!Ol Nogud Fasin Bambae Oli Finis!

GOD i givim Tok blong hem Baebol long yumi, blong eksplenem risen from wanem ol man oli mekem ol nogud samting. Hem i givim wan narafala samting tu long yumi, hemia se yumi save jusum wanem rod we yumi wantem folem. Hem i mekem se yumi naf blong bos long tingting blong yumi, mo hem i soemaot rod we bambae i givhan long yumi, blong blokem ol nogud samting. (Dutronome 30:15, 16, 19) From samting ya, yumi save luksave olgeta slak fasin we yumi gat, mo yumi mas kwik blong stretem olgeta. Taem yumi stap longwe long ol nogud fasin, hemia bambae i mekem se yumi mo ol man raonabaot long yumi, yumi evriwan i harem gud.—Ol Sam 1:1.

Nomata se yumi wanwan i traehad blong no mekem nogud samting, be ol man oli gohed blong kasem trabol from ol nogud fasin we ol narafala man oli mekem long olgeta. Baebol i givim woning ya se: “Yu mas save samting ya tu. Long taem ya we bambae i klosap long Lasdei, [“long taem blong ol las dei,” NW] laef long wol ya bambae i kam strong tumas.” Blong soemaot wanem i mekem se laef i “kam strong tumas,” hem i gohed i talem se: “Bambae ol man oli save tingbaot olgeta nomo, mo bambae oli wantem mane tumas. Bambae oli man blong tok flas, we tingting blong olgeta i go antap tumas, mo oli save tok nogud long ol man. Bambae oli no save ona long papa mo mama blong olgeta, oli no man blong talem tangkiu, mo oli no save tingbaot God. Bambae oli no man blong gat sore long man, mo oli man blong mekem i strong tumas oltaem long ol narafala man. Bambae oli man blong spolem nem blong narafala man, mo oli man blong lusum hed, mo oli wael olgeta. Bambae oli no wantem ol fasin ya we i gud, oli agens long hem. Bambae oli man blong spolem ol fren blong olgeta, mo oli man we oli no kea, mo oli praod tumas. Bambae oli man we oli wantem tumas ol samting we oli stap harem gud long hem, i winim we oli stap lavem God. Long fes blong ol man, bambae olgeta oli stap folem fasin blong Kristin man, be oli no wantem paoa blong God nating long laef blong olgeta. Bambae yu no go klosap nating long ol man olsem.”—2 Timoti 3:1-5.

Ating yu makem tok ya “ol las dei” long profet tok ya. ?Long tingting blong yu, tok ya i minim wanem? Plante man oli kasem save long tok ya “ol las dei” se, klosap long en blong wan samting. ?Wanem samting? Traem luk promes blong God long Baebol.

Ol man nogud bambae oli lus.

“Bambae i no longtaem, ol man nogud oli lus. Bambae yu save lukaot olgeta, be bambae yu no save faenem olgeta. Ol man we tingting blong olgeta i stap daon, bambae oli tekem graon ya i blong olgeta. Nao bambae oli harem gud, from we oli stap gud, mo oli gat plante samting.”—OL SAM 37:10, 11.

“Oltaem hem i stap lukaot gud long olgeta we oli lavem hem, be bambae hem i spolem olgeta we oli stap mekem ol fasin nogud.”—OL SAM 145:20.

Bambae man i no moa harem nogud aninit long han blong narafala man.

“Hem bambae i stap sevem ol puaman we oli stap singaot i go long hem, mo bambae i stap givhan long olgeta we oli sot long ol samting, mo i no gat man blong lukaot long olgeta. Olgeta we oli stap harem nogud aninit long han blong narafala man, hem bambae i tekemaot olgeta, i sevem olgeta.”—OL SAM 72:12, 14.

“Olgeta samting ya we God i mekem oli stap panis, from we oli stap roten nomo. Be long dei ya we God bambae i mekem ol pikinini blong hem oli fri olgeta, we bambae oli no moa mekem sin, panis ya bambae i finis, nao olgeta samting ya we God i mekem bambae oli fri olgeta, olsem ol pikinini blong hem.”—ROM 8:21.

Ol man bambae oli gat evri samting we oli nidim long saed blong bodi.

“Olgeta man bambae oli stap gud, mo oli gat pis olwe. Bambae oli save stap gud long ol plantesen blong grep blong olgeta, mo oli save sidaon aninit long ol figtri blong olgeta. Bambae i no moa gat man blong mekem olgeta oli fraet.”—MAEKA 4:4.

“Man we i wokem haos blong hem, hem bambae i save stap gud long hem. Bambae i no moa gat narafala man i save kam tekemaot haos ya. Man we i planem plantesen blong grep, hem bambae i dring waen blong ol grep ya. Bambae i no moa gat narafala man i save kam stilim ol waen blong hem. Ol man we bambae oli stap long ples ya, oli man blong mi we mi mi jusumaot olgeta finis, mo bambae oli save stap longtaem, olsem tri we i save stap longtaem. Ol samting we olgeta oli hadwok long hem, bambae oli save harem gud long hem longtaem.”—AESEA 65:21, 22.

Bambae i gat stret fasin long wol.

“?Be olsem wanem long God? ?Yufala i ting se ol man blong hem we hem i jusumaot olgeta, oli save krae long hem long dei mo long naet, be hem i no save stretem problem blong olgeta? . . . Mi mi talem long yufala. God bambae i kwik blong givhan long ol man blong hem blong stretem ol problem blong olgeta.”—LUK 18:7, 8.

“Hae God i laekem ol fasin we i stret, mo i no save lego ol stret man ya we tingting blong olgeta i stap strong long hem. Hem bambae i stap lukaot gud long olgeta gogo i no save finis.”—OL SAM 37:28.

“Bambae ol man oli lanem mining blong stret fasin.”—AESEA 26:9.

“God i promes finis blong putum niufala skae mo niufala wol, we stret fasin nomo bambae i stap long hem. Mo yumi stap wet long ol samting ya blong oli kamtru.”—2 PITA 3:13.

Tede Fasin Blong Plante Man i Stap Jenis

I tru, yumi evriwan yumi glad tumas long ol promes ya. ?Be wanem i save mekem tingting blong yumi i strong se ol promes ya bambae oli kamtru? Blong talem stret, tede yumi luk ol pruf we oli soemaot se ol promes blong God bambae oli kamtru. ?Wanem pruf? Long fulwol tede, plante milian man oli harem gud from we oli winim finis plante fasin olsem fasin ya we man i tingbaot hem wan nomo, rabis fasin wetem woman, fasin ya we man i kilim narafala man. Mo oli lanem blong no moa giaman, oli man blong pis, mo oli kaen long narafala. Tede namba blong ol Witnes blong Jeova i kam antap bitim seven milian, olgeta ya oli wan bigfala kampani blong ol brata mo sista raon long wol. Ol man blong wol oli seraot from kala, laen, kantri, politik, mo mane. Ale from ol samting ya, long ol handred yia we oli pas, ol man oli no laeklaekem olgeta, oli stap faet, mo oli kilim plante man i ded. Be ol Witnes blong Jeova oli winim finis ol fasin ya.a Ol jenis ya we oli stap kamaot tede, oli mekem bilif blong yumi i strong se ol promes blong God bambae oli kamtru long bigfala fasin.

?Wanem samting i mekem se ol jenis olsem oli kamaot? Ansa blong kwestin ya i stap long wan narafala promes blong God long Baebol we profet Aesea i raetem. Hem i se:

“Wael dog mo pikinini blong sipsip bambae tufala i save stap wanples nomo, we tufala i fren gud. Bigfala puskat ya leped we i stap kakae nani, bambae i save go ledaon wetem pikinini blong nani, we tufala i save slip gud long wan yad nomo. Ol pikinini blong buluk mo ol pikinini blong laeon bambae oli stap kakae wanples nomo, mo smol pikinini nomo bambae i naf blong lukaot long olgeta. . . . Mo laeon bambae i kakae gras nomo, olsem buluk. Snek we sipos i kakae man, bambae man i ded from, be long taem ya, bambae smol pikinini nomo i save go klosap long hem, i save go pleplei stret long ples we snek i stap long hem. Long Saeon ya, tabu hil blong Hae God, bambae i no moa gat man we i save mekem i nogud long narafala man, mo i no moa gat wan samting we i save spolem man. Kantri ya bambae i fulap gud long ol man we oli savegud Hae God, olsem we solwota i fulap gud long ples blong hem.”—Aesea 11:6-9.

?Profet tok ya i stap talemaot nomo wan taem we bambae ol anamol oli stap long pis wetem ol man? Nogat. I no hemia nomo. Laswan haf blong ol vas ya i soemaot from wanem jenis ya i kamaot: “Kantri ya bambae i fulap gud long ol man we oli savegud Hae God.” ?Ol anamol oli naf blong savegud God mo jenisim fasin blong olgeta? Nogat. Be ol man oli naf blong savegud God, mo samting ya i stap jenisim fasin blong plante man. Profet tok ya i stap talemaot se plante man we fastaem oli gat fasin olsem anamol, bambae oli sakemaot ol fasin ya. Bambae oli wokem ol fasin blong Kraes, from we oli stap lanem ol save blong Baebol mo oli traehad blong folem wanem we Baebol i tijim.

Traem tingbaot Pedro.b Hem i joen long wan grup blong ol teroris, mo hem i ting se hem i stap faet blong mekem stret fasin i stanap. Taem trening blong hem i finis, oli talem long hem blong sakem bom long wan haos blong ol polis. Be taem hem i stap mekem rere yet, ol polis oli holem hem. Pedro i stap 18 manis long kalabus. Long ples ya, hem i stap gohed nomo blong mekem ol fasin we i agensem gavman. Long semtaem ya, woman blong Pedro i stat blong stadi Baebol wetem ol Witnes blong Jeova. Afta we Pedro i aot long kalabus, hem tu i stat blong stadi Baebol. Ol samting we hem i lanem long saed blong Jeova God, oli pulum hem blong mekem bigfala jenis long ol fasin blong hem, mo long tingting blong hem long saed blong laef. Pedro i talem se: “Long olgeta yia we mi mekem wok blong teroris, mi mi no kilim wan man i ded. Mi mi talem tangkiu long Jeova from samting ya. Naoia, mi yusum naef blong faet blong God, hemia Baebol, blong talemaot tru pis mo stret fasin long ol man. Yes, mi talemaot gud nius blong Kingdom blong God.” Mo tu, Pedro i go visitim haos ya blong ol polis we hem i bin plan blong spolem, i talemaot promes ya blong pis long ol man ya, mo promes blong wan wol we bambae i no moa gat raf fasin long hem.

Bigfala paoa we tok blong God Baebol i save gat long man, i givim bigfala risen moa long yumi blong bilif strong long promes blong God. Promes ya bambae i kamtru, hemia se, olgeta nogud fasin bambae oli finis. Yes, ol man bambae oli no gohed olwe blong mekem ol nogud fasin, be plante long olgeta bambae oli jenis i kam ol gudfala man. Klosap nao, Jeova bambae i aotem man ya we i stamba blong ol nogud fasin, hemia Setan we i stap bos long olgeta man long wol, i stap lidim olgeta oli go krangke. Baebol i talem se: “Olgeta man blong wol ya oli stap long paoa blong Setan.” (1 Jon 5:19) Klosap nao Setan bambae i lus. Be i no Setan nomo. Olgeta we oli stronghed, mo we oli no wantem lego ol nogud fasin blong olgeta, olgeta tu bambae oli lus. !Traem tingbaot laef long taem ya, bambae i nambawan tumas!

?Olsem wanem wan man i save kasem ol blesing ya? Tingbaot bakegen se tede, ‘ol man we oli savegud Jeova,’ oli stap jenisim fasin blong laef blong olgeta. Mo sem samting ya bakegen bambae i mekem se long fiuja, bambae i gat ol jenis oli kamaot long ful wol. Olsem Pedro, yu tu, yu mas kasem stret save long Baebol mo mekem i wok long laef blong yu. Olsem nao, yu save tingbaot se yu tu yu save stap laef long wol ya taem we “stret fasin nomo bambae i stap long hem.” (2 Pita 3:13) Mifala i askem long yu blong yu yusum janis ya we i stap yet, blong kasem ol stret save long saed blong God mo Jisas Kraes. Long rod ya, yu save kasem laef we i no save finis.—Jon 17:3.

[Ol futnot]

[Tok blong makem poen long pej 9]

Yu save tingbaot se yu tu yu save stap laef long wol ya taem we “stret fasin nomo bambae i stap long hem.”—2 PITA 3:13