Japta Twelef

Yu Save Winim Ol Problem We Oli Spolem Famle

 1. ?Wanem ol problem we oli stap haed long sam famle?

OLI jes wasem mo saenemgud olfala trak. Ol man we oli stap pas oli luk se trak ya i saen we i saen, olsem we i nyuwan nomo. Be aninit long pen blong trak ya, rosta i stap kakae hem. Samting ya i sem mak long sam famle. Long fes blong ol man, maet evri samting i nambawan. Be, smael i stap haedem fraet mo soa we oli gat. Long haos, taem ol man oli no luk olgeta, sam samting oli stap kakae pis blong famle ya. Tufala problem we i save mekem samting ya i kamaot, hemia taem i gat wan alkolik long famle, mo raf fasin.

TRABOL WE I KAMAOT FROM ALKOL

 2. (a) ?Wanem tingting blong Baebol long saed blong alkol? (b) ?Wanem fasin blong alkolik?

² Baebol i no blokem fasin blong dring smol alkol, be hem i agensem fasin drong. (Proveb 23:20, 21; 1 Korin 6:9, 10; 1 Timote 5:23; Taetas 2:2, 3) Be, fasin blong wan alkolik i no sem mak long fasin drong. Alkolik i tingting oltaem long alkol, mo i no save bos long fasin blong hem blong wantem dring alkol oltaem. Plante bigman oli alkolik. Be, sore tumas, plante yangfala tu oli gat problem ya.

3, 4. Tokbaot trabol we alkolik i save mekem long hasban no waef blong hem mo long ol pikinini.

³ Longtaem bifo, Baebol i soem se fasin blong yusum alkol long rod we i no stret, i save spolem pis insaed long famle. (Dutronome 21:18-21) Ful famle i harem nogud taem papa i alkolik. Maet waef i traem bes blong hem blong blokem hasban blong i no moa dring, no maet hem i traem blong no letem ol fasin blong hasban we oli stap jenis oltaem, oli mekem hem i harem nogud.a Ating waef i traem blong haedem ol dring, sakem ol botel dring, haedem mane blong hasban, pulum hasban blong traem tingbaot lav we hem i gat long famle, long laef, mo long God—be man ya i stap gohed nomo blong dring. Long taem olsem, waef i save harem se hem i no moa save wanem blong mekem, mo hem i no naf blong winim trabol ya. Maet hem i stat harem nogud tumas from we hem i fraet, i kros, i harem se hem i gat fol, i no save stap kwaet, i tingting tumas, mo i no moa tinghae long hem wan.

⁴ Taem papa i alkolik, ol pikinini oli harem nogud tu. Sam papa we oli alkolik, oli kilim ol pikinini blong olgeta. Samfala oli mekem nogud long ol pikinini blong olgeta long saed blong seks. Maet ol pikinini ya oli ting se i fol blong olgeta we papa i stap dring oltaem. Plante taem, fasin blong papa we i stap jenis oltaem from alkol, i mekem se pikinini i no moa save trastem ol narafala man. From we ol pikinini oli no save tokbaot trabol we oli gat long famle, oli lanem fasin blong haedem ol filing blong olgeta. Plante taem, oli save kam sik from. (Proveb 17:22) Taem ol pikinini olsem oli kam bigman, maet oli no gat strong tingting blong mekem wan samting, mo oli no tinghae long olgeta bakegen.

?FAMLE I SAVE MEKEM WANEM?

 5. ?Olsem wanem blong mekem alkolik i kamgud smol, mo from wanem i no isi blong givhan long alkolik?

⁵ Plante man we oli stadi long bisnes ya, oli talem se i no gat rod blong mekem alkolik i kamgud fulwan. Be bighaf blong ol man ya, oli agri se alkolik i save kamgud smol sipos hem i lego alkol olgeta. (Skelem wetem Matyu 5:29.) I isi blong talem se wan alkolik i nidim help, be i hadwok blong pulum hem blong lukaot help, from we plante alkolik oli no ting se oli gat wan problem. Be, sipos ol memba blong famle oli girap mo mekem sam samting blong traem winim trabol we alkolik i mekem long olgeta, maet alkolik ya i stat luksave se hem i gat wan problem. Wan dokta we i bin halpem plante alkolik mo famle blong olgeta, i talem se: “Long tingting blong mi, samting we i impoten, hemia se famle i mas gohed nomo wetem laef blong olgeta long beswan fasin we oli save folem. Sloslou, bambae alkolik i luksave se ol narafala long famle oli defren olgeta long hem.”

 6. ?Weples famle i save kasem beswan advaes sipos wan memba blong hem i alkolik?

⁶ Sipos i gat wan alkolik long famle, advaes blong God long Baebol i save halpem yu blong laef long beswan fasin we yu save mekem. (Aesea 48:17; 2 Timote 3:16, 17) Tingbaot sam advaes we i bin givhan long plante famle taem wan long olgeta i alkolik.

 7. Sipos i gat alkolik long famle, ?samting ya i fol blong hu?

⁷ Stop blong harem se evri samting i fol blong yu. Baebol i talem se: “Evri man i gat basket blong hem blong karem,” mo, “yumi evriwan i mas talemaot olgeta fasin blong yumi long fes blong God.” (Galesia 6:5; Rom 14:12) Maet alkolik i traem putum fol long sam memba blong famle. Eksampel, maet hem i talem se: “Sipos yufala i mekem i moagud long mi, mi no save dring.” Sipos yu mekem olsem we yu agri wetem tok ya blong hem, samting ya i save pulum hem blong gohed blong dring. Nating se yumi gat trabol long laef blong yumi no narafala i mekem trabol long yumi, yumi evriwan—ol alkolik tu—i mas karem fol from samting we yumi mekem.—Skelem wetem Filipae 2:12.

 8. ?Wanem sam rod blong givhan long alkolik blong karem frut blong ol fasin blong hem?

⁸ Yu no mas ting se oltaem yu mas blokem nogud frut we alkolik bambae i kasem from dring. Wan waes tok blong Baebol long saed blong man we i faerap long kros, i stret tu long wan alkolik, i se: “Sipos yu sevem hem long wan trabol, bambae yu gohed blong mekem olsem bakegen mo bakegen.” (Proveb 19:19) Yu mas letem alkolik ya i kasem ol nogud frut blong fasin blong hem blong dring. Letem hem i klinim ples afta we hem i mekem doti olbaot, mo letem hem i telefon i go long masta blong hem long moning, afta we hem i bin dring tumas long naet.

9, 10. ?From wanem famle blong alkolik i mas glad long help blong ol narafala, mo oli mas wantem moa blong kasem help blong hu?

⁹ Glad long help blong ol narafala. Proveb 17:17 i talem se: “Wan trufala fren i soemaot lav oltaem nomo, mo hem i olsem wan brata we i rere blong givhan long taem blong trabol.” Sipos i gat wan alkolik long famle, hemia i wan trabol. Yu nidim help. Yu no mas fraet blong askem ‘ol trufala fren’ blong givhan long yu. (Proveb 18:24) Toktok wetem ol narafala we oli kasem save long problem blong yu, no olgeta we oli bin fesem semfala problem ya. Oli save givim ol advaes we i wokgud, long saed blong samting we yu mas mekem mo samting we yu no mas mekem. Be yu mas jusumgud. Tokbaot problem blong yu wetem olgeta we yu save trastem olgeta, we oli no save talemaot olbaot “ol tok we i blong stap haed nomo.”—Proveb 11:13.

¹⁰ Lanem blong trastem ol Kristin elda. Ol elda long Kristin kongregesen oli save givhan bigwan. Ol man ya oli bigman long saed blong tingting. Oli bin kasem tijing long Baebol, mo oli bin folem ol rul blong hem plante yia finis. Oli save kam “olsem wan ples blong haed taem i gat bigfala win, mo olsem wan sefples taem bigfala ren i foldaon. Bambae oli olsem ol wora we i ron long drae ples, mo olsem sado blong bigfala ston long ples we i hot tumas.” (Aesea 32:2) Ol Kristin elda oli lukaotgud long kongregesen olsem wan grup, blong mekem se i no gat samting i spolem hem. Be tu, oli leftemap tingting blong ol wanwan man we oli gat problem, oli mekem olgeta oli haremgud bakegen, mo oli soem intres long olgeta. Yusum fulwan ol help we oli givim.

11, 12. ?Hu i save givim help we i bigwan moa long ol famle blong ol alkolik, mo olsem wanem oli kasem help ya?

¹¹ Antap long ol samting ya, kasem paoa long Jeova. Baebol i talem long yumi wetem lav se: ‘Jeova i stap kolosap long olgeta we oli harem nogud long hat blong olgeta, i stap sevem ol man we tingting blong olgeta i foldaon olgeta.’ (Ol Sam 34:18) Sipos yu harem nogud long hat blong yu, no tingting blong yu i foldaon olgeta from hadtaem we alkolik i mekem long famle, tingbaot se ‘Jeova i stap kolosap.’ Hem i kasem save long hadtaem we famle blong yu i gat.—1 Pita 5:6, 7.

¹² Strong bilif long ol samting we Jeova i talem long Baebol, i save givhan long yu blong winim ol wari. (Ol Sam 130:3, 4; Matyu 6:25-34; 1 Jon 3:19, 20) Taem yu stadi long Baebol mo folem ol rul blong hem, yu save kasem help blong tabu speret blong God. Speret ya i save givim ‘paoa we i bigfala tumas i blong God,’ blong fesem ol problem evri dei.—2 Korin 4:7.b

13. ?Wanem narafala problem i stap spolem plante famle?

¹³ Fasin blong yusum alkol long rod we i no stret, i save mekem wan narafala problem i kamaot we i spolem plante famle—hemia raf fasin insaed long famle.

TRABOL WE I KAMAOT FROM RAF FASIN LONG FAMLE

14. ?Long wanem taem raf fasin insaed long famle i bin stat, mo problem ya i bigwan olsem wanem tede?

¹⁴ Faswan raf fasin afta we God i wokem man, hem i faet we i kamaot insaed long wan famle. Tufala brata ya, Ken mo Ebel, oli faet. (Jenesis 4:8) Stat long taem ya kam kasem tede, plante raf fasin oli kamaot insaed long ol famle. Sam hasban oli kilim waef blong olgeta, sam waef oli faetem hasban blong olgeta, sam papa mama oli kilim nogud ol smol pikinini blong olgeta, mo sam pikinini we oli bigwan finis oli mekem i nogud long olfala papa mama blong olgeta.

15. ?Olsem wanem raf fasin insaed long famle i save spolem filing blong ol memba blong hem?

¹⁵ Trabol we i kamaot from raf fasin insaed long famle, i bigwan moa i bitim ol kil long bodi. Wan waef we hasban blong hem i kilim hem oltaem, i talem se: “Oltaem, mi harem se mi gat bigfala fol mo mi sem. Kolosap evri moning, mi wantem stap long bed nomo, mi stap tingting se laef blong mi i wan rabis drim nomo.” Ol pikinini we oli stap lukluk no kasem raf fasin insaed long famle, oli save gruap wetem semfala fasin, ale, taem oli gat prapa famle blong olgeta, oli mekem raf fasin long olgeta tu.

16, 17. ?Wanem ya fasin blong spolem filing blong narafala, mo fasin ya i save mekem wanem long ol memba blong famle?

¹⁶ Raf fasin insaed long famle i no minim nomo se wan i kilim narawan. No gat. Plante taem, oli yusum ol strong tok blong kilim narawan. Proveb 12:18 i talem se: “Samfala oli tok we oli no tingtinggud fastaem. Tok blong olgeta i olsem naef blong faet we i stikim man.” Insaed long famle, naef blong faet ya i save “stikim” narafala, taem wan i tok nogud long narawan, i singaot bigwan, mo tu, taem wan i tok agensem narawan oltaem, i tok nogud blong daonem narawan, no i mekem narawan i fraet wetem ol tok se bambae i kilim hem. Kil we man i givim long narawan taem hem i spolem filing blong hem, i haed, mo plante taem ol narafala man oli no luksave.

¹⁷ Samting we i nogud tumas, hemia blong spolem filing blong pikinini oltaem. Maet papa mama oli tok agensem mo daonem pikinini oltaem, se hem i no naf blong mekem wan samting, hem i no gat hed, mo hem i nogud. Fasin ya blong kilim pikinini wetem ol tok, i save mekem tingting blong hem i foldaon olgeta. I tru, evri pikinini i nidim fasin stretem. Be Baebol i talem long ol papa se: “Bambae yufala i no agensem ol pikinini blong yufala oltaem. From we sipos yufala i stap mekem olsem, bambae tingting blong olgeta i foldaon.”—Kolosi 3:21.

?OLSEM WANEM BLONG BLOKEM RAF FASIN INSAED LONG FAMLE?

18. ?Wanem stampa blong raf fasin insaed long famle, mo Baebol i soem wanem rod blong winim fasin ya?

¹⁸ Raf fasin insaed long famle i stat long hat mo tingting. Samting we yumi mekem i soem samting we i stap long tingting blong yumi. (Jemes 1:14, 15) Blong stopem raf fasin, hemia we i mekem nogud i mas jenisim tingting blong hem. (Rom 12:2) ?I gat rod blong jenisim tingting olsem? Yes, Baebol i gat paoa blong jenisim man. Hem i save pulumaot ol nogud tingting, we oli stap olsem wan “strongfala haos.” (2 Korin 10:4; Hibrus 4:12) Taem man i kasem stret save blong Baebol, samting ya i save jenisim fasin blong hem fulwan, i olsem we hem i folem wan nyufala laef.—Efesas 4:22-24; Kolosi 3:8-10.

19. ?Wanem stret tingting mo fasin we wan Kristin man no woman i mas soem long hasban no waef blong hem?

¹⁹ Tingting long saed blong hasban no waef blong yu. Tok blong God i talem se: “Man i mas laekem woman blong hem, i mas lukaotgud long hem, olsem we i stap lukaotgud long bodi blong hem nomo. Taem man i stap lukaotgud long woman blong hem, i olsem we hem i stap lukaotgud long bodi blong hem nomo.” (Efesas 5:28) Baebol i talem tu se hasban i mas ‘ona long waef blong hem, from we hem i no strong olsem man.’ (1 Pita 3:7) Baebol i talem se ol waef oli mas “laekem tumas man blong olgeta” mo “onagud” long hem. (Taetas 2:4; Efesas 5:33) Yes, wan hasban we i fraetgud long God i no save talem se hem i rili ona long waef blong hem sipos hem i kilim waef blong hem no i sakem ol rabis tok long hem. Mo wan waef we i singaot bigwan long man blong hem, i daonem hem, no i tok nogud long hem oltaem, i no save talem se hem i rili laekem mo respektem hasban blong hem.

20. ?Ol papa mama oli mekem wok blong olgeta blong lukaot long pikinini long fored blong hu, mo from wanem oli no mas ting se pikinini i mas mekem moa bitim samting we hem i naf blong mekem?

²⁰ Stret tingting long saed blong ol pikinini. Ol pikinini oli nidim lav mo fasin kea blong papa mama blong olgeta. Mo i stret tu we ol mama papa oli givim samting ya long ol pikinini blong olgeta. Baebol i talem se ol pikinini oli “wan presen we Hae God i givim long yumi” mo “wan gudfala samting.” (Ol Sam 127:3) Ol papa mama oli gat wok long fored blong Jeova blong lukaotgud long presen ya. Baebol i tokbaot “ol fasin blong pikinini” mo “krangke fasin” blong ol boe. (1 Korin 13:11; Proveb 22:15) Ol papa mama oli no mas sapraes sipos ol pikinini blong olgeta oli mekem sam krangke fasin. Ol yangfala oli no ol bigman yet. Ol papa mama oli no mas ting se pikinini i mas mekem moa bitim samting we hem i naf blong mekem, folem yia blong hem, laef we i gruap long hem, mo save blong hem.—Lukluk Jenesis 33:12-14.

21. ?God i agri long wanem tingting mo fasin we yumi mas soem long olfala papa mama blong yumi?

²¹ Tingting long saed blong ol olfala papa mama. Levitikas 19:32 i talem se: “Long fored blong wan man we i gat waet hea yu mas stanap, yu mas soem respek long wan olfala man, mo yu mas fraetgud long God blong yu.” Long rod ya, Loa blong God i leftemap fasin blong respektem mo tinghae long ol olfala. Maet samting ya i wan traem long yumi sipos olfala papa mama ya oli askem tumas samting long yumi, no sipos oli sik we oli no save wokbaot gud mo tingting kwik. Be, Baebol i talem long ol pikinini se oli mas “pem kaon blong olgeta long ol mama mo papa blong olgeta.” (1 Timote 5:4) Hemia i minim se pikinini i mas soem ona mo respek long tufala, mo maet hem i mas givhan long tufala long saed blong mane tu. Fasin blong mekem i nogud long olfala papa mama long saed blong bodi no long eni narafala rod, i agensem fulwan samting we Baebol i talem long yumi blong mekem.

22. ?Wanem wan impoten fasin we i save givhan blong winim raf fasin insaed long famle, mo olsem wanem blong soemaot fasin ya?

²² Wokem fasin blong bos long tingting. Proveb 29:11 i talem se: “Wan man we i krangke i letem olgeta tingting blong hem oli kamaot. Be man we i waes i holem kwaet tingting oltaem.” ?Olsem wanem yu save bos long tingting blong yu? Yu no mas holemtaet fasin kros gogo i kam bigwan tumas. Yu mas kwik blong stretem ol problem we oli kamaot. (Efesas 4:26, 27) Sipos yu harem se yu no moa save bos long tingting blong yu, go wokbaot smol. Prea long God blong givim tabu speret long yu, blong yu save bos long tingting blong yu. (Galesia 5:22, 23) Taem yu wokbaot no mekem sam eksasaes, samting ya i save givhan long yu blong bos long ol filing blong yu. (Proveb 17:14, 27) Traehad blong gat fasin we yu “slou blong kam kros.”—Proveb 14:29.

?SERAOT NO STAP TUGETA?

23. ?Wanem i save hapen long wan memba blong Kristin kongregesen we i stap faerap long kros oltaem mo maet i stap kilim famle blong hem tu, be i no tanem tingting blong hem?

²³ Baebol i talem se, God i agensem fasin blong ‘stap rao oltaem, faet, mo stap kros,’ mo i talem se “ol man we oli stap mekem ol fasin ya, bambae oli no save go insaed long nyufala wol ya we God i king long hem.” (Galesia 5:19-21) Taswe, wan Kristin we i faerap long kros bakegen mo bakegen, mo maet i kilim nogud waef no pikinini blong hem tu, be i no tanem tingting blong hem from ol sin ya, ale Kristin kongregesen i save sakemaot hem. (Skelem wetem 2 Jon 9, 10.) Long rod ya, kongregesen i stap klin, i no gat ol man long hem we oli stap tok nogud mo mekem raf fasin.—1 Korin 5:6, 7; Galesia 5:9.

24. (a) ?Maet waef we hasban i stap kilim hem i jusum wanem rod? (b) ?Olsem wanem ol fren mo elda oli save givhan long waef we hasban blong hem i stap kilim hem, be oli no mas mekem wanem?

²⁴ ?Olsem wanem long Kristin waef we hasban blong hem i stap kilim hem mo i no wantem jenisim fasin ya blong hem? Sam woman oli jusum blong stap wetem hasban we i mekem raf fasin long olgeta. Sam narafala oli jusum blong lego man olsem, from oli harem se oli stap long denja long saed blong bodi, tingting, wosip, mo maet laef blong olgeta tu. Woman we hasban i stap kilim hem oltaem, i mas mekem prapa disisen blong hem long fored blong Jeova. (1 Korin 7:10, 11) Ol gudfala fren, famle, mo ol Kristin elda oli save givim help mo advaes, be oli no mas pusum hem blong folem tingting blong olgeta. Hemia i prapa disisen blong hem.—Rom 14:4; Galesia 6:5.

EN BLONG OL PROBLEM WE OLI SPOLEM FAMLE

25. ?Fastaem, Jeova i gat wanem tingting long saed blong famle?

²⁵ Taem Jeova i mekem se Adam mo Iv i mared, hem i no gat tingting se ol problem olsem alkol mo raf fasin bambae oli spolem famle. (Efesas 3:14, 15) Hem i wantem se famle i fulap long lav mo pis, mo olgeta memba blong hem oli haremgud tumas long tingting mo filing blong olgeta, mo long saed blong wosip. Be, taem sin i kamaot, kwiktaem nomo famle laef i kam nogud.—Skelem wetem Eklesiastis 8:9.

26. ?Wanem fyuja blong olgeta we oli traehad blong folem ol loa blong Jeova?

²⁶ I gud tumas we Jeova i no lego stampa tingting blong hem long saed blong famle. Hem i mekem promes blong wan nyufala wol we i gat pis, we ol man “oli stap sefgud, mo bambae i no gat man blong mekem olgeta i seksek.” (Esikel 34:28) Long taem ya, trabol from alkol mo raf fasin insaed long famle, mo olgeta problem we oli stap spolem famle tede, bambae oli finis olgeta. Bambae ol man oli smael, i no blong haedem fraet mo soa, be from we oli rili ‘haremgud mo stap long pis.’—Ol Sam 37:11.

[Ol Futnot]

?OLSEM WANEM OL RUL YA BLONG BAEBOL OLI SAVE GIVHAN . . . BLONG BLOKEM OL PROBLEM WE OLI SAVE SPOLEM FAMLE?

Jeova i agensem man we i dring tumas alkol.—Proveb 23:20, 21.

Ol man wanwan oli gat fol from ol nogud fasin blong olgeta.—Rom 14:12.

Sipos yumi no bos long ol fasin blong yumi, God i no save glad long wosip blong yumi.—Proveb 29:11.

Ol trufala Kristin oli ona long olfala papa mama blong olgeta.—Levitikas 19:32.

[Tok Blong Pija Long Pej 146]

Ol Kristin elda oli save givhan bigwan blong winim trabol long famle

[Tok Blong Pija Long Pej 151]

Kristin hasban mo waef we tufala i laeklaekem mo respektem tufala, oli kwik blong stretem trabol