Kohtumõistjate

16 Kord läks Simson Gazasse, nägi seal üht prostituuti ja läks tema juurde. 2 Gazalastele öeldi: „Simson on siia tulnud.” Siis piirasid nad ta sisse ja varitsesid teda öö läbi linnaväravas. Nad olid kogu öö vaikselt, sest nad olid kokku leppinud: „Kui koitma hakkab, tapame ta ära.”

3 Simson lebas seal keskööni. Siis tõusis ta üles, haaras kinni linnaväravast ja selle mõlemast postist, tõmbas need välja, tõstis koos riiviga õlgadele ja kandis Hebroni vastas oleva mäe otsa.

4 Mõni aeg hiljem armus Simson Soreki vadis naisesse, kelle nimi oli Deliila.+ 5 Vilistite valitsejad ütlesid naisele: „Meelita temalt välja,+ milles peitub tema suur jõud ning kuidas me saaksime temast jagu, et ta kinni siduda ja alistada. Siis anname igaüks sulle tasuks 1100 seeklit* hõbedat.”

6 Mõne aja pärast küsis Deliila Simsonilt: „Palun ütle, milles peitub sinu suur jõud ja millega peaks sind siduma, et sind alistada?” 7 Simson vastas: „Kui siduda mind seitsme uue, veel kuivamata vibunööriga*, siis jään ma sama nõrgaks nagu kõik teised.” 8 Vilistite valitsejad tõidki Deliilale seitse uut vibunööri ja naine sidus ta nendega kinni. 9 Naise tagatuppa aga seadsid nad varitsejad. Deliila hüüdis Simsonile: „Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!” Seepeale rebis Simson vibunöörid sama kergelt katki, nagu tuli neelab korrutatud takulõnga.+ Tema jõu saladust aga ei avastatud.

10 Siis ütles Deliila Simsonile: „Sa petsid mind ja valetasid mulle. Ütle ometi, millega saab sind kinni siduda!” 11 Simson vastas: „Kui siduda mind kinni uute köitega, millega pole tööd tehtud, siis jään ma sama nõrgaks nagu kõik teised.” 12 Nõnda siis võttis Deliila uued köied, sidus ta nendega kinni ja hüüdis: „Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!” Aga tagatoas istusid varitsejad. Siis kiskus Simson köied oma käsivarte ümbert katki nagu lõngad.+

13 Pärast seda ütles Deliila Simsonile: „Sa oled mind jälle petnud ja mulle valetanud.+ Ütle ometi, millega sind kinni siduda!” Simson vastas: „Mu seitse patsi tuleb lõimelõngaga kokku põimida.” 14 Naine tegigi seda, kinnitades tema juuksed kudumispulgaga, ja hüüdis talle: „Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!” Simson ärkas unest ning kiskus oma juustest pulga ja lõimelõnga.

15 Nüüd ütles naine talle: „Kuidas sa võid öelda, et sa mind armastad,+ kui su süda ei ole minuga? Kolm korda oled sa mind petnud ega ole öelnud, milles peitub sinu suur jõud.”+ 16 Päevast päeva naine muudkui näägutas ta kallal ja käis talle peale, nii et Simson tüdis surmani.+ 17 Viimaks avas ta naisele oma südame, öeldes: „Habemenuga ei ole kunagi mu pead puudutanud, sest ma olen sünnist saati Jumala nasiir.+ Kui mu juuksed maha lõigata, siis mu jõud lahkub minust ja ma jään sama nõrgaks nagu kõik teised.”

18 Kui Deliila nägi, et Simson oli avanud talle oma südame, lasi ta kohe vilistite valitsejatele öelda:+ „Tulge nüüd, sest ta avas mulle oma südame.” Vilistite valitsejad tulidki tema juurde ja tõid raha kaasa. 19 Deliila uinutas Simsoni oma põlvedel magama. Siis kutsus ta ühe mehe, kes lõikas maha Simsoni seitse patsi, misjärel Simsoni jõud hakkas kaduma ja naine sai ta oma meelevalda. 20 Siis Deliila hüüdis: „Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!” Simson ärkas unest ja mõtles: „Ma lähen välja nagu varasematelgi kordadel+ ja saan vabaks.” Kuid ta ei teadnud, et Jehoova ei olnud enam temaga. 21 Vilistid võtsid ta kinni ja torkasid tal silmad välja. Nad viisid ta alla Gazasse ja panid ta ahelaisse kahe vaskahelaga ning ta pidi vanglas vilja jahvatama. 22 Aga juuksed ta peas hakkasid pärast mahalõikamist uuesti kasvama.+

23 Vilistite valitsejad tulid kokku, et tuua oma jumalale Daagonile+ suur ohver ja pidutseda, sest nad ütlesid: „Meie jumal on andnud meie vaenlase Simsoni meie kätte!” 24 Kui rahvas teda nägi, ülistasid nad oma jumalat ja ütlesid: „Meie jumal on andnud meie kätte meie vaenlase, kes laastas meie maad+ ja tappis palju meie mehi.”+

25 Nende süda oli rõõmus ja nad ütlesid: „Kutsuge Simson, et ta meid lõbustaks!” Nii kutsutigi vanglast Simson, et ta nende meelt lahutaks, ja ta pandi sammaste vahele seisma. 26 Siis ütles Simson poisile, kes tema käest kinni hoidis: „Luba mul puudutada sambaid, millele hoone toetub, et saaksin nende vastu nõjatuda.” 27 Aga hoone oli täis mehi ja naisi. Kõik vilistite valitsejad olid kohal ning katusel oli ligikaudu 3000 meest ja naist vaatamas, kuidas Simson neid lõbustab.

28 Nüüd hüüdis Simson+ Jehoova poole: „Kõrgeim valitseja Jehoova, palun mõtle mu peale ja anna mulle veel selleks üheks korraks jõudu!+ Oo, Jumal, luba mul vilistitele kätte maksta kasvõi ühe oma silma eest!”+

29 Siis pani Simson käed kahe keskmise samba vastu, millele hoone tugines, toetudes ühele parema ja teisele vasaku käega, 30 ning hüüdis: „Las ma suren koos vilistitega!” Seejärel tõukas ta sambaid kogu jõust ning hoone langes valitsejate ja kogu sealoleva rahva peale.+ Nii tappis ta surres suurema hulga, kui oli tapnud oma eluajal.+

31 Hiljem tulid ta vennad ja kogu ta isa pere, et viia ta ära. Nad matsid ta Sora+ ja Estaoli vahele tema isa Maanoahi+ hauakoopasse. Simson oli Iisraelis kohut mõistnud 20 aastat.+