Kohtumõistjate

6 Aga iisraellased tegid jälle Jehoova silmis kurja+ ning Jehoova andis nad seitsmeks aastaks Midjani kätte.+ 2 Midjani käsi valitses Iisraeli üle.+ Midjani tõttu tegid iisraellased endale peidupaiku* mägedesse, koobastesse ja raskesti ligipääsetavatesse paikadesse.+ 3 Alati, kui Iisrael oli seemet külvanud, ründasid neid Midjan, Amalek+ ja idamaalased.+ 4 Nad lõid iisraellaste vastu laagri üles ja hävitasid nende saagi kuni Gazani ega jätnud neile midagi söögiks, nad ei jätnud neile ka lambaid, pulle ega eesleid.+ 5 Nad tulid oma karjade ja telkidega, suure hulgana nagu rohutirtsud,+ neid ja nende kaameleid oli lugematul arvul.+ Nad tulid maad rüüstama. 6 Nii langes Iisrael Midjani pärast suurde vaesusse ja iisraellased hüüdsid Jehoovat appi.+

7 Kui iisraellased Midjani pärast Jehoovat appi hüüdsid,+ 8 saatis Jehoova ühe prohveti neile ütlema: „Nii ütleb Iisraeli Jumal Jehoova: „Mina tõin teid ära Egiptusest, vabastasin teid orjusekojast.+ 9 Ma päästsin teid egiptlaste ja kõigi teie rõhujate käest, ajasin nad ära teie eest ning andsin teile nende maa.+ 10 Ma ütlesin teile: „Mina olen teie Jumal Jehoova.+ Te ei tohi karta emorlaste jumalaid, selle rahva jumalaid, kelle maal te elate.”+ Aga te pole mulle kuuletunud.””+

11 Hiljem tuli Jehoova ingel+ Ofrasse ja istus suure puu alla, mis kuulus abieserlasele Jooasele.+ Jooase poeg Giideon+ peksis parajasti nisu, ta peksis vilja surutõrres, et seda midjanlaste eest varjata. 12 Siis Jehoova ingel ilmutas end talle ja ütles: „Jehoova on sinuga,+ sa vapper sõjamees!” 13 Giideon vastas: „Vabanda mind, mu isand, aga kui Jehoova on meiega, siis miks on see kõik meid tabanud?+ Kus on kõik tema imelised teod, millest meie isad on meile jutustanud,+ öeldes: „Eks toonud Jehoova meid Egiptusest välja!”?+ Aga nüüd on Jehoova meid maha jätnud+ ja Midjani kätte andnud.” 14 Jehoova* pöördus tema poole ja ütles: „Sul on piisavalt jõudu, mine ja päästa Iisrael Midjani käest.+ Mina läkitan sind.” 15 Giideon vastas: „Anna andeks, Jehoova, aga kuidas ma Iisraeli päästan? Minu suguvõsa* on kõige tähtsusetum Manasses ja mina olen kõige tühisem oma isa peres.” 16 Jehoova aga ütles talle: „Mina olen sinuga+ ja sa lööd Midjani maha nagu üheainsa mehe.”

17 Giideon sõnas: „Kui ma nüüd olen sinu silmis armu leidnud, siis anna mulle mingi märk selle kohta, et sina oled see, kes minuga räägib. 18 Palun ära lahku siit, kuni ma tulen tagasi koos oma anniga ja panen selle su ette.”+ Ta vastas: „Ma olen siin, kuni sa tagasi tuled.” 19 Giideon läks ning valmistas kitsetalle, samuti tegi ta ühest eefast* jahust hapnemata leibu.+ Ta pani liha korvi ja leeme potti ning viis need tema ette suure puu alla.

20 Jumala ingel ütles: „Võta liha ja hapnemata leivad, pane need sinna suure kivi peale ja vala leem välja.” Nii ta tegigi. 21 Seejärel sirutas Jehoova ingel kepi, mis tal käes oli, ning puudutas sellega liha ja hapnemata leibu. Kivist lahvatas tuli ning põletas ära liha ja hapnemata leivad.+ Jehoova ingel aga kadus ta silmist. 22 Siis mõistis Giideon, et see oli olnud Jehoova ingel.+

Sedamaid ütles Giideon: „Oh häda, kõrgeim valitseja Jehoova, ma olen näinud Jehoova inglit palgest palgesse!”+ 23 Kuid Jehoova ütles talle: „Rahu sulle! Ära karda,+ sa ei sure!” 24 Seepärast ehitas Giideon sinna Jehoovale altari ja selle nimi on tänini Jehoova-Šalom*.+ See on siiani abieserlaste Ofras.

25 Sel ööl ütles Jehoova talle: „Võta üks oma isa noor, seitsmeaastane pull ja kisu maha oma isale kuuluv Baali altar ning raiu maha selle kõrval olev püha tulp.+ 26 Lao siis mägilinnuse peale kividest altar oma Jumalale Jehoovale. Võta see noor pull ning ohverda põletusohvriks maharaiutud püha tulba puude peal.” 27 Giideon võttis kümme meest oma sulastest ja tegi, nagu Jehoova oli talle öelnud. Kuna ta aga kartis väga oma isa peret ja linna mehi, ei teinud ta seda päeval, vaid öösel.

28 Kui linna mehed hommikul vara üles tõusid, nägid nad, et Baali altar on maha lõhutud ja selle kõrval olnud püha tulp maha raiutud ning et uuel altaril on noor pull ohvriks toodud. 29 Nad küsisid üksteiselt: „Kes seda tegi?” Kui nad olid asja uurinud, ütlesid nad: „Seda tegi Jooase poeg Giideon.” 30 Siis nõudsid linna mehed Jooaselt: „Too oma poeg välja! Ta peab surema, sest ta on lõhkunud maha Baali altari ja raiunud maha selle kõrval olnud püha tulba.” 31 Jooas+ aga ütles kõigile, kes tema vastu välja astusid: „Kas te kaitsete Baali? Kas tahate teda päästa? Kes tahes teda kaitseb, surmatakse täna hommikul.+ Kui ta on jumal, siis kaitsku ta end ise,+ sest tema altar on maha lõhutud.” 32 Sellest päevast alates hakkas ta Giideoni kutsuma Jerubbaaliks*, öeldes: „Baal kaitsku end ise, sest tema altar on maha lõhutud.”

33 Kõik midjanlased+ ning amalekid+ ja idamaalased ühendasid oma jõud,+ läksid üle jõe Jisreeli orgu ning asusid sinna laagrisse. 34 Siis tuli Giideoni peale Jehoova vaim+ ja Giideon puhus sarve+ ning abieserlased+ kogunesid tema juurde. 35 Ta saatis välja käskjalad üle kogu Manasse ja sealt kogunes rahvas tema juurde. Ta saatis käskjalad ka Aaserisse, Sebuloni ja Naftalisse ning sealtki tuldi tema juurde.

36 Siis ütles Giideon Jumalale: „Kui sul on tõesti mõttes päästa Iisrael minu kaudu, nagu sa oled tõotanud,+ 37 siis sündigu nii: ma jätan vastpöetud villad viljapeksuplatsile, ja kui kaste langeb ainult villadele, aga kogu maapind nende ümber jääb kuivaks, siis ma tean, et sa päästad Iisraeli minu kaudu, nagu sa oled tõotanud.” 38 Nii sündiski: kui ta järgmisel päeval varakult tõusis ja villu väänas, valgus villadest välja suure nõu jagu vett. 39 Kuid Giideon ütles Jumalale: „Ärgu süttigu su viha minu vastu, kui ma sinult veel kord midagi palun. Luba mul teha villadega veel üksainus katse: jäägu ainult villad kuivaks, aga kogu maapinnale tulgu kaste.” 40 Jumal tegigi sel ööl nii: ainult villad jäid kuivaks, kuid kogu maapinnale langes kaste.