk televisin.​—Aesea 2:​2-4; 1 Korin 13:​4-8; Efesas 4:32.

[Bokis blong pija long pej 7]

TELEVISIN MO OL YANGFALA

“Long ol stadi we ol saentis mo dokta oli mekem long plante yia we i pas, oli faenemaot se ol stori long televisin we oli fulap long raf fasin mo faet oli rili mekem i nogud long ol pikinini.”​—Henry J. Kaiser Famle Fandesen.

“[Mifala i agri wetem] grup blong ol dokta long Amerika we oli wok blong givhan long ol pikinini, se ‘ol pikinini we oli no kasem tu yia yet oli no mas [lukluk televisin] nating.’ Long taem ya, bren blong ol smosmol pikinini ya i stap gru. Ale, oli nidim blong yusum bodi blong olgeta blong pleplei, mo oli nidim blong joen wetem ol trufala man mo woman. Olsem nao, bambae oli traehad blong kamgud moa, bodi blong olgeta bambae i grugud, mo bambae oli lanem blong joengud wetem ol man.”​—Nasnal Institut Blong Televisin Mo Famle.

[Tok blong pija long pej 7]

?Samting we mi mi stap lukluk, i gat paoa long tingting blong mi olsem we mi mi wantem, no nogat?