Ei piisa sellest, kui vaid öelda lastele, mis on õige ja mis vale. Sul oleks hea aidata neil mõtiskleda muu hulgas selle üle, miks Piibel keelab ära asjad, mis võivad meie patust loomust ahvatleda, ning mis veenab neid, et Piibli põhimõtted on alati kasulikud. (Jes. 48:17, 18.) Lapsega, kes avaldab soovi lasta end ristida, oleks hea arutleda ka selle üle, kuidas ta suhtub kristlase kohustustesse. Miks tasub neid täita? Miks võib olla raske seda teha? Miks on tasu väärt kõiki pingutusi? (Mark. 10:29, 30.) Sedalaadi küsimused võivad pärast ristimist päevakorrale kerkida. Seepärast on hädavajalik need asjad läbi arutada enne niivõrd tähtsa sammu astumist. Kui lastel aidatakse mõelda eeltoodud küsimustele on palju tõenäolisem, et nad jõuavad veendumusele. Milles? Selles, et Piibli põhimõtteid tasub alati järgida. w17.12, lk 21–22, lõigud 14–15

Paljud teist, kallid õed-vennad, võitlevad raske haigusega. Teistel tuleb hoolitseda mõne eaka sugulase eest, ehkki nad on ka ise juba aastates. Ning paljud peavad nägema kurja vaeva, mitte et elada mugavalt, vaid et kõigest hädavajalik olemas oleks. Jehoova teab, et teie hulgas on rohkesti ka neid, kes võitlevad korraga mitme sellise probleemiga. Kui Jehoova tunneb huvi juba oma eluta loodu vastu, siis kujuta ette, mida ta tunneb veel sinu vastu! Sa teenid teda ju armastusest, mitte lihtsalt seepärast, et oled nii loodud. (Laul 19:1, 3, 14.) Meie taevane isa tunneb sind läbi ja lõhki. Piiblis öeldakse: „Kõik juuksekarvadki teie peas on ära loetud.” (Matt. 10:30.) Laulukirjutaja kinnitab meile: „Jehoova teab laitmatute üleelamisi.” (Laul 37:18.) Jah, Jehoova näeb, mis raskustega sul tuleb maadelda, ning ta suudab sulle anda jõudu, et nende kõigiga toime tulla. w18.01, lk 7, lõik 1; lk 8, lõik 4

Kui Peetrus äratas surnuist üles Tabiita, oli see juhtum nii veenev, et „paljud hakkasid Isandasse uskuma”. Nad võisid anda tunnistust Jeesuse kohta ja kinnitada, et Jehoova suudab surnuid üles äratada. (Ap. t. 9:36–42.) Tunnistajaid leidus ka ühele teisele ülesäratamisele. Kord viibis apostel Paulus Troase linnas (praegu Türgi loodeosas). Paulus pidas seal ühes ülemises toas keskööni kõnet. Noormees Eutühhos istus aknalaual ja kuulas teda. Siis jäi ta aga magama ning kukkus kolmandalt korruselt alla. Arst Luukas võis esimesena Eutühhose juurde jõuda ning ta tegi järelduse: noormees pole lihtsalt vigastatud või teadvusetu, vaid surnud. Paulus läks alla, embas surnukeha ning esitas rabava teate: „Ta on elus!” Milline liigutav sündmus! Pealtnägijad mõistsid, et oli toimunud ülesäratamine, ja nad „kõik olid ülimalt rõõmsad”. (Ap. t. 20:7–12.) w17.12, lk 5, lõigud 10–11