Saalomonil paluti juhtida üht kõigi aegade tähtsaimat ehitusprojekti, Jeruusalemma templi ehitamist. Hoone pidi tulema „suurejooneline, nii et see oleks oma kauniduse poolest tuntud kõigis maades”. Projekt oli eriti oluline seepärast, et tegu oli „tõelise Jumala kojaga”. Jehoova määras Saalomoni tööde ülevaatajaks. (1. Ajar. 22:1, 5, 9–11.) Kuningas Taavet oli kindel, et Jumal toetab Saalomoni. Ometi oli Saalomon „noor ja kogenematu”. Kas tal on julgust võtta enda õlgadele nii vastutusrikas ülesanne? Kas tema noorus ja kogenematus saavad talle takistuseks? Et kõik hästi läheks, tuli Saalomonil olla julge ja asuda tööle. Kui Saalomon poleks olnud julge, võinuks hirm teda halvata, nii et ta poleks tööga pihta hakanudki. Ent see olnuks hullem kui ebaõnnestumine. Nagu Saalomon, vajame meiegi Jehoova abi, et olla julged ja saada hakkama töödega, mis ta meile annab. w17.09, lk 28, lõigud 1–2; lk 29, lõigud 4–5

Kas suudad kujutleda, milline oleks su elu ilma Piiblita? Sa ei saaks usaldusväärseid nõuandeid igapäevaeluks. Sul poleks rahuldavaid vastuseid küsimustele Jumala, elu ja tuleviku kohta. Ja sa ei teaks midagi sellest, kuidas Jehoova on tegelenud inimestega minevikus. Õnneks pole me aga sellises troostitus olukorras. Jehoova on andnud meile Piibli ja ta on lubanud, et selle sõnum püsib igavesti. Apostel Peetrus tsiteeris kirjakohta Jesaja 40:8. See salm ei räägi küll otseselt Piiblist, kuid laiemalt võttes käib see ka Piibli sõnumi kohta. (1. Peetr. 1:24, 25.) Aastasadade jooksul on siirad inimesed tõlkinud Piiblit ja püüdnud seda kättesaadavaks teha, kuigi see töö pole alati olnud kergete killast. Nad on soovinud sedasama mis Jumalgi, „kes tahab, et kõiksugused inimesed pääseksid ja õpiksid tõde hästi tundma”. (1. Tim. 2:3, 4.) w17.09, lk 18, lõigud 1–2

Olukord, millega Joosep silmitsi seisis, on paljudele noortele kristlastele argireaalsus. (1. Moos. 39:7.) Mõtle näiteks neiule nimega Kim. Enamik tema klassikaaslasi elas aktiivset suguelu ning nädalavahetuse möödudes rääkisid nad uhkeldades oma viimastest vahekordadest. Kimil polnud selliseid lugusid jutustada. Ta tunnistab, et kuna ta teistest erines, tundis ta end vahel hüljatu ja üksikuna. Klassikaaslaste meelest oli Kim rumal, et ta kellegagi ei käinud. Kim oli aga tark ja teadis, et paljud noored tunnevad väga suurt ahvatlust olla seksuaalsuhetes. (2. Tim. 2:22.) Koolikaaslased pärisid tihti, kas ta on ikka veel süütu. Tänu sellele avanes tal võimalus neile selgitada, miks ta pole kellegagi maganud. Me oleme uhked noorte kristlaste üle, kes hoolimata teiste survest seksuaalsest ebamoraalsusest hoiduvad, ja samuti on nende üle uhke Jehoova. w17.09, lk 4–5, lõik 8; lk 5, lõik 10