Jesaja
3 Efraimist kaovad kindlustatud linnad+
ja Damaskusest kuningavõim.+
Süüria järelejäänute hiilgus hääbub
nagu iisraellaste hiilgus,” kuulutab vägede Jehoova.
4 „Sel päeval Jaakobi hiilgus tuhmub
ja tema tervisest pakatav ihu lahjub.
5 Jaakob on siis nagu põld, kus lõikaja kogub kasvavat vilja
ja lõikab oma käega viljapäid —
see on otsekui järelnoppimine Refaimi orus.+
6 Jääb üksnes järelnoppimine
nagu pärast õlipuu tagumist:
vaid kaks-kolm küpset oliivi on jäänud latva,
vaid neli-viis viljakandvatele okstele,”+ kuulutab Iisraeli Jumal Jehoova.
7 Sel päeval vaatab inimene oma Looja poole ja kinnitab pilgu Iisraeli Pühale. 8 Ta ei vaata altareid,+ mis ta käed on teinud,+ ega oma sõrmede tööd, ka mitte pühi tulpi* ega suitsutusaluseid.
9 Sel päeval on tema kindluslinnad otsekui mahajäetud paik metsas,+
nagu mahajäetud oks iisraellaste ees;
need muutuvad tühermaaks.
10 Sa* oled ju unustanud oma pääste Jumala+
ega ole tuletanud meelde oma kindluskaljut.+
Seepärast rajad sa kauneid istandusi
ja paned neisse kasvama võõra* võsu.
11 Päeval teed sa tara oma istanduse ümber,
hommikul paned idanema seemne,
kuid saak kaob haiguse ja vaigistamatu valu päeval.+
13 Rahvahõimud mäslevad kui mühavad veed.
Jumal sõitleb neid, nad põgenevad kaugele.
Neid aetakse taga, otsekui tuul keerutab mägedel aganaid,
otsekui tormituul veeretab ohakaid.