24 Selleks ajaks oli paat rannast juba sadade meetrite kaugusele jõudnud ja see heitles lainetega, sest tuul oli vastu. 25 Aga öö neljanda vahikorra ajal tuli Jeesus merd mööda kõndides nende juurde. 26 Kui jüngrid märkasid teda merel kõndimas, kohkusid nad ja ütlesid: „See on kummitus*!” ning karjusid hirmust. 27 Ent sedamaid ütles Jeesus neile: „Olge julged, see olen mina, ärge kartke!”+ 28 Peetrus kostis: „Isand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla mööda vett enda juurde.” 29 Tema ütles: „Tule!” Seepeale astus Peetrus paadist välja ja kõndis vee peal Jeesuse poole. 30 Aga tormi nähes lõi ta kartma, ta hakkas vajuma ja hüüdis: „Isand, päästa mind!” 31 Otsekohe sirutas Jeesus käe, haaras temast kinni ja ütles talle: „Sa nõrgausuline, miks sa kahtlema lõid?”+ 32 Kui nad olid paati astunud, vaibus tormituul. 33 Siis kummardasid paadisolijad ta ees ja ütlesid: „Sina oled tõesti Jumala poeg!”+

16 Õhtu saabudes läksid Jeesuse jüngrid alla mere äärde,+ 17 astusid paati ja hakkasid sõitma üle mere Kapernauma poole. Oli juba pime, aga Jeesus polnud ikka veel nende juurde tulnud.+ 18 Puhus tugev tuul ja merel kiskus tormiks.+ 19 Kui nad olid sõudnud viis-kuus kilomeetrit, nägid nad Jeesust mere peal kõndimas ja paadile lähenemas ning lõid kartma. 20 Jeesus aga ütles neile: „See olen mina, ärge kartke!”+ 21 Siis võtsid nad ta paati ja jõudsid varsti sihtkohta.+