2 Miks rahvad möllavad,
rahvahõimud sepitsevad tühja?+
2 Maa kuningad astuvad välja,
võimukandjad kogunevad kui üks mees+
Jehoova ja tema võitu vastu.+
3 Nad ütlevad: „Rebigem katki nende ahelad,
heitkem endalt ära nende köidikud!”
4 Kes istub taevasel troonil, naerab,
Jehoova pilkab neid.
5 Ta kõneleb nendega oma vihas,
kohutab neid tulises meelepahas.
6 Ta ütleb: „Ma olen seadnud oma kuninga+
oma pühale mäele Siionile.”+
7 Ma annan teada Jehoova otsuse,
ta ütles mulle: „Sina oled mu poeg,+
täna sai minust su isa.+
8 Küsi minult ja ma annan rahvad sulle pärandiks,
maa ääred su omandiks.+
9 Sa purustad nad raudse valitsuskepiga,+
lööd kildudeks kui savinõu.”+
10 Ja nüüd, kuningad, toimige arukalt,
maa kohtumõistjad, laske end noomida!
11 Teenige Jehoovat kartusega,
rõõmutsege värisedes.
12 Austage Poega,+ et Jumal ei vihastuks
ja te oma teelt sootuks ei häviks,+
sest tema viha süttib kiiresti.
Õnnelikud on kõik, kes otsivad varju tema juurest.