Juhatajale: muut laben. Taaveti laul.
א [alef]
9 Oo, Jehoova, ma tänan sind kogu südamest,
kuulutan kõiki su imelisi tegusid!+
2 Ma rõõmutsen ja juubeldan,
laulan kiitust su nimele, oo, Kõigekõrgem!+
ב [bet]
3 Mu vaenlased taanduvad,+
nad komistavad ja hukkuvad su ees.
4 Sest sa kaitsed mind mu õiges kohtuasjas,
istud oma troonil ja mõistad õiglast kohut.+
ג [gimel]
5 Sa hurjutasid rahvaid,+ hukkasid jumalatud.
Nende nimed kustutasid sa alatiseks, igaveseks.
6 Vaenlane on lõplikult laastatud,
nende linnad oled juurinud sa välja,
kogu mälestus neist kaob.+
ה [he]
7 Aga Jehoova on troonil igavesti,+
ta on rajanud oma trooni õigusemõistmiseks.+
8 Ta mõistab maailma üle kohut õiguses,+
langetab rahvaste kohta õiglasi kohtuotsuseid.+
ו [vav]
9 Jehoova on kindel varjupaik rõhutule,+
kindel varjupaik hädaajal.+
10 Kes tunnustavad sinu nime, need usaldavad sind.+
Sina, Jehoova, ei hülga iialgi neid, kes sind otsivad.+
ז [zajin]
11 Laulge kiitust Jehoovale, kes elab Siionis,
tehke rahvaste seas teatavaks tema teod!+
12 Sest nende vere eest kättemaksja peab neid meeles,+
ta ei unusta vaevatute hädakisa.+
ח [het]
13 Oo, Jehoova, ole mulle armuline! Näe, millist vaeva mu vihamehed mulle põhjustavad,
sina, kes tõstad mind üles surmaväravaist.+
14 Siis ma kuulutan su kiiduväärt tegusid Siioni tütre väravais+
ja rõõmutsen su päästetegude üle.+
ט [tet]
15 Rahvad on langenud enda kaevatud auku,
nende jalg on astunud nende enda peidetud võrku.+
16 Jehoovat tuntakse tema kohtuotsustest.+
Jumalatud on nende enda kätetööga lõksu püütud.+
Higajon. (sela)
י [jod]
17 Jumalatud taanduvad surmavalla poole,
kõik rahvad, kes unustavad Jumala.
18 Aga vaene ei jää igaveseks unustuse hõlma+
ning tasaste lootus ei hävi eales.+
כ [kaf]
19 Tõuse, Jehoova! Ära lase surelikul võimust saada.
Mõistetagu sinu palge ees rahvastele kohut.+
20 Oo, Jehoova, löö neid hirmuga,+
teadku rahvad, et nad on kõigest surelikud! (sela)