Nehemja
1 Nehemja*,+ Hakalja poja sõnad. Ma olin 20. aasta* kislevikuul* Susa+ kindluses. 2 Sel ajal tuli Juudast Hanani,+ üks mu vendadest, koos teiste meestega ja ma küsisin neilt vangipõlvest pääsenud juutide+ ja ka Jeruusalemma kohta. 3 Nad ütlesid: „Need, kes vangipõlve üle elasid ja selles halduspiirkonnas asuvad, on kohutavas olukorras ja häbis.+ Jeruusalemma müürid on maha lõhutud+ ja selle väravad põletatud.”+
4 Kui ma olin neid sõnu kuulnud, istusin ma maha ning nutsin ja leinasin mitu päeva ning paastusin+ ja palvetasin taeva Jumala ees. 5 Ma ütlesin: „Oh, Jehoova, taeva Jumal, suur ja aukartustäratav Jumal, kes sa pead kinni oma lepingust ja osutad truud armastust neile, kes sind armastavad ja su käske täidavad!+ 6 Palun, et su silmad ja kõrvad paneksid tähele oma teenija palvet, millega ma täna, nii päeval kui ka öösel,+ pöördun su poole sinu teenijate iisraellaste pärast, tunnistades Iisraeli rahva patte, mis me sinu vastu oleme teinud. Me oleme teinud pattu, nii mina kui ka mu isa sugu.+ 7 Me oleme toiminud sinu ees kõlvatult+ ega ole täitnud neid käske, määrusi ja õigusnorme, mis sa andsid oma teenija Moosese kaudu.+
8 Tuleta palun meelde neid sõnu, mis sa ütlesid oma teenijale Moosesele: „Kui te olete truudusetud, siis ma pillutan teid rahvaste sekka.+ 9 Aga kui te pöördute minu juurde tagasi ning kuuletute mu käskudele ja täidate neid, siis, isegi kui te oleksite pillutatud taeva äärteni, kogun ma teid kokku+ ja toon tagasi paika, mille ma olen valinud oma nime eluasemeks.”+ 10 Nemad on sinu teenijad ja sinu rahvas, kelle sa oled vabaks ostnud oma suure jõu ja vägeva käega.+ 11 Oh, Jehoova, pangu su kõrv tähele oma teenija palvet ja nende oma teenijate palveid, kel on rõõm karta su nime! Palun lase oma teenijal see asi täna korda minna ja olgu sel mehel mu vastu kaastunnet!”+
Ma olin kuninga joogikallaja.+