Üksteise julgustamine on tõesti tähtis. Rubén ütleb: „Olen võidelnud väärtusetustundega palju aastaid. Kord aga olin kuulutamas ühe kogudusevanemaga, kes pani tähele, et olen halvas tujus. Ta kuulas mind osavõtlikult, kui rääkisin oma tunnetest. Seejärel tuletas ta mulle meelde kõike head, mida ma teen. Samuti meenutas ta mulle Jeesuse sõnu, et igaüks meist on rohkem väärt kui palju varblasi. Alati, kui ma sellele kirjakohale mõtlen, läheb mul süda soojaks. Selle vanema sõnad muutsid tohutult mu mõtteviisi.” (Matt. 10:31.) Meid ei peaks üllatama, et Piibel rõhutab vajadust teisi korrapäraselt julgustada. Apostel Paulus kirjutas heebrea kristlastele: „Julgustage üksteist iga päev, kuni veel kestab see aeg, mille kohta öeldakse „täna”, et teie süda ei kalgistuks patu petliku veetluse tõttu.” (Heebr. 3:13.) Kahtlemata mõistad selle nõuande tähtsust, kui meenutad, kuidas kellegi sõnad sind on kosutanud. w16.11 1:2, 3

Aastal 313 andis paganlik Rooma keiser Constantinus õigest usust taganenud kristlusele seadusliku staatuse. Pärast Nikaia kirikukogu käskis Constantinus, kes ise seal kohal viibis, saata pagendusse preester Areiose, kes polnud nõus Jeesust Jumalaks tunnistama. Hiljem, keiser Theodosius I valitsuse ajal (379–395), sai katoliku usust Rooma impeeriumi ametlik religioon. Ajaloolased ütlevad, et neljandal sajandil pöördus paganlik Rooma „kristlusse”. Tegelikult olid usutaganejad selleks ajaks võtnud omaks paganlikud õpetused ning seega olid nad juba Suure Babüloni osa. Siiski oli olemas väike arv võitud kristlasi, kes tegid oma parima, et Jumalat teenida. Nad olid nagu nisu Jeesuse mõistujutus. (Matt. 13:24, 25, 37–39.) w16.11 4:8, 9

Elu praeguses maailmas on stressirohke. Saatan on raevu täis. Ta „käib ringi nagu möirgav lõvi ja otsib, keda neelata”. (1. Peetr. 5:8; Ilm. 12:17.) Seepärast ei peaks meid üllatama, et aeg-ajalt vaevavad mured isegi meid, jumalateenijaid. Ustavad Jehoova teenijad minevikus olid mõnikord samuti murede küüsis. Näiteks ütleb Piibel, et kuningas Taavet tundis muret. (Laul 13:2.) Ja Paulust rõhus „mure kõigi koguduste pärast”. (2. Kor. 11:28.) Ent mida me saame teha, kui mured paistavad kasvavat üle pea? Meie armastav taevane isa aitas oma teenijaid minevikus ning ta aitab ka meil oma muredele leevendust leida. Meil aitab muredega toime tulla palvetamine, Jumala sõna lugemine ja selle üle mõtisklemine, püha vaimu viljaks olevate omaduste arendamine ning oma südame puistamine kellelegi, keda usaldame. w16.12 3:1, 2