Neljapäev, 11. juuni
Ära ägestu ega tee kurja. (Laul 37:8)
Jehoova teab täpselt, kuidas asjalood on, ja ta seab õigluse jalule. Kui oleme selles kindlad, suudame ülekohut kannatlikult taluda ning ei lase vihal ega vimmal võimust võtta. Tänu sellele ei tee me midagi rumalat, ei kaota rõõmu ega kahjusta oma suhet Jehoovaga. Muidugi ei suuda me Jeesuse eeskuju täiuslikult järgida. Vahel ikka ütleme või teeme midagi, mida hiljem kahetseme. (Jaak. 3:2.) Pealegi võib ülekohus jätta meile hinge- ja ihuarmid, mis võivad olla visad kaduma. Kui see peab paika sinu puhul, võid olla kindel, et Jehoova teab, mida sa tunned. Ka Jeesus mõistab su tundeid, kannatas ju temagi palju ülekohut. (Heebr. 4:15, 16.) Me oleme tänulikud, et Jehoova on andnud meile nõuandeid, mis aitavad ebaõiglust taluda. w24.11, lk 6, lõigud 12–13
Reede, 12. juuni
Jumalale on meelepärane see, et te usute temasse, kelle Jumal on läkitanud. (Joh. 6:29)
Igavese elu saamiseks on vaja uskuda Jeesusesse. (Joh. 3:16–18, 36; 17:3.) Paljud juudid ei uskunud Jeesuse sõnu. Nad küsisid temalt: „Mis tunnustähe sa teed, et me näeksime seda ja usuksime sind?” (Joh. 6:30.) Nad ütlesid, et Moosese päevil olid nende esivanemad saanud mannat, mis oli otsekui leib taevast. (Neh. 9:15; Laul 78:24, 25.) On selge, et ikka veel oli nende ainsaks sooviks saada Jeesuselt toitu. Ja kui Jeesus ütles neile: „Minu isa annab teile tõelise leiva taevast,” mis erinevalt mannast pidi andma neile igavese elu, ei vaevunud nad temalt isegi küsima, mida see tähendab. (Joh. 6:32.) Nad olid nii keskendunud oma füüsiliste vajaduste rahuldamisele, et jätsid tähelepanuta tähtsad tõed, mida Jeesus soovis neile õpetada. w24.12, lk 5–6, lõigud 10–11
Laupäev, 13. juuni
See, kes on teinud kõik, on Jumal. (Heebr. 3:4)
Koolis õpib laps, et looduses on palju kauneid kujundeid. Näiteks on iga lumehelves moodustunud geomeetrilise mustri järgi, mida nimetatakse fraktaaliks. Fraktaale leidub ka mujal looduses. Aga kes mõtles välja loodusseadused, mille alusel tekivad sellised elegantsed mustrid? Kes on looduses valitseva korra ja peenhäälestuse taga? Mida enam laps sellistele küsimustele mõtleb, seda tugevamaks võib saada tema usk Jumalasse, kes on teinud kõik. Kui laps saab vanemaks, võiksid temalt küsida: „Kui Jumal on meid loonud, siis kas poleks mõistlik arvata, et ta andis meile ka juhised, kuidas olla õnnelik?” Ja seejärel saad rääkida, et need juhised on kirja pandud piiblisse. w24.12, lk 16, lõik 8