Kolmapäev, 17. aprill
Meil pole ju selline ülempreester, kes ei suudaks meile meie nõrkustes kaasa tunda, vaid selline, kes pandi kõigiti proovile, nagu meidki pannakse, kuid kes ei teinud pattu. (Heebr. 4:15)
Ülempreester Jeesuse teenistus kinnitab, et me võime oma patud andeks saada ning Jumal halastab meile ja osutab oma armu, pakkudes meile abi õigel ajal. (Heebr. 4:16.) Seega, et leida Jehoova juurest pelgupaika, peab sul olema usk Jeesuse lunastusohvrisse. Ole veendunud, et lunastus aitab just sind. (Gal. 2:20, 21.) Ole veendunud, et lunastusohvri alusel andestatakse sinu patud. Ole veendunud, et lunastus annab sinule igavese elu väljavaate. Jeesuse ohver on Jehoova kingitus sinule. Kui Jehoova on andestanud meie patu, ei pea me kartma, et ta seda meile kunagi tulevikus nina alla hõõrub või seetõttu meie üle kohut mõistab. (Laul 103:8–12.) Me võime olla täiesti veendunud Jehoova andestuses. w17.11, lk 11–12, lõigud 14–17
Mälestusaja piiblilugemine: (11. niisan, päevasündmused) Matteuse 21:33–41; 22:15–22; 23:1–12; 24:1–3
Neljapäev, 18. aprill
Ma palun inimeste eest, kes nende sõna kaudu minusse uskuma hakkavad, et nad kõik oleksid üks, nii nagu sina, isa, kuulud ühte minuga ja mina sinuga. (Joh. 17:20, 21)
Õhtul, mil toimus esimene Isanda õhtusöömaaeg, palvetas Jeesus, et tema järelkäijad oleksid üksmeelsed, nagu on seda ka tema ja ta isa. Jehoova on vastanud oma kalli poja palvele. Praegu usuvad miljonid inimesed, et Jumal saatis oma poja maa peale. Mälestusõhtu näitab selgemalt kui ükski teine meie koosolek, et Jehoova tunnistajad on ühtsed. Mõnes paigas on eri rasside kogunemine usukoosolekule ennekuulmatu ja sellesse võidakse suhtuda isegi põlgusega. Kuid Jehoova ja Jeesuse silmis on selline ühtsus väga kaunis. Jehoova teenijaid ei üllata, et nende keskel valitseb selline ühtsus. Jehoova on seda ennustanud. (Hes. 37:15–17; Sak. 8:23.) w18.01, lk 14, lõigud 7–9
Mälestusaja piiblilugemine: (12. niisan, päevasündmused) Matteuse 26:1–5, 14–16; Luuka 22:1–6
Mälestusõhtu
pärast päikeseloojangut
Reede, 19. aprill
Kivi, mille ehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurga tipmiseks kiviks. (Laul 118:22)
„Ehitajad” ehk juudi ülemad heitsid messia kõrvale. Nad keerasid Jeesusele selja ning keeldusid tunnistamast, et ta on Kristus. Sellega asi aga ei piirdunud. Paljud juudid läksid koguni nii kaugele, et nõudsid häälekalt tema surma. (Luuka 23:18–23.) Nad olid Jeesuse tapmise kaasosalised. Kui Jeesus kõrvale heideti ja tapeti, siis kuidas võis temast saada „nurga tipmine kivi”? Ainult juhul, kui ta ärkab taas ellu. Apostel Peetrus rääkis naatsaretlasest Jeesus Kristusest, kelle nemad postil hukkasid, aga kelle Jumal surnuist üles äratas. (Ap. t. 3:15; 4:5–11; 1. Peetr. 2:5–7.) Ülesäratatud Kristusest sai nõnda ainus isik, kellele on antud „nimi, mille kaudu meid päästetakse”. (Ap. t. 4:12; Efesl. 1:20.) w17.12, lk 9–10, lõigud 6–9
Mälestusaja piiblilugemine: (13. niisan, päevasündmused) Matteuse 26:17–19; Luuka 22:7–13 (14. niisan, sündmused pärast päikeseloojangut) Matteuse 26:20–56