34 Ta käristas oma riided lõhki, pani kotiriide puusade ümber ja leinas oma poega pikka aega. 35 Kõik tema pojad ja tütred püüdsid teda lohutada, kuid ta oli lohutamatu ning ütles: „Ma lähen oma poega leinates hauda*!”+ Ja ta isa nuttis teda kaua taga.

29 Kui te nüüd ka selle mu silma alt ära viite ja ta peaks õnnetult surma saama, siis ajate mu hallid juuksed valuga hauda*.”+

10 Kõike, mida su käsi suudab teha, tee kogu jõust, sest surmavallas*, kuhu sa lähed, ei tehta tööd ega plaane, seal pole teadmisi ega tarkust.+

27 Sest sina ei jäta mind surmavalda, ei luba oma ustaval näha kõdunemist.+

13 Meri andis tagasi surnud, kes temas olid, ning surm ja surmavald* andsid tagasi surnud, kes neis olid, ning igaühe üle mõisteti kohut tema tegude järgi.+