Esmaspäev, 26. jaanuar
Olge üksteise vastu lahked. (Efesl. 4:32)
Kui käid kellegagi kohtamas, siis kuidas lahendada probleeme ja erimeelsusi, mis võivad aeg-ajalt tekkida? Kas see näitab, et te ei sobi omavahel? Mitte ilmtingimata. Kõigil paaridel on lahkhelisid. Ent kui mõlemad pooled teevad tööd selle nimel, et erimeelsused ületada, tugevdab see nende abielu. Nii et see, kuidas te oma probleeme praegu lahendate, võib olla indikaatoriks, kuidas te nendega abielus hakkama saate. Mõelge üheskoos järgmistele küsimustele: kas me arutame lahkhelisid rahumeelselt ja lugupidavalt; kas oleme valmis tunnistama oma puudusi ja nendega tegelema; kas oleme varmad järele andma, vabandama ja andeks andma? (Efesl. 4:31.) Kui aga vaidlete pidevalt ja olete alatasa eriarvamusel, ei muutu see ilmselt ka siis, kui olete abielus. Kui mõistad, et teine pole sinu jaoks õige, oleks teile mõlemale parem suhe lõpetada. w24.05, lk 29, lõik 12
Teisipäev, 27. jaanuar
Kiidetud olgu Jehoova, mu kalju, kes õpetab mu käsi võitlema. (Laul 144:1)
Kui kuuletume alati Jehoovale ja tugineme otsuseid tehes piibli põhimõtetele, tuleb see kasuks nii meile endile kui ka teistele. See eeldab, et me uuriksime piiblit süvitsi ja kasvaksime usus. Nii tehes juurdume tões aina sügavamalt. Siis pole me kõhklevad ja ebakindlad ega sellised, keda maailma mõtteviis ja valeõpetused kergesti kõigutaksid. (Efesl. 4:14; Jaak. 1:6–8.) Nõnda suudame aidata teisigi, et nad „raskustes kõikuma ei lööks”. (1. Tess. 3:2, 3.) Kogudusevanemad peaksid olema kõiges mõõdukad, kaine mõistusega, korralikud ja mõistlikud. Samuti peaksid nad „pidama kinni usaldusväärsest sõnast”. (Tiit. 1:9; 1. Tim. 3:1–3.) Nii tehes sisendavad nad vendadele-õdedele kindlustunnet. Oma eeskuju ja karjasetööga avaldavad nad kogudusele suurt mõju. Kui nad käivad regulaarselt koosolekutel, kuulutustööl ja uurivad iseseisvalt, innustab see teisigi seda tegema. Ja kui vendi-õdesid tabavad raskused, mis neid läbi raputavad, aitavad vanemad neil silme ees hoida Jehoovat ja tema eesmärke. w24.06, lk 31, lõigud 16–18
Kolmapäev, 28. jaanuar
Kahetsege oma patte, sest taeva kuningriik on lähedal! (Matt. 4:17)
Kui Jeesus oli maa peal, õpetas ta inimestele, kui andestav on tema isa. Mõtle loole kadunud pojast. Üks noormees otsustas kodust ära minna ja hakkas elama kergemeelset elu. Ent kui ta mõistusele tuli, naasis ta koju. Kuidas ta isa sellele reageeris? Jeesus ütles: „Kui ta oli alles kaugel, märkas isa teda. ... ta jooksis talle vastu, kallistas teda ja andis talle hellalt suud.” Poeg soovis, et isa võtaks ta enda juurde palgatööliseks, ent isa nimetas teda ikka oma pojaks ja võttis ta perre tagasi. Isa ütles: „Ta oli kadunud, kuid on nüüd leitud!” (Luuka 15:11–32.) Kui Jeesus elas enne maa peale tulekut taevas, nägi ta, kui halastav oli tema isa patuste inimeste vastu, kes oma tegusid kahetsesid. Jeesuse jutustatud lugu kadunud pojast maalib tõesti kauni pildi meie halastavast isast Jehoovast. w24.08, lk 11–12, lõigud 11–12