1. Saamueli

11 Siis Elkana läks koju Raamasse, ent poiss jäi preester Eeli juhatuse all Jehoovat teenima.+

12 Aga Eeli pojad olid väga jultunud mehed,+ nad ei tunnustanud Jehoovat. 13 Alati, kui keegi ohvri tõi, talitati preestrile kuuluva osaga järgmisel moel.+ Lihakeetmise ajal tuli preestri abiline kolmeharulise kahvliga 14 ning pistis selle potti, keedunõusse, patta või katlasse. Kõik, mis kahvli otsa jäi, võttis preester endale. Nõnda tegid nad kõigi Siilosse tulnud iisraellaste ohvriandidega. 15 Samuti tuli preestri abiline juba enne rasva suitsemapanemist+ ohvritooja juurde ja ütles: „Anna liha preestrile küpsetamiseks! Ta ei taha sinult keedetud liha, vaid toorest.” 16 Kui mees talle ütles: „Pandagu kõigepealt rasv suitsema+ ja siis võta kõik, mida su hing ihkab”, vastas abiline: „Ei, anna kohe! Kui sa ei anna, siis võtan jõuga!” 17 Seega oli abiliste süü Jehoova ees väga suur,+ sest nad ei pidanud Jehoovale toodavatest ohvritest lugu.

18 Aga Saamuel teenis+ Jehoovat ja kandis linast õlarüüd,+ kuigi ta oli alles poisike. 19 Ema valmistas talle igal aastal väikese varrukateta kuue ja tõi selle talle, kui tuli koos mehega iga-aastast ohvrit tooma.+ 20 Eeli õnnistas Elkanat ja tema naist, öeldes: „Andku Jehoova sulle selle naisega laps poisi asemele, kelle te andsite Jehoovale!”+ Seejärel pöördusid nad tagasi koju. 21 Jehoova kandis Hanna eest hoolt, nii et see jäi lapseootele+ ning sünnitas veel kolm poega ja kaks tütart. Aga poiss Saamuel kasvas Jehoova ees.+

22 Eeli oli juba väga vana, aga ta kuulis kõigest, mida ta pojad tegid+ kogu Iisraelile ning kuidas nad magasid naistega, kes teenisid kogudusetelgi sissekäigu juures.+ 23 Ta ütles neile ühtelugu: „Miks te teete selliseid asju? Ma kuulen rahvalt teie kohta üksnes halba. 24 Nii ei või, mu pojad, sest need jutud, mida ma kuulen Jehoova rahva seas räägitavat, pole head. 25 Kui inimene teeb pattu inimese vastu, võib keegi tema pärast Jehoovat paluda,* ent kui inimene patustab Jehoova vastu,+ kes siis tema eest paluks?” Kuid nemad ei võtnud oma isa kuulda; Jehoova aga oli otsustanud nad surmata.+ 26 Poiss Saamuel sirgus suuremaks ja meeldis üha enam nii Jehoovale kui ka inimestele.+

27 Kord tuli Eeli juurde jumalamees ja ütles talle: „Nii lausub Jehoova: „Kas ma ei ilmutanud end sinu isa soole, kui see oli Egiptuses vaarao orjuses?+ 28 Tema valiti kõigi Iisraeli suguharude seast+ mulle preestriks, et ta läheks üles mu altarile ohverdama,+ suitsutama suitsutusrohtu* ja kandma mu ees õlarüüd. Ma andsin su esiisa soole kõik iisraellaste tuleohvrid.+ 29 Miks te põlastate mu tapaohvreid ja ohvriande, mida ma olen käskinud oma elupaigas+ tuua? Miks sa austad oma poegi rohkem kui mind ja lased neil end nuumata parimaga kõigist mu Iisraeli rahva ohvreist?+

30 Iisraeli Jumal Jehoova on küll lausunud: „Ma olen tõesti öelnud, et sinu ja su esiisa sugu teenivad mind igavesti”,+ aga nüüd teatab Jehoova: „See on mõeldamatu! Sest ma austan neid, kes austavad mind,+ kuid neid, kes mind põlgavad, koheldakse põlgusega.” 31 Tea siis, et tulevad päevad, mil ma raiun maha sinu ja su isa soo vägeva käsivarre, nii et sinu soost ei ela enam keegi vanaks.+ 32 Kuigi Iisraelis tehakse head, näed sina mu kojas üksnes vaenlasi.+ Sinu soost ei ela enam keegi vanaks. 33 Siiski jätan ma oma altari juurde teenima su järglase, kes tuhmistab su silmad ja toob sulle valu. Enamik su soost langeb inimeste mõõga läbi.+ 34 Sulle on märgiks see, mis juhtub su poegade Hofni ja Piinehasega: nad mõlemad surevad samal päeval.+ 35 Siis ma tõstan endale ustava preestri.+ Tema teeb seda, mis on mu südame järgi. Ma ehitan talle jäädava koja* ning ta teenib alaliselt mu võitu ees. 36 Igaüks, kes sinu kotta alles jääb, läheb tema juurde, kummardab ta ees ning palub temalt tööd ja leiba, öeldes: „Palun määra mind preestriametisse, et saaksin süüa tükikese leiba!”””+