Me peaksime olema valmis tegema armastuse tegusid oma vendade heaks „salajas”, ilma et oleksime tähelepanu keskpunktis. (Matt. 6:1–4.) Me peaksime teisi austama. (Rooml. 12:10.) Jeesus jättis meile eeskuju sellega, et oli valmis tegema teiste heaks üht kõige tagasihoidlikumat tööd. (Joh. 13:3–5, 12–15.) Meil tuleb ehk pingutada, et arendada alandlikkust, mis on vajalik teiste teenimiseks. Ka apostlitele oli see raske. Isegi kui Jeesus näitas neile ette, mida teha, ei mõistnud nad, kuidas tema eeskuju järgida, enne kui nad said püha vaimu. (Joh. 13:7.) Kui austame teisi, ei arva me endast liiga palju ei oma haridustaseme, majandusliku olukorra ega ülesannete tõttu Jehoova teenistuses. (Rooml. 12:3.) Me ei kadesta neid, kes saavad tunnustuse osaliseks, vaid oleme nende üle rõõmsad, isegi kui meile tundub, et väärime tehtu eest samasugust või vähemalt mingit austust. w17.10, lk 9, lõigud 9–10

Paljud on näinud, kui suurt mõju võib Jumala sõna kasutamine kuulutustööl inimestele avaldada. Näiteks tegi üks vend korduskülastust eaka härra juurde, kes oli meie ajakirju juba aastaid lugenud. Selle asemel et anda mehele lihtsalt viimane Vahitorni number, otsustas vend lugeda talle ühe kirjakoha, mida ajakirjas käsitleti. Ta luges teksti 2. Korintlastele 1:3, 4, kus nimetatakse Jumalat hella halastuse isaks, kes lohutab meid igas olukorras. Mees oli neist sõnadest nii liigutatud, et palus meie vennal selle teksti uuesti ette lugeda. Ta mainis, kui väga tema ja ta naine parasjagu lohutust vajasid, ning hakkas Piibli vastu rohkem huvi tundma. Jumala sõna on kuulutustööl tõesti väga mõjuvõimas. (Ap. t. 19:20.) w17.09, lk 26, lõigud 9–10

Jumalale ustavates vaimolendites tekitasid Saatana väited kindlasti meelepaha, viha ja põlgust. Jehoova ei tegutsenud aga rutakalt. Tema reageering oli kaalutletud ja igati sobiv. Ta on olnud Saatana mässuga tegeledes õiglane ega ole kergesti vihastunud. (2. Moos. 34:6; Iiob 2:2–6.) Miks on Jehoova oodanud? Sest ta ei taha, et ükski inimene hukkuks, vaid „soovib, et kõik oma patte kahetseksid”. (2. Peetr. 3:9.) See, kuidas Jehoova on end valitsenud, õpetab meile, et meil tuleks mõelda, enne kui midagi ütleme või teeme. Me ei tohiks tegutseda rutakalt. Kui sul on vaja langetada tähtis otsus, võta aega, et kõik hoolega läbi kaaluda. Palu Jehoovalt tarkust, et öelda või teha seda, mis on õige. (Laul 141:3.) Kui oleme vihased, võime reageerida liiga emotsionaalselt. Paljud meist on pidanud kahetsema oma mõtlematuid sõnu või tegusid. (Õpet. 14:29; 15:28; 19:2.) w17.09, lk 4, lõigud 6–7