34 „Kui see aeg lõppes,+ vaatasin mina, Nebukadnetsar, taeva poole ja mulle tuli mõistus tagasi. Ma ülistasin Kõigekõrgemat, kiitsin ja ülistasin teda, kes elab igavesti, sest tema valitsusvõim on igavene ja tema kuningriik püsib põlvest põlve.+ 35 Neid, kes elavad maa peal, ei tule pidada mikski. Tema toimib oma tahte kohaselt nii taevaste väehulkade kui ka maa elanikega. Pole kedagi, kes võiks teda takistada+ või öelda talle: „Mida sa oled teinud?”+