Kohtumõistjate

17 Efraimi mägismaal+ elas mees nimega Miika. 2 Kord ütles ta oma emale: „Kas sa mäletad seda, kui sinult võeti ära 1100 seeklit* hõbedat ja kuidas sa võtjat needsid, nii et minagi seda kuulsin? See hõbe on minu käes, mina võtsin selle.” Selle peale lausus ema: „Õnnistagu Jehoova mu poega!” 3 Miika andis need 1100 seeklit hõbedat emale tagasi ja ta ema ütles: „Selle hõbeda pühendan ma Jehoovale, et teha nikerdatud kuju ja valatud kuju oma pojale.+ Nii et see hõbe saab ikkagi sulle.”

4 Niisiis tagastas Miika hõbeda emale, kes andis 200 seeklit* hõbedat hõbesepale. See valmistas ühe nikerdatud kuju ja ühe valatud kuju ning need pandi Miika majja. 5 Sel mehel, Miikal, oli jumalakoda, ning ta valmistas õlarüü+ ja teeravikujud*+ ning määras ühe oma poja endale preestriks.+ 6 Neil päevil polnud Iisraelis kuningat.+ Igaüks tegi, mis oli tema enda silmis õige.+

7 Juuda Petlemmas+ elas üks leviit,+ noor mees Juuda suguvõsast. Ta oli elanud seal juba mõnda aega. 8 Siis lahkus see mees Juudamaalt Petlemma linnast, et leida omale teine elukoht. Teel olles jõudis ta Miika majani+ Efraimi mägismaal. 9 Miika küsis temalt: „Kust sa tuled?” Mees vastas: „Ma olen leviit Juuda Petlemmast ja ma otsin endale uut elupaika.” 10 Miika ütles talle: „Jää minu juurde ning ole mulle nõuandjaks* ja preestriks. Ma annan sulle 10 seeklit* hõbedat aastas ning riided ja toidu.” Leviit oligi nõus. 11 Ta jäi Miika juurde elama ja oli talle nagu ta enda poeg. 12 Samuti määras Miika leviidi endale preestriks+ ja see asus elama tema majja. 13 Siis ütles Miika: „Nüüd ma tean, et Jehoova teeb mulle head, sest mul on preestriks leviit.”