20Seal oli üks nurjatu mees, benjaminlane Seeba,+ Bikri poeg. Ta puhus sarve+ ja teatas: „Meil pole midagi tegemist Taavetiga! Ei ole meil ühist pärandit Iisai pojaga.+ Igaüks oma jumalate* juurde, Iisrael!”+
22 Siis läks see tark naine rahva juurde ning nad raiusid Bikri poja Seeba pea maha ja viskasid Joabile. Seepeale puhus Joab sarve ja tema mehed tõmbusid linna alt tagasi ning igaüks läks oma koju.+ Joab aga pöördus tagasi kuninga juurde Jeruusalemma.
22 Seepeale ütles kuningas Saalomon oma emale: „Miks sa palud Adonijale vaid suunemlannat Abisagi? Palu temale ka kuningavõimu,+ on ta ju mu vanem vend+ ning teda toetavad preester Ebjatar ja Seruja poeg Joab!”+
24 Nii tõesti, kui elab Jehoova, kes on mind ametisse seadnud+ ning andnud mulle mu isa Taaveti trooni ja rajanud mulle koja*,+ nagu ta tõotas, Adonija tuleb täna surmata.”+