Juhatajale: jedutuun. Aasafi laul.+
77 Ma hüüan oma Jumala poole,
hüüan Jumala poole, ta kuulab mind.+
2 Ahastuspäeval ma otsin Jehoovat.+
Öösel sirutan väsimatult käsi tema poole.
Ma ei leia lohutust.
3 Ma ägan, kui mõtlen Jumalale,+
olen rahutu, mu jõud raugeb.+ (sela)
4 Sina hoiad mu silmalaud avali,
ma olen ärevil, ei suuda rääkida.
5 Ma mõtlen muistsetele päevadele,+
ammustele aastatele.
6 Ma meenutan öösel oma laulu,+
mõtisklen südames,+
uurin kõik hoolsalt läbi.
7 Kas Jehoova heidab meid jäädavalt ära?+
Kas ta osutab meile veel armu?+
8 Kas tema truu armastus on igaveseks lõppenud?
Kas tema tõotus on jäädavalt tühja läinud?
9 Kas Jumal on unustanud olla armuline?+
Kas ta viha on summutanud ta halastuse? (sela)
10 Kas pean jäämagi ütlema: „Mind piinab see,+
et Kõigekõrgem on nüüd meie vastu”?
11 Ma mõtlen Jaahi tegudele.
Ma meenutan su ammuseid imesid.
12 Ma mõtisklen kõigi su tööde üle,
mõlgutan mõtteid su tehtu üle.+
13 Oo, Jumal, sinu teed on pühad.
Kes jumalatest on nii võimas kui sina, meie Jumal?+
14 Sina oled tõeline Jumal, kes teeb imesid.+
Sa oled näidanud rahvastele oma väge.+
15 Oma jõuga oled sa vabastanud oma rahva,+
Jaakobi ja Joosepi pojad. (sela)
16 Veed nägid sind, oo, Jumal,
veed nägid sind ja muutusid rahutuks,+
vetesügavused sattusid ärevusse.
17 Pilved kallasid vett,
pilvine taevas müristas,
su nooled lendasid siia-sinna.+
18 Su kõuekõmin+ oli kui vankrirataste mürin,
välgusähvatused tegid maa valgeks,+
maa vappus ja vabises.+
19 Sinu tee läks läbi mere,+
su rada läbi suurte vete,
kuid su jalajälgi ei leitud.
20 Sa juhtisid oma rahvast kui karja+
Moosese ja Aaroni käega.+