1. Kuningate
21 Pärast neid sündmusi juhtus järgmine lugu. Jisreellasel Naabotil oli viinamägi, mis asus Jisreelis+ Samaaria kuninga Ahabi palee kõrval. 2 Ahab ütles Naabotile: „Anna oma viinamägi mulle. Ma tahan rajada sinna aedviljaaia, sest see on minu koja lähedal. Ma annan sulle vastu parema viinamäe, või kui soovid, siis maksan selle hinna sulle rahas.” 3 Aga Naabot vastas Ahabile: „On mõeldamatu, et ma annaksin sulle oma esiisade pärandi, sest Jehoova on selle ära keelanud!”+ 4 Siis läks Ahab oma kotta, sünge ja löödud jisreellase Naaboti vastuse pärast, kuna too oli öelnud: „Ma ei anna sulle oma esiisade pärandit.” Ahab heitis asemele, keeras näo seina poole ega söönud midagi.
5 Tema naine Iisebel+ tuli ta juurde ja küsis: „Miks sa oled nii kurb ega söö midagi?” 6 Ahab vastas talle: „Ma ütlesin jisreellasele Naabotile: „Müü oma viinamägi mulle, või kui soovid, siis ma annan sulle teise viinamäe selle asemele.” Kuid tema vastas: „Ma ei anna sulle oma viinamäge.”” 7 Tema naine Iisebel aga kostis: „Kas mitte sina ei valitse Iisraeli üle? Tõuse, söö midagi ja su süda olgu rõõmus! Mina ise annan sulle jisreellase Naaboti viinamäe.”+ 8 Ja ta kirjutas Ahabi nimel kirjad, sulges need tema pitseriga+ ning saatis vanematele+ ja ülikutele, kes elasid Naaboti linnas. 9 Ta kirjutas: „Kuulutage välja paast ja pange Naabot rahva ette istuma. 10 Kaks nurjatut meest istugu temaga vastamisi, tunnistagu tema vastu+ ja ütelgu: „Sa oled teotanud Jumalat ja kuningat!”+ Seejärel viige ta välja ja visake kividega surnuks!”+
11 Tema linna mehed, seal elavad vanemad ja ülikud, tegidki täpselt nii, nagu Iisebel oli neid oma kirjades juhendanud. 12 Nad kuulutasid välja paastu ja panid Naaboti rahva ette istuma. 13 Siis tulid kaks nurjatut meest, istusid temaga vastamisi ning tunnistasid rahva ees Naaboti vastu, öeldes: „Naabot on teotanud Jumalat ja kuningat!”+ Seejärel viidi ta linnast välja ja visati kividega surnuks.+ 14 Siis saadeti Iisebelile sõna: „Naabot on kividega surnuks visatud.”+
15 Niipea kui Iisebel kuulis, et Naabot on kividega surnuks visatud, ütles ta Ahabile: „Tõuse üles ja võta endale jisreellase Naaboti viinamägi,+ mida ta keeldus sulle müümast, sest Naabotit pole enam elavate kirjas. Ta on surnud.” 16 Kuuldes, et Naabot on surnud, tõusis Ahab üles ja läks jisreellase Naaboti viinamäele, et see endale võtta.
17 Tisbelasele Eelijale+ tuli aga Jehoovalt sõnum: 18 „Tõuse ja mine alla Samaariasse+ Iisraeli kuninga Ahabi juurde. Ta on Naaboti viinamäel, mida ta läks endale võtma. 19 Ütle talle: „Nii lausub Jehoova: „Eks ole sa mõrvanud mehe+ ja võtnud ka tema omandi endale?””+ Seejärel ütle: „Nii lausub Jehoova: „Seal, kus koerad lakkusid Naaboti verd, lakuvad nad ka sinu verd.”””+
20 Ahab ütles Eelijale: „Nüüd sa siis leidsid mind, mu vaenlane!”+ Eelija vastas: „Leidsin jah! Jumal on öelnud: „Kuna sa oled võtnud nõuks teha Jehoova silmis kurja,+ 21 siis toon ma sinu peale õnnetuse ja pühin sinu järelt kõik minema ning hävitan Ahabilt kõik mehed*,+ sealhulgas abitud ja nõrgad Iisraelis.+ 22 Ma teen sinu sooga, nagu ma tegin Nebati poja Jerobeami sooga+ ja nagu Ahija poja Baesa sooga,+ sest sa oled mind solvanud ja tõuganud Iisraeli pattu tegema.” 23 Ja Iisebeli kohta on Jehoova öelnud: „Koerad söövad Iisebeli Jisreeli maatükil.+ 24 Kes Ahabi omadest sureb linnas, selle söövad koerad, ja kes sureb väljal, selle söövad taeva linnud.+ 25 Tõesti, pole olnud kedagi sellist nagu Ahab,+ kes võttis nõuks teha Jehoova silmis kurja, kuna ta naine Iisebel+ teda tagant ässitas. 26 Ta on toiminud jälestusväärselt, käies jäledate ebajumalate järel, nagu käisid kõik emorlased, kelle Jehoova iisraellaste eest ära ajas.””+
27 Niipea kui Ahab neid sõnu kuulis, käristas ta oma kuue lõhki ja pani endale kotiriide ümber. Ta pidas paastu, lamas kotiriides ja käis rusutult ringi. 28 Siis tuli tisbelasele Eelijale Jehoovalt sõnum: 29 „Kas oled näinud, kuidas Ahab on minu ees alandunud?+ Kuna ta on minu ees alandunud, siis ei too ma seda õnnetust tema eluajal. Ma saadan ta soole õnnetuse tema poja päevil.”+