Laupäev, 10. jaanuar
Jumal annab kingiks igavese elu meie isanda Kristus Jeesuse kaudu. (Rooml. 6:23)
Meie esivanemad Aadam ja Eeva olid täiuslikud ja elasid kaunis paradiisis. (1. Moos. 1:27; 2:7–9.) Neid ootas ees ilus ja õnnelik elu, mis oleks võinud kesta igavesti. Ent siis kõik muutus. Nad hakkasid Jehoova vastu mässama ja kaotasid seetõttu võimaluse igavesti elada. Millise pärandi nad oma lastele jätsid? Piibel ütleb: „Nagu ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu kaudu surm, nii on surm kandunud edasi kõigisse inimestesse, sest nad kõik on patused.” (Rooml. 5:12.) Aadam pärandas meile patu, mille tagajärjeks on surm. See on nagu hiiglaslik võlg, mida mitte keegi meist ei suuda tagasi maksta. (Laul 49:8.) Jeesus võrdles patte võlgadega. (Matt. 6:12; Luuka 11:4.) Kui patustame, siis meie võlakoorem Jehoova ees muudkui kasvab. Tal on õigus nõuda, et me võla ära maksaks. Kui see jääks maksmata, vabaneksime sellest alles siis, kui me sureme. (Rooml. 6:7.) w25.02, lk 2–3, lõigud 2–3
Pühapäev, 11. jaanuar
Ma olen andnud neile teada sinu nime. (Joh. 17:26)
Võimalus kuulutada head sõnumit on meile suur au. Seda ei saa teha mitte igaüks. Näiteks kui Jeesus oli maa peal, ei lubanud ta kurjadel vaimudel endast teistele rääkida. (Luuka 4:41.) Selleks et inimene võiks tänapäeval koos Jehoova rahvaga kuulutustööd teha, peab ta vastama teatud nõuetele. Me saame näidata, kui väga me hindame Jeesuse antud ülesannet, kui püüame igal võimalusel inimestele head sõnumit rääkida. Jeesuse eeskujul teeme oma parima, et külvata inimeste südamesse tõeseemneid ja neid kasta. (Matt. 13:3, 23; 1. Kor. 3:6.) Ka Jehoova organisatsioon on teinud kõik, mis võimalik, et anda inimestele teada, mis on Jumala nimi. Oluline roll selles on piibli „Uue maailma tõlkel”, kus Jumala nimi on kõigis kohtades, kus see piibli algtekstis esineb. See piiblitõlge on praegu tervikuna või osaliselt kättesaadav rohkem kui 270 keeles. w24.04, lk 9, lõigud 8–9
Esmaspäev, 12. jaanuar
Ta mees tõuseb ja ülistab teda. (Õpet. 31:28)
Paljudel vendadel, kes on õnnelikus abielus, on kombeks iga päev teha midagi, mis kinnitab tema naisele, et ta armastab teda. (1. Joh. 3:18.) See võib olla mingi väike asi. Näiteks võib mees võtta naisel käest kinni või teda kallistada. Ta võib ka saata naisele sõnumi ja öelda, et igatseb teda, või küsida, kuidas tal päev on läinud. Vahel võib mees kinkida naisele lilli või kirjutada kaardikese soojade sõnadega. Neil viisidel kiindumust väljendades saab mees osutada naisele austust ja tugevdada abielusidet. Abielumees saab osutada naisele austust, kui räägib talle, miks ta teda kalliks peab, ning teeb kõik, et naine tunneks end hästi. Üks viis seda teha on väljendada tänu kõige eest, mida ta teeb. (Kol. 3:15.) Kui mees oma kaasat siiralt kiidab, soojendab see naise südant ning ta tunneb end turvaliselt ja armastatuna. w25.01, lk 11, lõik 15; lk 13, lõik 16