Ol Storian Long Saed Blong Spirit Oli Leftemap Tingting

“Long ol toktok blong yufala, yufala i no mas talem ol rabis tok we i save spolem man. Yufala i mas talem ol gudfala tok we i save mekem ol man we oli slak oli kam strong moa. Tok olsem i save givhan moa long ol man we oli harem.”​—EFESAS 4:​29.

1, 2. (a) ?Fasin blong toktok i sas olsem wanem? (b) ?Ol man blong Jeova oli wantem yusum tang blong olgeta long wanem fasin?

“FASIN blong toktok i wan presen we God i givim. Hem i wan merikel, mo i had blong eksplenem fasin ya.” Ludwig Koehler we i wan man blong raetem ol diksonari, hem nao i talem ol tok ya. I isi blong ting nating long sas presen ya we God i givim. (Jemes 1:​17) Be, traem tingbaot sipos wan man we yu lavem hem i kasem sik ya we wan saed bodi blong hem i ded, nao hem i no moa save toktok. Long taem ya nao, ating bambae yu jes kasem save se fasin blong toktok i wan presen we i sas we i sas. Sik ya i kasem hasban blong wan woman we nem blong hem Joan. Joan i talem se: “Oltaem mitufala i haremgud blong toktok tugeta, mo samting ya i pulum mitufala blong lavlavem mitufala bigwan. !Be naoia, mitufala i no moa save storian tugeta, mo mi harem nogud tumas!”

² Ol gudfala toktok i save mekem se yumi fren moa wetem narafala, i save stretem ol smosmol rao, i save leftemap tingting blong man we i harem nogud, i save mekem bilif i strong, mo i save mekem laef blong yumi mo ol narafala i kamgud moa. Be ol samting ya i no save hapen olsem nomo, i nidim we yumi traehad. Waes King Solomon i talem se: “Ol tok nogud we man i sakem we i no tingbaot i save mekem narafala man i harem nogud, olsem we naef blong faet i stikim hem, be tok we i waes i save mekem man i harem gud bakegen.” (Ol Proveb 12:18) Yumi ya we yumi man blong Jeova, yumi wantem se ol storian blong yumi oli mekem narafala i haremgud bakegen mo oli leftemap tingting, yumi no wantem se oli spolem narafala mo mekem tingting i foldaon. Mo tu, yumi wantem yusum tang blong yumi blong presem Jeova, long wok blong prij mo long ol storian blong yumi. Wan man blong raetem Ol Sam i talem se: “Bambae mifala i stap presem yu olwe nomo. Bambae mifala i stap talem tangkiu long yu oltaem, gogo i no save finis.”​—Ol Sam 44:8.

3, 4. (a) ?Wanem trabol we yumi evriwan i gat long saed blong ol tok blong yumi? (b) ?From wanem i impoten blong tingbaot wanem kaen tok yumi stap talem?

³ Disaepol Jemes i givim woning se: “I no gat man samtaem we i save mekem tang blong hem i stap kwaet.” Mo hem i talem tu se: “Plante taem, yumi evriwan i mekem i no stret. Be man we i no mekem mastik samtaem long toktok blong hem, hem i wan man we i stret gud olgeta. Man olsem bambae i save blokem olgeta rabis samting we i save spolem laef blong hem.” (Jemes 3:​2, 8) I no gat wan long yumi we i stretgud olgeta. Taswe, nating se yumi traehad, sam samtaem toktok blong yumi i no leftemap tingting blong narafala mo presem Man we i Wokem yumi. Ale, yumi mas lanem blong lukaotgud long ol toktok blong yumi. Jisas i talem se: “Long Lasdei ya we God bambae i jajem olgeta man long hem, ol man oli mas talemaot long hem, from wanem oli bin talem ol tok olbaot. Bambae hem i save jajem yufala long ol tok blong yufala, se yufala i stret man, no yufala i man nogud.” (Matiu 12:​36, 37) Yes, trufala God bambae i jajem yumi long ol tok blong yumi.

⁴ Wan gudfala rod blong blokem ol tok we i save spolem narafala, i blong lanem blong storian long saed blong spirit. Stadi ya bambae i soem olsem wanem yumi save mekem samting ya, wanem samting we yumi save tokbaot, mo wanem blesing i kamaot from ol tok we i leftemap tingting.

Lukaotgud Long Hat

 5. ?Olsem wanem hat blong yumi i stamba blong ol gudfala storian we oli leftemap tingting?

⁵ Blong lanem blong storian long fasin we i leftemap tingting, fastaem yumi mas luksave se ol tok blong yumi i soemaot wanem i stap long hat blong yumi. Jisas i talem se: “Taem man i tok, hem i stap talemaot ol samting we tingting [“hat,” NW ] blong hem i fulap long hem.” (Matiu 12:34) Hemia i min se, yumi laekem blong tokbaot ol samting we oli impoten long tingting blong yumi. Taswe, yumi mas tingbaot ol kwestin ya: ‘?Ol storian blong mi oli soemaot se hat blong mi i olsem wanem? ?Taem mi stap wetem famle blong mi mo ol Kristin brata mo sista, mi mi storian long ol samting long saed blong spirit, no mi tokbaot spot, klos, sinema, kakae, ol samting we mi jes pem, mo sam narafala samting we oli no impoten?’ Maet yumi faenemaot se ol samting we oli no impoten tumas, oli stap kam ol bigfala samting long laef mo tingting blong yumi. Maet yumi no bin luksave samting ya bifo. Be sipos yumi jenisim fasin blong yumi mo putum ol impoten samting long fasples long laef blong yumi, bambae yumi luk we ol storian blong yumi oli kamgud moa, mo laef blong yumi tu bambae i gud moa.​—Filipae 1:​10.

 6. ?Sipos yumi tingting dip, olsem wanem samting ya i save givhan long ol storian blong yumi?

⁶ Wan narafala rod blong kamgud moa long ol toktok blong yumi, i blong tingting dip. Sipos yumi traehad blong tingting dip long ol samting long saed blong spirit, bambae yumi luk se i isi blong storian long ol save ya. King Deved i luksave samting ya. Hem i singsing se: “[Jeova], prea blong mi, we ol tok blong mi mo ol tingting blong mi bambae oli stret gud long fes blong yu.” (Ol Sam 19:14) Mo Asaf i raetem Sam ya se: “Bambae mi stap tingting gud long olgeta bigbigfala wok ya blong yu.” (Ol Sam 77:12) Sipos hat mo tingting blong yumi i stap oltaem long ol trutok blong Baebol, ol tok we i kamaot long maot blong yumi bambae i gud mo i leftemap tingting. Jeremaea i no save stop blong tokbaot ol samting we Jeova i tijim hem long hem. (Jeremaea 20:9) Bambae i sem mak long yumi sipos yumi tingting oltaem long ol samting long saed blong spirit.​—1 Timoti 4:​15.

7, 8. ?Wanem sam samting we yumi save tokbaot blong mekem se ol storian blong yumi oli leftemap tingting?

⁷ Sipos yumi stap folem wan gudfala plan long saed blong spirit, bambae yumi gat plante gudfala samting blong tokbaot. (Filipae 3:​16) Taem yumi go long ol asembli, ol miting blong kongregesen, taem yumi ridim ol niufala buk mo vas blong dei, yumi kasem plante gudfala samting long saed blong spirit we yumi save serem wetem ol narafala. (Matiu 13:52) !Mo ol stori blong Kristin wok blong prij oli save givim paoa long ol narafala long saed blong spirit!

⁸ King Solomon i laekem tumas blong lukluk ol defdefren kaen tri, anamol, pijin mo fis long Isrel bifo. (1 King 4:​33) Hem i haremgud tumas blong tokbaot ol samting ya we God i wokem. Yumi save mekem olsem hem. Ol man blong Jeova oli laekem blong tokbaot plante defdefren samting, be man we i laekem ol samting long saed blong spirit, oltaem bambae hem i joenem ol toktok long saed blong spirit i go insaed long ol storian blong hem.​—1 Korin 2:​13.

‘Putum Tingting i Stap Strong Long Ol Fasin Ya’

 9. ?Pol i givim wanem advaes long kongregesen blong Filipae?

⁹ Sipos yumi folem advaes we aposol Pol i raetem i go long kongregesen blong Filipae, bambae ol storian blong yumi oli leftemap tingting, nomata wanem samting yumi jusum blong tokbaot. Pol i talem se: “I gat ol fasin i stap we oli stret gud, mo we i stret nomo blong yumi presem olgeta. Mo yufala i mas putum tingting blong yufala i stap strong long ol fasin we oli tru, mo ol fasin we oli hae, mo ol fasin we oli stret, mo ol fasin we oli klin gud, mo ol fasin we oli mekem yumi harem gud mo ol fasin we ol man oli stap ona long olgeta.” (Filipae 4:​8, Nyutesteman wetem Ol Sam long Bislama) Ol fasin ya we Pol i tokbaot oli impoten tumas, taswe hem i talem se yumi mas ‘putum tingting blong yumi i stap strong’ long olgeta. Oli mas kam fulap long hat mo tingting blong yumi. Naoia, bambae yumi tokbaot olsem wanem ol eit fasin ya we Pol i tokbaot oli save givhan long ol storian blong yumi.

10. ?Olsem wanem ol storian blong yumi oli save soemaot ol fasin we oli tru?

¹⁰ Ol fasin we oli tru i no minim nomo se yumi tokbaot ol save we i tru mo i no giaman. Hemia i minim tu, ol samting we i stret mo we yumi save trastem, olsem trutok blong Baebol. Taswe, taem yumi storian long saed blong sam trutok blong Baebol we yumi laekem tumas, no wan tok we wan brata i givim we i leftemap tingting blong yumi, no sam advaes blong Baebol we i bin givhan long yumi, ale yumi stap tokbaot ol fasin we oli tru. Hemia i min se, yumi sakemaot ‘ol giaman waes’ we i luk olsem se oli tru, be oli giaman nomo. (1 Timoti 6:​20) Mo yumi no ripitim ol tok we narafala i talem long yumi long saed blong wan man, no wan stori blong prij we yumi no save sipos i tru.

11. ?Wanem ol fasin we oli hae we yumi save joenem i go insaed long ol storian blong yumi?

¹¹ Ol fasin we oli hae, hemia ol samting we yumi tokbaot wetem respek mo we oli impoten, i no ol smosmol samting olbaot we oli no impoten nating. Maet hemia sam samting long saed blong Kristin wok blong prij, no long saed blong taem naoia we laef i strong tumas, no olsem wanem yumi nidim blong holemstrong long ol gudfala fasin. Taem yumi tokbaot ol samting ya we oli hae, yumi mekem tingting blong yumi i strong moa blong stap wekap long saed blong spirit, mo blong holemstrong long Jeova, mo blong gohed blong talemaot gud nius. Yes, ol gudfala stori blong prij mo ol samting we oli stap hapen long wol we oli soem klia se yumi stap long ol las dei, hemia ol defdefren save we yumi save storian long hem blong leftemap tingting blong narafala.​—Ol Wok 14:27; 2 Timoti 3:​1-5.

12. ?Advaes blong Pol long saed blong ol fasin we oli stret mo klin gud, i min se yumi no mas tokbaot wanem samting?

¹² Ol fasin we oli stret i minim ol fasin we oli stret long ae blong God​—ol hae mak we hem i wantem se yumi kasem. Ol fasin we oli klin gud i minim ol fasin mo tingting we oli klin. Long ol storian blong yumi, yumi no save giaman blong spolem nem blong narafala man, yumi no save talem ol tok plei we oli doti, no ol tok we i joen wetem fasin blong seks. (Efesas 5:3; Kolosi 3:8) Taem ol storian long ples blong wok mo long skul oli go nogud, ol Kristin we oli waes, oli girap mo oli gowe long olgeta.

13. ?Wanem ol fasin we oli mekem yumi haremgud mo we ol man oli stap ona long olgeta, we yumi save joenem i go insaed long ol storian blong yumi?

¹³ Pol i talem se yumi mas putum tingting blong yumi long ol fasin we oli mekem yumi harem gud. Hemia i minim ol gudfala samting we oli mekem yumi glad mo we oli pulum yumi blong soem lav, i no ol samting we oli pulum yumi blong agensem narafala, tingting nogud long narafala no rao long narafala. Ol fasin we ol man oli stap ona long olgeta, i minim ol save we yumi save trastem mo we i kamaot long wan gudfala stamba. Sam long ol gudfala save ya, hemia ol laef stori blong ol Kristin brata mo sista we oli bin stap tru long God longtaem, we yumi save ridim long ol Wajtaoa mo Wekap! Afta we yumi ridim ol stori ya we oli bildimap bilif, i gud blong serem save ya wetem ol narafala. !I gud tumas blong lesin long ol storian blong ol gudfala wok we ol narafala oli mekem long saed blong spirit! Ol storian olsem oli givhan long kongregesen blong i joengud mo i gat lav.

14. (a) ?Ol fasin we oli stretgud, i minim wanem? (b) ?Olsem wanem yumi save tokbaot ol samting we i stret nomo blong yumi presem olgeta?

¹⁴ Pol i tokbaot ‘ol fasin we oli stretgud.’ Hemia i minim ol gudfala fasin no ol fasin blong laef we oli nambawan. Yumi mas lukaotgud se yumi folem ol rul blong Baebol long ol toktok blong yumi, mo se yumi no gowe long ol fasin we oli stret, oli klingud, mo oli nambawan. Ol fasin we i stret nomo blong yumi presem olgeta, hemia ol samting we yumi save “toktok gud” long saed blong olgeta. Sipos yu harem wan gudfala tok long kongregesen no yu luk wan brata no sista we i soem gudfala eksampol, yu save tokbaot samting ya. Yu save toktok stret long brata no sista we i mekem tok ya no i givim gudfala eksampol ya, mo yu save tokbaot samting ya long ol narafala tu. Oltaem aposol Pol i toktok gud long ol Kristin brata sista blong hem from ol gudfala fasin we oli soemaot. (Rom 16:12; Filipae 2:​19-​22; Filimon 4-7) Mo tu, i stret we yumi presem ol samting we God blong yumi i wokem. Long saed ya, i gat fulap samting we yumi save tokbaot blong leftemap tingting blong ol narafala.​—Ol Proveb 6:​6-8; 20:12; 26:2.

Storian Long Fasin We i Leftemap Tingting

15. ?Wanem tok blong Baebol i soem se ol papa mama oli mas storian gud wetem ol pikinini blong olgeta long ol samting long saed blong spirit?

¹⁵ Dutronome 6:​6, 7 i talem se: “Yufala i no mas fogetem ol tok ya we mi mi stap givim long yufala tede. Oltaem, yufala i mas tijim ol pikinini blong yufala long hem. Sipos yufala i stap long haos, no yufala i stap wokbaot, no yufala i go blong slip, no yufala i girap bakegen, be yufala i mas tokbaot ol samting ya.” Tufala vas ya i soem klia se ol papa mama oli mas storian gud wetem ol pikinini blong olgeta long ol samting long saed blong spirit.

16, 17. ?Ol Kristin papa mama oli save lanem wanem long eksampol blong Jeova mo Ebraham?

¹⁶ Taem Jisas i stap yet wetem Papa blong hem long heven, yumi save se tufala i mas storian plante long saed blong wok we bambae hem i mekem long wol ya. Jisas i talem long ol disaepol blong hem se: “Papa blong mi we i sanem mi mi kam, hem i talemaot long mi wanem fasin blong tok bambae mi folem, mo wanem tok bambae mi talem.” (Jon 12:49; Dutronome 18:18) Yumi save se Ebraham tu i mas spenem plante aoa blong storian wetem pikinini blong hem Aesak, long saed blong ol blesing we Jeova i givim long olgeta mo long ol olfala blong olgeta. I sua se ol storian ya oli bin givhan long Jisas mo Aesak blong tufala i holem tingting daon mo mekem ol samting we God i wantem.​—Jenesis 22:​7-9; Matiu 26:39.

¹⁷ Ol pikinini blong yumi tu oli nidim we yumi storian blong leftemap tingting blong olgeta. Nating se ol papa mama oli bisi oltaem, be oli mas faenem taem blong toktok wetem ol pikinini blong olgeta. I gud sipos yufala i kakae wanples maet wan taem evri dei no bitim wan taem. Nao taem yufala i stap kakae mo afta long kakae, i gat janis blong yufala i storian long ol samting we oli save givhan bigwan long famle blong stap strong long saed blong spirit.

18. Talem wan stori we i soem se fasin blong papa mama blong storian gud wetem ol pikinini blong olgeta i save karem frut.

¹⁸ Wan paenia we i gat bitim 20 yia, nem blong hem Alejandro, i stap tingtingbak long taem we hem i gat 14 yia. Long taem ya, bilif blong hem i hafhaf nomo. Hem i talem se: “Ol fren long skul mo ol tija oli gat bigfala paoa long mi, mekem se mi no moa sua se God i stap no i no stap, mo mi no moa save sipos mi bilif long Baebol. Papa mama blong mi tufala i gat longfala tingting, tufala i spenem plante aoa blong storian wetem mi. Long ol yia ya we oli strong tumas long mi, ol storian ya oli givhan long mi blong winim tingting ya we i hafhaf, mo tu, oli givhan long mi blong tekem ol gudfala disisen.” ?Olsem wanem long Alejandro naoia? Hem i gohed se: “Mi stap yet wetem famle blong mi. Be from we mifala evriwan i bisi, mi mo papa i no gat plante taem blong storian mitufala nomo. Taswe, mitufala i mekem plan blong kakae tugeta wan taem evri wik long ples blong wok blong hem. Mi mi laekem tumas ol storian ya.”

19. ?From wanem yumi evriwan i nidim ol gudfala storian long saed blong spirit?

¹⁹ ?Yu yu tinghae long ol janis we yu yu gat blong storian long saed blong spirit wetem ol Kristin brata sista blong yu? Yumi gat janis long ol miting, taem yumi prij wetem olgeta, mo taem yumi joen wetem olgeta blong kakae wanples, mo taem yumi mekem ol trip tugeta. Pol i wantem tumas blong luk ol Kristin long Rom blong oli save storian tugeta. Hem i raetem leta i go long olgeta i se: “Mi mi wantem tumas blong kam luk yufala, . . . blong bambae bilif blong yufala i save givhan long mi, olsem we bilif blong mi tu i save givhan long yufala.” (Rom 1:​11, 12) Wan Kristin elda we nem blong hem Johannes, i talem se: “Ol storian long saed blong spirit wetem ol Kristin brata mo sista blong yumi, oli givim samting we yumi evriwan i nidim. Oli mekem yumi haremgud, mo oli mekem se ol trabol long laef blong yumi evri dei oli no moa hevi. Plante taem, mi askem long ol olfala blong oli tokbaot laef blong olgeta, mo wanem samting i givhan long olgeta blong stap tru long God. Long ol yia we oli pas, mi toktok wetem plante olfala, mo wanwan long olgeta oli givim waes mo save long mi we i givhan long laef blong mi.”

20. ?Yumi save mekem wanem blong storian wetem wan man we i sem blong toktok?

²⁰ ?Olsem wanem sipos i luk olsem se narafala i no intres taem yu storian long ol samting long saed blong spirit? Yu no mas stop. Maet yu save faenem wan narafala taem we i moa gud long hem blong tokbaot ol samting ya. Solomon i talem se: “Tok we wan man i talem long prapa taem blong hem, i olsem sam gol apol long wan plet selva.” (Ol Proveb 25:​11, NW ) Yu mas gat kaen fasin mo traem kasem save long filing blong ol man we oli sem blong toktok. “Ol tingting blong man i olsem wota long wel, we i godaon we i godaon, be man we i save luksave ol had samting, hem i save faenemaot ol tingting olsem.”a (Ol Proveb 20:5) Antap moa, yu neva mas letem tingting blong ol narafala i blokem yu blong yu no tokbaot ol samting we oli tajem hat blong yu.

Ol Storian Long Saed Blong Spirit Oli Karem Blesing

21, 22. ?Wanem ol blesing we oli kamaot taem yumi storian long ol samting long saed blong spirit?

²¹ Pol i givim advaes ya se: “Long ol toktok blong yufala, yufala i no mas talem ol rabis tok we i save spolem man. Yufala i mas talem ol gudfala tok we i save mekem ol man we oli slak oli kam strong moa. Tok olsem i save givhan moa long ol man we oli harem.” (Efesas 4:​29; Rom 10:10) Maet i hadwok lelebet blong lidim wan storian i go long ol samting we oli leftemap tingting, be ol blesing we oli kamaot oli plante. Ol storian long saed blong spirit oli givim janis long yumi blong serem bilif blong yumi wetem ol narafala mo blong mekem ol Kristin brata sista blong yumi oli strong.

²² I gud we yumi yusum fasin blong toktok we God i givim long yumi, blong leftemap tingting blong ol narafala mo presem God. Ol storian olsem oli mekem yumi haremgud, mo oli leftemap tingting blong ol narafala. Antap long samting ya, oli mekem hat blong Jeova i glad from we hem i lesin long ol storian blong yumi mo hem i glad tumas taem yumi yusum tang blong yumi long gudfala fasin. (Ol Sam 139:4; Ol Proveb 27:11) Taem yumi storian long ol samting long saed blong spirit, yumi save sua se Jeova bambae i no fogetem yumi. Baebol i tokbaot olgeta we oli mekem wok blong Jeova long taem blong yumi, i se: ‘Ol man we oli ona gud long Hae God, mo oli tinghevi long hem, oli stap toktok gud wetem olgeta bakegen. Nao Hae God i stap lesin long olgeta, mo i harem ol samting we oli stap talem. Nao long fes blong hem, oli raetemdaon long wan buk, ol nem blong olgeta ya we oli ona gud long hem, mo oli tinghevi long hem.’ (Malakae 3:​16; 4:5) !Yes, i impoten tumas we ol storian blong yumi oli mekem narafala i strong long saed blong spirit!

[Futnot]

?Bambae Yu Yu Ansa Olsem Wanem?

• ?Ol storian blong yumi oli soemaot wanem long saed blong yumi?

• ?Wanem ol gudfala samting we yumi save tokbaot blong leftemap tingting blong ol narafala?

• ?Wanem impoten wok we ol gudfala storian oli mekem insaed long famle mo Kristin kongregesen?

• ?Wanem ol blesing we oli kamaot from ol storian we oli leftemap tingting?

[Tok blong pija long pej 12]

Ol storian we oli leftemap tingting oli tokbaot . . .

“ol fasin we oli tru”

“ol fasin we oli hae”

‘ol fasin we i stret nomo blong yumi presem olgeta’

“ol fasin we ol man oli stap ona long olgeta”

[Credit Lines]

Video cover, Stalin: U.S. Army photo; Creator book cover, Eagle Nebula: J. Hester and P. Scowen (AZ State Univ.), NASA

[Tok blong pija long pej 13]

Taem blong kakae i wan nambawan janis blong storian long saed blong spirit