Apostlite teod
25 Siis läks Festus, kolm päeva pärast seda, kui ta oli provintsi* valitsema hakanud, Kaisareast Jeruusalemma; 2 ja peapreestrid ja juutide tähtsamad mehed esitasid talle avalduse Pauluse vastu. Ka hakkasid nad teda anuma, 3 paludes, et ta osutaks neile teene ja laseks saata selle mehe Jeruusalemma, samal ajal kui nad ise tahtsid teda varitseda, et ta tee peal maha lüüa. 4 Kuid Festus vastas, et Paulus tuleb jätta Kaisareasse ja et temagi kavatseb varsti sinna minna. 5 ”Tulgu siis need, kellel teie hulgas on võimu,” ütles ta, ”koos minuga alla ja süüdistagu teda, kui see mees on teinud midagi kohatut.”
6 Olles viibinud nende seas mitte rohkem kui kaheksa või kümme päeva, läks ta alla Kaisareasse ning istus järgmisel päeval kohtunikutoolile ja käskis Pauluse sisse tuua. 7 Kui ta kohale jõudis, kogunesid tema ümber Jeruusalemmast alla tulnud juudid, kes esitasid tema vastu palju ja tõsiseid süüdistusi, mille kohta nad ei suutnud tuua tõendeid.
8 Aga Paulus ütles enda kaitseks: ”Ma pole teinud mingit pattu ei juutide Seaduse ega templi ega keisri vastu.” 9 Kuna Festus soovis võita juutide poolehoidu, vastas ta Paulusele: ”Kas sa tahad minna üles Jeruusalemma ja lasta seal enda üle neis asjus minu ees kohut mõista?” 10 Aga Paulus ütles: ”Ma seisan keisri kohtunikutooli ees, kus minu üle peab kohut mõistetama. Ma pole juutidele midagi halba teinud, nagu sa ka ise väga hästi tead. 11 Kui ma olen tõepoolest kurjategija ja olen teinud midagi, mis on surma väärt, ei palu ma surmast pääsemist; aga kui minu vastu esitatud süüdistustel pole mingit alust, ei või keegi mind nende meeleheaks neile üle anda. Ma soovin, et minu üle mõistaks kohut keiser!” 12 Siis Festus, olles rääkinud oma nõunikega, vastas: ”Keisri kohtumõistmist sa oled soovinud, keisri ette sa ka lähed!”
13 Kui nüüd oli möödunud mõni päev, tulid kuningas Agrippa* ja Berenike* Kaisareasse Festuse juurde viisakusvisiidile. 14 Kuna nad veetsid seal mitu päeva, tõi Festus Pauluse loo kuninga ette, öeldes:
”Siin on üks mees, kelle Felix on vangi jätnud, 15 ja kui ma olin Jeruusalemmas, rääkisid mulle temast juutide peapreestrid ja vanemad, paludes tema süüdimõistmist. 16 Ent ma vastasin neile, et roomlastel pole tavaks kedagi kellegi meeleheaks üle anda, enne kui süüdistatav on kohtunud näost näkku oma süüdistajatega ja saanud seoses esitatud kaebusega võimaluse enda kaitseks kõnelda. 17 Kui nad siis siia kokku tulid, ei viivitanud ma, vaid istusin järgmisel päeval kohtunikutoolile ja käskisin selle mehe sisse tuua. 18 Süüdistajad astusid ette, kuid ei pannud talle süüks midagi kurja, nagu ma olin eeldanud. 19 Neil olid temaga lihtsalt mingid vaidlused seoses nende jumaluse kummardamisega ja seoses kellegi surnud Jeesusega, keda Paulus väitis elavat. 20 Olles seega nõutu, mida nende vaidluste suhtes ette võtta, küsisin ma, kas ta ei tahaks minna Jeruusalemma ja lasta enda üle seal neis asjus kohut mõista. 21 Aga kui Paulus palus, et teda peetaks kinni, kuni Tema Majesteet* otsuse teeb, siis ma käskisingi teda kinni pidada seni, kuni ma ta keisri juurde saadan.”
22 Siis ütles Agrippa Festusele: ”Ka mina tahaksin seda meest kuulda.” Tema lausus: ”Homme saad sa teda kuulda.” 23 Järgmisel päeval tulidki Agrippa ja Berenike suure toredusega ja astusid vastuvõtusaali koos väeülematega ja linna väljapaistvate meestega, ning kui Festus käsu andis, toodi Paulus sisse. 24 Ja Festus ütles: ”Kuningas Agrippa ja kõik mehed, kes olete koos meiega! Te näete seda meest, kelle pärast on minu poole pöördunud üheskoos kogu juutide hulk nii Jeruusalemmas kui ka siin, karjudes, et ta ei peaks ellu jääma. 25 Kuid ma olen aru saanud, et ta pole teinud midagi, mis oleks surma väärt. Kui ta siis ise soovis Tema Majesteedi kohtumõistmist, otsustasin ma ta sinna saata. 26 Ent mul pole oma isandale tema kohta kirjutada midagi kindlat. Seepärast tõin ma ta teie ette, ja eriti sinu ette, kuningas Agrippa, et mul pärast juurdlust oleks midagi kirjutada. 27 Sest mulle ei tundu mõistlik vangi edasi saata, ilma et ma teataksin, milles teda süüdistatakse.”