Jeesuse palve täitmine võis näida võimatuna, kuna kohal oli umbes 5000 meest. Ja kui lugeda sinna juurde veel naised ja lapsed, võis inimesi kokku olla 15 000. (Matt. 14:21.) Andreas ütles: „Siin on üks poiss, kellel on viis odraleiba ja kaks väikest kala. Kuid mis saab sellest nii paljudele?” (Joh. 6:9.) Odraleivad olid vaeste ja ka teiste põhitoidus ning ilmselt olid väikesed kalad soolatud ja kuivatatud. On selge, et selline kogus polnud piisav, et ära toita niivõrd suur rahvahulk. Jeesus tahtis rahvast kostitada ja palus neil rühmadena haljale rohule istuda. (Mark. 6:39, 40; Joh. 6:11–13.) Piiblis öeldakse, et enne sööma hakkamist esitas ta oma Isale leibade ja kalade eest tänupalve. See on ka mõistetav, kuna kogu toit, mis meil on, tuleb Jehoovalt. Ka meie võiksime Jeesuse eeskuju järgida ning enne sööma asumist Jehoovat tänada. Pärast tänupalvet lasi Jeesus toidu laiali jagada ja kõigi kõht sai täis. w24.12, lk 2–3, lõigud 3–4

Maa peal olles tegi Jeesus palju imesid, ent ta ei võtnud nende eest au endale, vaid tõi au oma isale. (Mark. 5:18–20.) Jeesus ülistas Jehoovat ka sellega, kuidas ta temast rääkis ja kuidas ta teisi kohtles. Kord oli ta sünagoogis õpetamas. Tema kuulajate hulgas oli naine, kelles oli 18 aastat olnud deemon. Seetõttu oli ta küürus ega suutnud end sirgu ajada. Kujutle, kui raske tal võis olla. Jeesus tundis talle kaasa, läks tema juurde ja ütles talle: „„Naine, sa oled vaba oma haigusest.” Ta pani käed naise peale ning otsekohe ajas see end sirgu ja hakkas Jumalat ülistama.” Ilmselgelt oli see naine Jehoovale väga tänulik, et oli terveks saanud. (Luuka 13:10–13.) See ajendas teda Jehoovat ülistama ja meilgi on palju põhjusi seda teha. w25.01, lk 3, lõigud 3–4

Kas inimestel on võimalik saada tagasi kõik see, mille Aadam ja Eeva kaotasid? Mitte omal jõul. (Laul 49:7–9.) Kui keegi meid ei aitaks, poleks meil mingit võimalust elada igavesti ega ka ülesäratamislootust. Me sureksime nagu loomad, ilma mingi tulevikuväljavaateta. (Kog. 3:19; 2. Peetr. 2:12.) Meie armastav taevane isa Jehoova on teinud meile suure kingituse, makstes ära patuvõla, mille oleme pärinud Aadamalt. Jeesus ütles: „Jumal on armastanud maailma nii palju, et ta on andnud oma ainusündinud poja, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid saaks igavese elu.” (Joh. 3:16.) Lisaks on meil tänu sellele kingitusele võimalik olla Jehoovaga heades suhetes. See kingitus võimaldab meil oma patud andeks saada. w25.02, lk 3, lõigud 3–6