Õpetussõnad

5 Mu poeg, pane tähele mu tarkust,

kuula hoolega, mida räägin sulle vahetegemisoskusest,+

 2 et saaksid kaitsta oma mõistust

ja su huultel oleks alati tõde.+

 3 Isemeelse naise huuled tilguvad kärjemett,+

tema suu on libedam kui õli.+

 4 Lõpuks on ta aga kibe kui koirohi,+

terav kui kaheteraline mõõk.+

 5 Ta jalad lähevad alla surma poole,

tema sammud otse surmavalda.

 6 Ta ei mõtle elurajale,

vaid uitab oma teedel ega tea, kuhu need viivad.

 7 Seepärast, mu pojad, kuulake mind

ja ärge käänduge kõrvale mu sõnadest.

 8 Hoia temast kaugele,

ära mine ta ukse lähedale,+

 9 et sa ei annaks oma väärikust teistele+

ega lõikaks karme aastaid,+

10 et võõrad ei võtaks su vara*+

ja su töövaev ei läheks võõramaalase majja,

11 et sa ei peaks ägama elu lõpus,

kui su liha ja ihu on nõrgaks jäänud,+

12 ega ütlema: „Miks ma küll vihkasin manitsust,

miks põlgas mu süda noomimist!

13 Ma ei võtnud kuulda nõuandjate häält,

ei pööranud tähelepanu õpetajatele.

14 Ma olen hukatuse äärel

terve koguduse silme all.”+

15 Joo vett oma kaevust,

voolavat vett enda allikast.+

16 Kas peaksid su lätted valguma väljapoole,

veeojad väljakutele?+

17 Kuulugu need ainult sulle,

mitte võõrastele.+

18 Olgu su allikas õnnistatud,

rõõmutse ühes oma naisega, kes on olnud su kaasa noorpõlvest saati,+

19 kes on kui armas hirv, võluv kaljukits.+

Tema rinnad joovastagu sind alati,

tema armastus lummaku sind aina.+

20 Mu poeg, miks peaks sind kütkestama isemeelne naine,

miks peaksid hellitama kõlvatu naise rindu?+

21 Sest inimese teed on Jehoova silme ees,

tema paneb tähele kõiki ta radu.+

22 Jumalatu püüavad ta eksimused lõksu,

omaenda patu köitesse jääb ta kinni.+

23 Ta sureb, sest pole võtnud kuulda manitsust,

läheb eksiteele oma suure rumaluse tõttu.