Laupäev, 22. märts
Mees on oma naise pea. (Efesl. 5:23)
Õdedel, kes soovivad abielluda, tuleks hoolega valida, kellega nad abielluvad. On oluline meeles pidada, et naisel tuleb oma abikaasale alluda. (Rooml. 7:2; Efesl. 5:33.) Niisiis võiks õde mõelda järgmistele küsimustele. Kas ta on küps kristlane? Kas Jehoova teenimine on talle kõige tähtsam? Kas ta teeb tarku otsuseid? Kas ta tunnistab oma vigu? Kas ta peab naistest lugu? Kas ta suudab minu vaimsete, materiaalsete ja emotsionaalsete vajaduste eest hoolt kanda? Pea ka meeles, et kui soovid leida endale head abikaasat, pead ise olema selline inimene, kellest saaks hea naine. Hea naine on oma mehe abiline ja on talle täienduseks. (1. Moos. 2:18.) Ja naine, kes armastab Jehoovat, ei taha kuidagi oma mehe mainet kahjustada, vaid räägib temast alati head. (Õpet. 31:11, 12; 1. Tim. 3:11.) Kui tahad tulevikus olla hea abikaasa, siis tugevda oma armastust Jehoova vastu ja ole teistele abiks nii oma kodus kui ka koguduses. w23.12, lk 22–23, lõigud 18–19
Pühapäev, 23. märts
Kui kellelgi teist on puudu tarkusest, siis ta palugu Jumalat. (Jaak. 1:5)
Jehoova on lubanud anda meile tarkust, et võiksime teha häid otsuseid. Eriti on meil seda tarvis, kui meie ees seisab mõni tähtis otsus. Jehoova annab meile ka katsumustes vastupidamiseks jõudu, nii nagu ta andis seda Paulusele. (Filipl. 4:13.) Veel toetab Jehoova meid usukaaslaste kaudu. Oma maise elu viimasel õhtul palvetas Jeesus väga pinevalt. Ta anus, et Jehoova ei laseks teda hukka mõista kui jumalateotajat. Jehoova aga vastas talle hoopis sel moel, et saatis ühe ingli teda toetama. (Luuka 22:42, 43.) Samamoodi võib Jehoova meid aidata sellega, et mõni vend või õde meile helistab või meid külastab. Meil kõigil oleks hea otsida võimalusi kosutada usukaaslasi hea sõnaga. (Õpet. 12:25.) w23.05, lk 10–11, lõigud 9–11
Esmaspäev, 24. märts
Julgustage üksteist ja tugevdage üksteise vaimu. (1. Tess. 5:11)
Mittetegevad vennad ja õed võivad olla mures selle pärast, kuidas neid mälestusõhtul vastu võetakse. Niisiis ära küsi neilt küsimusi, mis võiksid neis piinlikkust tekitada, ja ole ettevaatlik, et mitte öelda midagi, mis võiks neid haavata. Nad on osa meie usuperest ja me soovime väga nendega jälle koos Jehoovat teenida. (Laul 119:176; Ap. t. 20:35.) Miks käskis Jeesus meil tema surma igal aastal mälestada? Sellepärast, et see on hea ja kasulik nii meile, Jehoova teenijatele, kui ka paljudele teistele. (Jes. 48:17, 18 ja allmärkus.) See aitab meil tugevdada oma armastust Jehoova ja Jeesuse vastu ning annab meile võimaluse näidata oma tänulikkust selle eest, mida nad meie heaks teinud on. Samuti saame lähedasemaks oma usukaaslastega ja meil on võimalik aidata huvilistel teada saada, milliseid õnnistusi toob lunastus juba praegu ja milline imeline tulevikulootus meil tänu sellele on. Tehkem siis oma parim, et olla selleks aasta erilisimaks päevaks hästi valmistunud! w24.01, lk 13–14, lõigud 18–19