Nõnda ütles Jeesus palves oma isale. Sellega ta näitas, mis peaks meie palvetes olema esikohal. Mida aga need sõnad tähendavad? Midagi pühitseda tähendab pidada seda pühaks, seda puhastada. Mõni võib aga mõelda, et kas Jehoova nimi pole siis juba püha ja puhas. Miks tuleb seda veelgi pühitseda? Et selles selgust saada, on vaja mõista, millega on nimi seotud. Nimi pole lihtsalt mingi kirjapandud või väljaöeldud tähejada. Piibel ütleb: „Hea nimi on väärtuslikum kui suur rikkus.” (Õpet. 22:1; Kog. 7:1.) Miks on nimi nii tähtis? Sellepärast, et see on seotud isiku mainega, sellega, mida teised temast arvavad. Seega pole kõige tähtsam nime kirjapilt või hääldus, vaid see, mida teised mõtlevad, kui nad seda nime kuulevad. Kui inimesed räägivad Jehoova kohta valet, siis nad määrivad tema mainet ja mustavad tema nime. w20.06, lk 2–3, lõigud 5–7

Pinged võivad meil vahel lausa üle pea kasvada. Me võime muretseda, et meil ei piisa raha vajalike asjade ostmiseks või et jääme haigeks ega saa tööle minna või isegi kaotame töö. Me võime ka mõelda, et äkki me rikume Jumala seadust ega suuda talle ustavaks jääda. Kuna Saatan korraldab varsti rünnaku Jumala rahva vastu, võib meid vaevata mõte, et kuidas me siis vastu peame. Kas on vale selliste asjade pärast muretseda? Jeesus ütles oma järelkäijatele: „Ärge olge mures.” (Matt. 6:25.) Kas see tähendab, et me ei tohiks mitte millegi pärast muretseda? Ei tähenda. Minevikust on teada Jehoova teenijaid, keda vaevasid muremõtted, kuid nad olid ikka Jehoovale meelepärased. (1. Kun. 19:4.) Jeesus soovis nende sõnadega oma jüngreid hoopis rahustada. Ta ei taha, et argimured takistaksid meil Jumalat teenida. w21.01, lk 3, lõigud 4–5

Abielumees peab nii Jehoova kui ka Jeesuse ees aru andma, kuidas ta oma naist ja lapsi kohtleb. (1. Peetr. 3:7.) Kõikvõimsal valitsejal Jehooval on õigus kehtestada seadusi selle kohta, kuidas tema lapsed peaksid käituma, ja tal on ka õigus nende seaduste täitmist jälgida. (Jes. 33:22.) Jeesusel kui kristliku koguduse peal on samuti õigus otsustada, kuidas kogudus peaks toimima. (Gal. 6:2; Kol. 1:18–20.) Nagu Jehooval ja Jeesusel, nii on ka perepeal õigus teha oma peres otsuseid. (Rooml. 7:2; Efesl. 6:4.) Kuid tema võim pole piiramatu. Näiteks tuleb tal arvestada põhimõtetega, mis leiduvad Jumala sõnas. (Õpet. 3:5, 6.) Samuti pole perepeal õigust kehtestada reegleid neile, kes pole tema pere liikmed. (Rooml. 14:4.) Seega kui tema lapsed saavad täiskasvanuks ja kodunt lahkuvad, peavad nad endiselt temast lugu, kuid neil ei tule enam talle alluda. (Matt. 19:5.) w21.02, lk 2–3, lõigud 3–5