Jehoova võtab arvesse, kas pattu tehti teadlikult või kogemata. Jeesus rõhutas sama mõtet tekstis Luuka 12:47, 48. Inimene, kes teeb meelega midagi, mille kohta ta väga hästi teab, et see on Jehoovale vastumeelne, patustab rängalt. Sel juhul ei pruugi Jehoova pattu andeks anda. (Mark. 3:29; Joh. 9:41.) Siiski on patustajal ka sellisel juhul veel lootust. Jehoova arvestab ka seda, kas inimene kahetseb oma pattu. Piiblis tähendab kahetsus enamat, kui millegi tegemise või tegematajätmise pärast tuska, rahulolematust või süüd tunda. See tähendab ka mõtlemise, hoiaku ja eesmärkide muutmist. Inimene, kes oma väärtegu südamest kahetseb, ei tunne kurbust mitte ainult teo enda pärast, vaid ka selle pärast, kui kaugele ta Jehoovast on läinud. w22.06, lk 5–6, lõigud 15–17

Jehoova organisatsiooni vastased levitavad vastutavate vendade kohta valesid ja eksitavat infot. (Laul 31:13.) Meie vendi on ka vahistatud ja kurjategijatena süüdi mõistetud. Selles pole midagi uut. Esimesel sajandil pandi näiteks apostel Paulus valesüüdistuste alusel vangi. Mõned kristlased pöörasid Paulusele selja, kui ta Roomas vangistuses oli. (2. Tim. 1:8, 15; 2:8, 9.) Võib arvata, et selline käitumine tegi Pauluse meele kurvaks. Oli ta ju usukaaslaste pärast nii palju raskusi talunud ja isegi oma elu ohtu seadnud. (Ap. t. 20:18–21; 2. Kor. 1:8.) Ärgem meie saagem kunagi nende sarnaseks, kes Pauluse hülgasid! On ootuspärane, et Saatan vastutavaid vendi ründab. Sellega tahab ta nende laitmatust murda ja meid kõiki hirmutada. (1. Peetr. 5:8.) Jää siis ustavalt vastutavate vendade kõrvale. (2. Tim. 1:16–18.) w22.11, lk 16–17, lõigud 8–11

Jeesuse kõrval postil rippuv kurjategija oli ilmselt juut. Juudid teenisid ühte Jumalat, teised rahvad aga uskusid, et on olemas palju jumalaid. (2. Moos. 20:2, 3; 1. Kor. 8:5, 6.) Kui see mees poleks olnud juut, oleks tänaseks päevatekstiks olev küsimus ilmselt kõlanud: „Kas sa siis jumalaid ei karda?” Pealegi oli Jeesus saadetud „Iisraeli soo eksinud lammaste”, mitte teiste rahvaste juurde. (Matt. 15:24.) Jumal oli iisraellastele teada andnud, et ta äratab surnud üles. Ilmselt oli kurjategija sellest teadlik. Tema sõnad näitavad, et ta uskus, et Jehoova äratab Jeesuse üles ja annab talle kuningavõimu. Ilmselt lootis ta, et Jumal äratab tedagi üles. Juudina teadis see mees, et Jumal oli pannud Aadama ja Eeva elama paradiisi. Seega võis Jeesuse öeldu tuua ta kujutlusse imekauni paiga maa peal. (1.Moos. 2:15.) w22.12, lk 8–9, lõigud 2–3