Miika
2 „Häda neile, kes hauvad kurja,
kes sepitsevad oma voodis nurjatust!
Hommikuvalges teevad nad mõeldu teoks,
sest nende võimuses on seda teha.+
2 Nad himustavad põlde ja omastavad need,+
samuti maju ja võtavad need.
Nad petavad mehelt välja maja,+
mehelt tema pärandi.
3 Seepärast ütleb Jehoova:
„Ma tahan tuua selle soo peale õnnetuse,+ millest te ei pääse.+
Te ei saa enam kõrgilt ringi käia,+ sest see on õnnetuse aeg.+
4 Sel päeval lausutakse teie kohta kõnekäändu
ja teie pärast halatakse kibedalt.+
Öeldakse nõnda: „Me oleme täiesti laastatud!+
Ta on andnud meie rahva valdused teiste kätte. Ta on need mult ära võtnud.+
Ta jagab meie põllud truudusetutele.”
5 Seepärast pole sul kedagi, kes mõõdunööriga maad mõõdaks,
kes Jehoova koguduses selle liisuosadeks jaotaks.
7 Kas mitte nii ei räägita, oh, Jaakobi sugu:
„Kas Jehoova vaim on tõesti kannatamatu?
Kas teeb ta tõesti midagi sellist?”?
Eks tee mu sõnad head neile, kes käivad aususe teel?
8 Aga hiljuti on mu oma rahvas hakanud tegutsema kui vaenlane.
Te kisute avalikult uhked kaunistused koos riietega neilt*,
kes nagu sõjast tulijad teist pahaaimamatult mööduvad.
9 Te ajate mu rahva naised välja mugavatest majadest.
Te röövite nende lastelt igaveseks mu hiilguse.
10 Tõuske ja minge ära, sest sellel maal pole enam rahu.
Ebapuhtuse pärast+ see hävitatakse ja hävitus on valus.+
11 Kui mees ajab taga tühisust ja valskust ning valetab nõnda:
„Ma jutlustan sulle veinist ja vägijookidest”,
siis on ta sellele rahvale paras prohvet.+
Ma toon nad ühtsusse: nad on kui lambad aedikus,
kui kari karjamaal.+
Kostab rahvahulga sumin.”+