!Stap Longwe Long Giaman Wosip!

“[Jeova] i talem se, ‘. . . yufala i mas gowe long olgeta, yufala i mas stap yufala nomo, mo olgeta oli mas stap olgeta nomo. Yufala i no save tajem ol samting ya we oli no klin long fes blong mi.’ ”​—2 KORIN 6:17.

 1. ?Plante man oli rili nidim wanem save?

PLANTE man oli no save trutok long saed blong God mo fiuja blong ol man. From we oli no faenem ansa blong ol bigfala kwestin we oli gat long saed blong spirit, laef blong olgeta i olbaot mo oli no save wanem samting bambae i hapen. Plante milian man oli holemtaet ol tingting blong gudlak mo badlak, ol kastom, mo ol lafet we God i no laekem nating. Ating sam man we oli stap raonabaot long yu no sam famle blong yu oli bilif long helfaea, triniti, sol we i no save ded samtaem, mo sam narafala giaman tijing.

 2. ?Ol lida blong ol skul oli bin mekem wanem? ?Mo wanem i kamaot from?

² ?Wanem i mekem se plante man oli stap long tudak long saed blong spirit? Maet yu sapraes blong save se ol jos oli mekem olsem, antap moa ol jos mo ol lida blong olgeta we oli tijim ol save we i no laenap wetem tingting blong God. (Mak 7:​7, 8) From samting ya, plante man we oli ting se oli stap mekem wosip long trufala God, be oli rili stap mekem God i kros. Ol giaman skul nao oli mekem trabol ya i kamaot.

 3. ?Hu ya bigfala man blong leftemap ol giaman skul? ?Baebol i tokbaot hem olsem wanem?

³ Wan man we yumi no save luk hem, hem nao i stamba blong ol giaman skul. Aposol Pol i tokbaot hem se: “Rabis god blong wol ya hem i satem tingting blong olgeta finis, nao oli stap long tudak. Hem i stap blokem olgeta, blong oli no luk laet ya we i stap saenaot i go long olgeta. Laet ya i kamaot long gud nius blong Jisas Kraes, we hem i gat olgeta paoa, mo hem i stret pija blong God.” (2 Korin 4:4) “Rabis god blong wol ya” hemia Setan. Hem nao i bigfala man we i stap leftemap giaman wosip. Pol i raetem se: “Nating we Setan, be hem i save tanem fasin blong hem, blong mekem ol man oli luk hem olsem we hem i wan enjel blong laet. From samting ya, sipos ol man blong Setan oli stap tanem fasin blong olgeta, blong mekem ol man oli luk olgeta olsem we oli man blong wokem stret fasin, bambae i no samting blong sapraes.” (2 Korin 11:​14, 15) Setan i mekem se samting we i nogud i save luk olsem we i gud. Mo hem i trikim ol man blong oli bilivim ol giaman tok.

 4. ?Loa blong God i talem wanem long ol man Isrel long saed blong ol giaman profet?

⁴ !I klia nao from wanem Baebol i tok strong agensem ol giaman skul! Loa blong Moses i givim wan klia woning long ol man we God i jusumaot, se oli mas lukaot long ol giaman profet. Eniman we i stap tijim ol man long ol giaman toktok mo i stap leftemap wosip blong ol giaman god, oli mas ‘kilim hem i ded, from we hem i stap traem blong pulum olgeta oli gowe long rod ya we Jeova i talem finis se oli mas folem.’ Loa ya i talem long ol man Isrel blong ‘tekemaot fasin nogud ya, i no moa stap long olgeta.’ (Dutronome 13:​1-5) Yes, long tingting blong Jeova, ol giaman skul oli nogud.​—Esikel 13:3.

 5. ?Wanem ol woning we yumi mas lesin long olgeta tede?

⁵ Jisas Kraes mo ol aposol blong hem oli gat semfala strong tingting olsem Jeova agens long ol giaman skul. Jisas i givim woning long ol disaepol blong hem se: “Yufala i mas lukaot long ol giaman profet, blong oli no kam spolem yufala. Olgeta ya oli save kam long yufala, we oli kwaet olsem sipsip nomo, be fasin blong olgeta, oli olsem wael dog stret.” (Matiu 7:15; Mak 13:​22, 23) Pol i raetem se: “God i stap soemaot we hem i kros tumas long fasin blong ol man we oli no save obei long hem, oli stap mekem ol rabis fasin, nao bambae hem i jajem ol man ya from. Olgeta ya oli stap blokem ol trutok blong God long ol rabis fasin blong olgeta.” (Rom 1:18) !I impoten tumas we ol trufala Kristin oli lesin long ol woning ya mo stap longwe long ol man we oli blokem trutok blong Baebol mo we oli tijim ol man long ol giaman tijing!​—1 Jon 4:1.

Kamaot Long ‘Bigfala Babilon’

 6. ?Baebol i talem wanem long saed blong ‘Bigfala Babilon’?

⁶ Tingbaot pijatok we buk blong Revelesen long Baebol i yusum blong eksplenem ol giaman skul. Hem i talem se oli olsem wan woman blong rod we i drong mo i bos long plante king blong wol wetem ol man we oli stap aninit long rul blong olgeta. Woman ya i stap mekem nogud wetem ol king ya mo hem i fuldrong from we hem i dring blad blong ol man we oli wosipim trufala God. (Revelesen 17:​1, 2, 6, 18) Long fored blong woman ya, oli raetem wan nem we i laenapgud wetem ol doti fasin mo ol rabis fasin we hem i stap mekem. Nem ya hemia ‘Bigfala Babilon, we i mama blong olgeta woman blong rod, mo i stamba blong olgeta fasin we i nogud olgeta.’​—Revelesen 17:5.

7, 8. ?Olsem wanem ol giaman skul oli olsem woman blong rod? ?Wanem i kamaot from?

⁷ Ol tok we Baebol i talem long saed blong Bigfala Babilon i stret long ol giaman skul blong wol ya. I tru, ol skul ya oli no joen tugeta olsem wan ogenaesesen, be olgeta evriwan oli wantem kasem semfala mak mo oli mekem semfala wok. Olsem Revelesen i talem long saed blong woman blong rod, ol giaman skul oli gat bigfala paoa long ol gavman. Oli sem mak long wan woman we i no stap tru long promes blong mared we hem i mekem long man blong hem. Ol skul oli mekem fasin blong woman blong rod taem oli joen mo wok wetem ol politik paoa blong wol. Disaepol Jemes i raetem se: “Yufala i olsem woman we i stap livim man blong hem, i stap go wetem narafala man. ?Weswe? ?Yufala i no save se man we i wantem tumas ol fasin blong wol, hem i kam enemi blong God? Taem yufala i wantem tumas ol fasin blong wol, be semtaem nomo yufala i kam enemi blong God.”​—Jemes 4:4.

⁸ Taem ol giaman skul oli meksap wetem ol gavman, oli mekem se ol man oli safa bigwan. Wan man Afrika we i stadi long politik, nem blong hem Dokta Xolela Mangcu, i talem se: “Long histri blong wol, i gat plante plante taem we fulap man oli ded wantaem. Mo samting ya i kamaot from we ol skul oli joen long politik.” I no longtaem i pas, wan niuspepa i talem se: “Ol skul nao oli stamba blong . . . ol faet tede, we oli mekem plante moa trabol mo plante moa blad i ron i bitim ol narafala faet.” Plante milian man oli ded finis long ol faet we ol skul oli sapotem. Mo tu, Bigfala Babilon i stap mekem nogud long ol man blong trufala God, mo i kilim sam long olgeta i ded. From samting ya, hem i kam olsem we i fuldrong long blad blong olgeta.​—Revelesen 18:24.

 9. ?Olsem wanem buk blong Revelesen i soem se Jeova i no laekem nating giaman wosip?

⁹ Samting we Baebol i talem se bambae i hapen long Bigfala Babilon, i soemaot klia se Jeova i no laekem hem nating. Revelesen 17:16 i talem se: “Ol ten hon blong anamol ya, we yu luk, bambae oli no laekem woman ya nating, oli agensem hem. Bambae oli tekemaot olgeta samting we hem i gat, mo bambae oli livim hem i stap we i neked nomo. Mo bambae oli kakae ol mit blong bodi blong hem, nao bambae oli bonem hem long faea blong spolem hem olgeta.” Fastaem, bigfala anamol ya i kilim woman ya i ded mo i kakae ol mit blong bodi blong hem. Biaen, ol haf blong woman ya we i stap, oli bonem long faea blong spolem hem olgeta. Long sem fasin, i no longtaem ol gavman blong wol bambae oli girap agensem ol giaman skul. God nao bambae i pusum olgeta blong mekem olsemia. (Revelesen 17:17) Bigfala Babilon we i minim olgeta giaman skul blong wol, bambae i lus olgeta. ‘Bambae man i no save luk hem bakegen samtaem.’​—Revelesen 18:21.

10. ?Yumi mas mekem wanem long saed blong ol giaman skul?

¹⁰ ?Long saed blong Bigfala Babilon, ol man blong wosipim trufala God oli mas mekem wanem? Baebol i givim wan klia oda i se: “Ol man blong mi, yufala i kam. Yufala i kamaot long hem. I nogud yufala i stap joen wetem hem long ol sin ya we hem i stap mekem, mo i nogud we bambae yufala i joen wetem hem blong panis wetem hem.” (Revelesen 18:4) Olgeta we oli no wantem ded wetem ol giaman skul, oli mas hareap blong kamaot long olgeta, bifo we i let tumas. Taem Jisas Kraes i stap long wol ya, hem i talem se long ol las dei, plante man bambae oli talem se oli stap folem hem. (Matiu 24:​3-5) Be bambae hem i talem long ol man ya se: “Neva mi mi save yufala. Yufala i man blong mekem ol rabis fasin, yufala i gowe long mi.” (Matiu 7:23) Naoia, Jisas Kraes i stap rul olsem King, mo hem i tanem baksaed finis long ol giaman skul.

?Olsem Wanem Blong Stap Longwe?

11. ?Yumi mas mekem wanem blong stap longwe long giaman wosip?

¹¹ Ol trufala Kristin oli stap longwe long giaman wosip mo oli sakemaot ol tijing blong ol giaman skul. Hemia i min se yumi no lesin long ol program blong jos long radio mo televisen, mo yumi no ridim ol buk blong jos we oli tijim ol giaman tok long saed blong God mo Baebol. (Ol Sam 119:37) Mo tu, yumi no joen long enikaen lafet, miting, mo pleplei we wan giaman jos i mekem. Mo yumi no mekem wan samting we i givhan long giaman wosip. (1 Korin 10:21) Sipos yumi stap longwe long ol samting ya, ‘bambae i no gat ol man oli kam fasem yumi long rabis tok ya we i folem waes blong man. Ol tok ya i blong giaman nomo, i stap kamaot long ol devel we oli stap olbaot long wol ya, i no kamaot long Kraes.’​—Kolosi 2:8.

12. ?Olsem wanem wan man no woman i save kamaot fulwan long ol giaman skul?

¹² ?Olsem wanem long wan man no woman we i wantem kam Witnes blong Jeova, be nem blong hem i stap yet long lis blong wan giaman skul? Sipos hem i raetem wan leta blong talem se hem i finis wetem skul ya, klosap oltaem hemia i naf blong soemaot se hem i no moa wantem stap olsem wan memba blong giaman skul ya. I impoten tumas we hem i tekem strong aksin blong kamaot fulwan long giaman wosip we i save mekem hem i doti long saed blong spirit. Ol fasin blong man ya no woman ya we i wantem kam wan Witnes i mas soemaot klia long skul ya mo long ol narafala man se hem i no moa joen long skul ya.

13. ?Baebol i givim wanem advaes blong soem se yumi mas stap longwe long giaman wosip?

¹³ Aposol Pol i raetem se: “Bambae yufala i no go joen wetem ol man we oli no Kristin, blong mekem wan wok, olsem we man i putum yok long tufala buluk blong mekem tufala i wok wanples. Fasin ya i no save wok. Stret fasin mo rabis fasin, tufala i no save joen nating, mo delaet mo tudak, tufala i no save stap wanples. Mo long sem fasin, Kraes mo Setan, tufala i no save agri samtaem. Man we i bilif mo man we i no bilif, tufala i no save joen long wan tingting. Mo haos blong God i no save gat ples blong ol narafala god insaed long hem. . . . [Jeova i talem se:] ‘Yufala i mas gowe long olgeta, yufala i mas stap yufala nomo, mo olgeta oli mas stap olgeta nomo. Yufala i no save tajem ol samting ya we oli no klin long fes blong mi.’ ” (2 Korin 6:​14-17) Yumi obei long ol tok ya taem yumi stap longwe long giaman wosip. ?Olsem wanem? ?Advaes ya blong Pol i min se yumi mas stap longwe long ol man we oli stap mekem giaman wosip tu?

“Yufala i Mas Waes Gud”

14. ?Yumi no mas toktok nating long ol man we oli mekem giaman wosip? Eksplenem.

¹⁴ ?Olsem wanem? ?Ol man we oli mekem wosip long trufala God oli no mas joen nating wetem ol man we oli stap mekem giaman wosip? ?Oli no mas toktok nating wetem ol man we oli no gat semfala bilif, olsem we ol man ya oli daon moa long olgeta? Ansa long ol kwestin ya hem i ‘no’. Laswan long tufala loa we i hae moa, hemia: “Yu mas lavem ol man we oli stap raonabaot long yu, yu mas mekem i gud long olgeta, olsem we yu stap mekem i gud long yu.” (Matiu 22:39) Yumi soem se yumi rili lavem ol man raonabaot long yumi taem yumi serem gud nius blong Kingdom wetem olgeta. Mo yumi soem lav long olgeta taem yumi stadi Baebol wetem olgeta mo halpem olgeta blong luksave se oli mas stap longwe long giaman wosip.

15. ?Yumi “no man blong wol ya,” hemia i minim wanem?

¹⁵ Nating se yumi talemaot gud nius long ol man raonabaot long yumi, be from we yumi folem Jisas, yumi “no man blong wol ya.” (Jon 15:19) Tok ya “wol” long vas ya i minim ol man we oli stap longwe long God. (Efesas 4:​17-19; 1 Jon 5:19) Yumi seraot long wol ya taem yumi no moa folem ol tingting, toktok, mo fasin we Jeova i agensem. (1 Jon 2:​15-17) Mo tu, yumi no kam besfren blong olgeta we oli no folem ol Kristin fasin, from we Baebol i talem se: “Ol stret man nomo, be ol fren blong olgeta we oli no stret, oli save spolem fasin blong olgeta.” (1 Korin 15:33) Man we i no man blong wol ya, hem i “stap klin oltaem, we bambae ol rabis fasin blong wol i no spolem hem.” (Jemes 1:27) Taswe, taem yumi seraot long wol, hemia i no min se yumi stap yumi wan, we yumi no go klosap nating long ol narafala man, nogat.​—Jon 17:​15, 16; 1 Korin 5:​9, 10.

16, 17. ?Ol Kristin oli mas mekem wanem fasin long ol man we oli no save ol trutok blong Baebol?

¹⁶ ?Ale, yumi mas mekem wanem fasin long olgeta we oli no save ol trutok blong Baebol? Pol i raetem leta i go long kongregesen long Kolosi, i talem se: “Long ol fasin ya we yufala i stap mekem long fes blong ol man we oli no bilif long Kraes, yufala i mas waes gud. Mo yufala i mas yusumgud ol janis we yufala i gat, blong talemaot gud nius long olgeta. Yufala i mas toktok gud long olgeta, long ol tok we olgeta oli save glad long hem. Mo yufala i mas save rod blong givim ansa long evri man, we i stret gud long olgeta evriwan.” (Kolosi 4:​5, 6) Aposol Pita i raetem se: “Yufala i mas mekem Kraes i Masta blong yufala, mo yufala i mas mekem hem i nambawan long laef blong yufala. Mo sipos ol man oli askem long yufala from wanem yufala i putum tingting blong yufala i stap long Kraes, oltaem yufala i mas rere blong givim ansa long olgeta. Be yufala i mas toktok gud long olgeta we yufala i ona long olgeta.” (1 Pita 3:​15, 16) Pol i talem stret long ol Kristin se: “Oli no mas tok nogud long nem blong narafala man, mo oli no man blong rao. Oli mas man we oli save fren gud long ol man, mo oltaem oli mas mekem i gud long ol man.”​—Taetas 3:2.

¹⁷ Yumi ol Witnes blong Jeova, yumi no tok nogud long ol man mo yumi no tok olsem we yumi hae moa long olgeta. Mo taem yumi tokbaot ol man blong narafala skul, yumi no yusum ol tok we i daonem olgeta. Yumi toktok long kaen mo waes fasin, nating se man we yumi stap prij long hem, no we i stap long nekis yad, no we i wok wetem yumi, i sakem ol rabis tok long yumi mo i no gat kaen fasin.​—Kolosi 4:6; 2 Timoti 2:24.

‘Holem Strong Ol Tok We Oli Tijim Yu Finis Long Hem’

18. ?Sipos man i save trutok finis be hem i gobak long giaman wosip bakegen, from wanem samting ya i nogud tumas?

¹⁸ !Taem wan man i lanem ol trutok blong Baebol finis, be biaen hem i gobak long giaman wosip bakegen, samting ya i nogud tumas! Baebol i tokbaot en blong rod ya i se: “Taem man i save Jisas Kraes, Masta mo Sevia blong yumi, hem i save aot long ol fasin blong wol, we oli mekem hem i doti. Be sipos biaen, hem i gobak bakegen, i paspas long ol fasin ya, nao oli kam bos blong hem bakegen, bambae trabol blong man ya i nogud moa, i winim trabol we hem i gat fastaem, taem hem i no save Jisas yet. . . . Fasin blong man olsem i soemaot we tu olfala tok ya i tru we wan i talem se, ‘Dog i save gobak blong kakae traot blong hem bakegen,’ mo narawan i talem se, ‘Taem pig i swim gud finis, be biaen, bambae hem i save go slip bakegen long sofmad.’ ”​—2 Pita 2:​20-22.

19. ?From wanem yumi mas wekapgud blong luksave ol samting we oli save spolem yumi long saed blong spirit?

¹⁹ Yumi mas wekapgud mo luksave ol samting we oli save spolem yumi long saed blong spirit. !Oltaem i gat denja i stap! Aposol Pol i givim woning se: “Tabu Spirit i talemaotgud, se bambae long taem ya we klosap wol i finis, sam man oli save lego fasin blong bilif long God. Bambae olgeta ya oli obei long ol tok blong ol devel we oli blong giaman nomo, mo bambae oli biaen long ol toktok ya we ol devel nomo oli stap tijim olgeta long hem.” (1 Timoti 4:1) Tede, yumi stap long taem ya we “klosap wol i finis.” Olgeta we oli no stap longwe long giaman wosip, i isi nomo blong ‘ol giaman tijing blong ol man ya we oli save wokem ol trik, mo oli save lidim ol man oli go krangke, bambae oli tantanem olgeta oli go olbaot olsem wan kenu we solwota i stap sakem i go olbaot, mo win i stap karem i go.’​—Efesas 4:​13, 14.

20. ?Olsem wanem blong blokem paoa blong ol giaman skul we i save spolem yumi?

²⁰ ?Yumi save mekem wanem blong blokem paoa blong ol giaman skul we i save spolem yumi? Tingbaot olgeta samting we Jeova i givim long yumi. Yumi gat Tok blong God, Baebol. (2 Timoti 3:​16, 17) Mo tu, Jeova i yusum ‘slef we i stret mo waes’ blong givim fulap kakae long saed blong spirit. (Matiu 24:​45, NW ) Taem yumi kasem save moa long trutok, yumi mas kam olsem we yumi laekem ‘strong kakae blong bigman,’ mo yumi mas wantem tumas blong joen long ol miting blong lanem moa long saed blong trutok. (Hibrus 5:​13, 14; Ol Sam 26:8) I gud yumi gat strong tingting blong yusum gud olgeta samting we Jeova i givim long yumi. Olsem nao, bambae yumi save ‘holem strong ol tok we oli tijim yumi finis long hem.’ (2 Timoti 1:13) Long rod ya, yumi save stap longwe long giaman wosip.

?Yu Yu Lanem Wanem?

• ?‘Bigfala Babilon’ hem i wanem?

• ?Yumi mas mekem wanem blong stap longwe long ol giaman skul?

• ?Yumi mas blokem wanem samting we i save spolem yumi long saed blong spirit?

[Tok blong pija long pej 12]

?Yu yu save from wanem Baebol i talem se ‘Bigfala Babilon’ i olsem wan woman blong rod?

[Tok blong pija long pej 13]

Jajmen blong ‘Bigfala Babilon’ hemia se bambae hem i lus olgeta