?From Wanem Plante Man Oli Mekem Ol Samting We i Nogud?

WAN samting we klosap olgeta man oli luksave, hemia se yumi evriwan yumi no stret gud olgeta. Yumi mekem mastik, mo yumi mekem sam samting we biaen yumi harem nogud from. ?Be hemia nao from wanem i gat olgeta nogud fasin we klosap evri dei yumi luk long televisin mo niuspepa?

Nating se olgeta man oli no stret gud olgeta, klosap oltaem oli luksave se i gat ol stret rul we oli no mas brekem. Oli luksave tu se ol man oli naf blong blokem ol nogud fasin. Plante man oli agri se taem man i mestem nao i talem samting we i no tru, hemia i defren olgeta long man we i minim nomo blong giaman blong spolem nem blong narafala. Mo tu, taem man i mestem, nao i mekem wan aksiden we i givim kil long narafala man, hemia i defren olgeta long man we i mekem plan blong kilim man i ded. Be, ol man we oli stap mekem ol fasin we oli rabis olgeta, plante taem hemia ol man raonabaot long yumi we evri dei yumi stap luk olgeta. ?From wanem i olsem? ?From wanem plante man oli mekem ol samting we i nogud?

Baebol i givim moa save long kwestin ya. Hem i talemaot ol stret risen, from wanem plante man oli mekem ol samting we oli save se i nogud. Tingbaot wanem we Baebol i talem.

▪ “Nating se man i waes, be taem ol trabol oli kam hevi tumas long hem, samting ya i save pusum hem blong mekem wan krangke samting.”—PRIJA 7:7, King James Version.

Baebol i talem se, taem ol man oli kasem wan trabol long laef blong olgeta, long taem ya nao, bambae oli mekem wan samting we fastaem oli no save mekem nating. Sam man oli brekem loa blong traem winim wan hadtaem no stretem trabol we narafala man i mekem long olgeta. Wan buk (Urban Terrorism) i talem se: “Plante taem, bigfala samting we i pusum man blong i kam wan teroris, hemia wan trabol, we long lukluk blong hem i no gat rod blong winim, mo i kam kros from. Trabol ya maet hem i long saed blong politik, fasin joen blong ol man, no mane.”

▪ “Fasin blong laekem mane tumas, hem i stamba blong olgeta fasin nogud.”—1 TIMOTI 6:10.

Sam man oli talem se, wan gudfala man i save brekem ol rul long saed blong gudfala fasin mo klin fasin, sipos wan man i pem hem blong mekem olsem. Sam man oli kaen mo oli mekem i gud long narafala man taem evri samting long laef blong olgeta i rongud. Be sipos i gat janis se bambae oli winim smol mane, hemia i save jenisim fasin blong olgeta. Oli save raorao plante mo oli save agensem narafala man tu. Traem tingbaot ol fasin blong brekem loa we oli kamaot from we man i wantem plante samting tumas. Olsem, sipos sam man oli save long wan nogud samting we wan man i mekem, oli save talem long man ya se i mas givim mane long olgeta, sipos no, bambae oli talemaot hem. No maet sam man oli trikim no fosem narafala blong oli stilim mane blong hem. No maet sam man oli holemtaet wan man gogo hem no famle blong hem i givim bigfala mane long olgeta. Mo tu, man i save kilim narafala man i ded from mane.

▪ “Taem ol man we oli stap brekem loa oli no kasem panis kwiktaem, tingting blong olgeta man oli stap kam fulap long ol plan blong mekem ol samting nogud.”—PRIJA 8:11.

Vas ya i makemaot klia, wanem tingting blong ol man taem i no gat narafala i wajem olgeta. Long taem olsem, oli ting se oli gat raet blong mekem enikaen samting nomo. Yumi luk samting ya taem man i spid bitim mak long trak, taem yangfala i stilim ansa blong narafala long eksam, man i stilim mane blong gavman, mo sam moa nogud fasin olsem. Taem ol haeman oli no strong long ol man blong oli folem loa, mo taem man i no fraet se narafala bambae i faenemaot rong blong hem, ale man i save mekem samting we bifo i no save mekem. Wan magasin (Arguments and Facts) i talem se: “Taem ol rabis man oli no kasem panis from ol nogud fasin blong olgeta, samting ya i pusum ol narafala man blong mekem ol trabol we oli nogud tumas.”

▪ “Taem wan man i wantem tumas ol samting nogud, ol fasin nogud oli holem hem, oli pulum hem, nao hem i foldaon long sin. Mo taem hem i wantem tumas ol samting nogud, fasin ya bambae i kam bigwan moa long hem, nao bambae man ya i stap mekem ol samting nogud from.”—JEMES 1:14, 15.

Yumi evriwan i save gat ol nogud tingting. Evri dei, yumi stap kasem plante tingting we oli traem yumi no pulum yumi blong mekem samting we i no stret. Long taem blong Baebol, ol Kristin oli kasem save se: “Ol samting ya we oli stap traem yumi, oli sem mak nomo long ol samting we oli stap traem ol narafala man.” (1 Korin 10:13) Nating se i olsem, samting we i hapen long laef blong yumi i kamaot from samting we yumi jusum blong mekem. Sipos yumi gat wan nogud tingting, yumi save sakemaot kwiktaem, no yumi save tingting long hem mo letem nogud tingting ya i winim yumi. Long vas ya antap, long leta we Jemes i raetem, hem i givim woning se, sipos wan man i letem ol nogud samting ya we hem i wantem oli “kam bigwan moa” long tingting blong hem, bambae i mas gat wan nogud aksen i kamaot biaen.

▪ “Sipos man i go joen long ol waes man, bambae hem i save kam waes, be sipos hem i go mekem fren wetem ol man we oli no gat hed, bambae hem i spolem hem nomo.”—OL PROVEB 13:20.

Ol fren we yumi kampani wetem olgeta, oli save gat bigfala paoa long yumi, nating se oli gudfala fren no rabis fren. Plante taem, man i mekem samting we i no tingbaot nating blong mekem, from we ol narafala oli pulum hem, hemia se, i kampani wetem ol rabis fren. Biaen, hem i kasem bigfala trabol from. Long olfala lanwis blong Baebol, tok ya ‘man i no gat hed’ i no tokbaot man we i no gat save, be i tokbaot man we i tanem baksaed long ol waes advaes blong God long Baebol. Nating we yumi olfala no yumi yangfala, be sipos yumi no jusum gud ol fren blong yumi, mo yumi no kampani wetem olgeta we oli gat ol gudfala fasin we oli kamaot long Baebol, yumi mas save se hemia bambae i ‘spolem yumi nomo.’

Ol vas ya blong Baebol mo plante narafala vas bakegen oli eksplenem long sot tok nomo, from wanem ol man we oli olsem yumi oli mekem samting we i nogud, maet sam samting tu we oli mekem yumi sek. I gud blong kasem save long ol samting we oli pulum ol man blong mekem ol rabis samting. ?Be bambae i gat wan taem we ol man oli no moa mekem ol nogud samting? Yes, Baebol i eksplenem from wanem man i mekem nogud samting, be i no hemia nomo. Baebol i promes tu se ol fasin nogud bambae oli finis. ?Wanem ol promes ya? ?I tru se olgeta nogud fasin long wol ya, bambae oli finis samtaem? Nekis haf i givim ansa long ol kwestin ya.