Alandlikkus ja kaastunne ajendavad Jehoovat olema paindlik. Näiteks ilmnes tema alandlikkus siis, kui tal oli plaanis hävitada kurjust täis Soodoma linn. Ta saatis ingli Lotile ütlema, et too põgeneks koos oma perega mägedesse. Lott aga kartis sinna minna ja anus Jehoovat, et ta lubaks neil otsida varju väikses Soari linnas. Tegelikult oli Jehooval plaanis ka see linn hävitada. Ta oleks võinud Lotilt nõuda, et see järgiks täpselt tema juhendeid. Selle asemel aga võttis ta Loti palvet kuulda ja muutis oma plaani. (1. Moos. 19:18–22.) Sajandeid hiljem saatis Jehoova prohvet Joona kuulutama hävingut Niineve linnale. Ent kui niinevelased kahetsesid oma kurje tegusid, hakkas Jehooval neist kahju ja ta säästis seda linna hävingust. (Joona 3:1, 10; 4:10, 11.) w23.07, lk 21, lõik 5

Mida võib Joase loost õppida? Ta oli otsekui puu, mis polnud sügavale juurdunud ning püsis püsti vaid toe najal. Joasele oli selliseks toeks Joojada. Kui Joojadat enam polnud ja Joas hakkas seltsima usutaganejatega, langes ta usust ära. See näitab, et me ei peaks kartma Jehoovat mitte üksnes seepärast, et seda teevad meie usukaaslased või pereliikmed. Et jääda Jehoovale ustavaks, tuleb meil endil hoolitseda selle eest, et meie armastus ja lugupidamine tema vastu ei nõrgeneks. Selleks peame korrapäraselt piiblit uurima, loetu üle mõtisklema ja palvetama. (Jer. 17:7, 8; Kol. 2:6, 7.) Jehoova ei oota meilt midagi üle jõu käivat. Ta soovib, et võtaksime kuulda sõnu tekstis Koguja 12:13, kus öeldakse: „Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on inimese kohus.” Jumalakartus aitab meil Jehoovale ustavaks jääda. See aitab meil ka katsumustes vastu pidada ja sõprust Jehoovaga tugevana hoida. w23.06, lk 18–19, lõigud 17–19

Jehoova on andnud tagatise, mis algab sõnadega: „See, kes troonil istus, ütles.” (Ilm. 21:5a.) See salm on üks kolmest kohast Ilmutusraamatus, kus Jehoova nägemuses ise räägib. Seega pole seda tagatist andnud mitte mõni vägev ingel ega isegi mitte ülesäratatud Jeesus, vaid Jehoova isiklikult. Kuna 5. ja 6. salmis on kirjas Jehoova enda sõnad, on need täiesti usaldusväärsed. Miks võib nii öelda? Sest Jehoova on „Jumal, kel on võimatu valetada”. (Tiit. 1:2.) Jehoova ütles: „Ma teen kõik uueks!” Ta räägib siin küll tulevastest muudatustest, kuid nende toimumine on tema jaoks nii kindel, et ta väljendab end olevikus, otsekui oleks ta neid juba tegemas. (Jes. 46:10.) w23.11, lk 3–4, lõigud 7–8