Iiob

 2 „Kuulake mu sõnu, te targad,

pange tähele, te paljuteadjad!

 3 Sest kõrv katsub sõnad läbi,

nagu keel maitseb toitu.

 4 Selgitagem välja, mis on õige,

otsustagem, mis on hea.

 5 Sest Iiob on öelnud: „Mul on õigus,+

kuid Jumal on keelanud mulle õigusemõistmist.+

 6 Kas valetaksin selle kohta, millist kohtuotsust ma väärin?

Mul on ravimatu haav, kuigi ma pole ülekohut teinud.”+

 7 Kas on teist sellist meest nagu Iiob,

kes joob pilget nagu vett?

 8 Ta seltsib ülekohtustega,

lävib jumalatutega.+

 9 On ta ju öelnud: „Ei ole mehel kasu sellest,

kui ta püüab Jumalale meeldida.”+

10 Seepärast kuulake mind, arukad mehed!

On mõeldamatu, et Jumal teeks kurja,+

et Kõikvõimas teeks ülekohut!+

11 Sest ta tasub inimesele tema tegusid mööda,+

laseb tal tunda tema tegude tagajärgi.

12 Tõesti, Jumal ei tee kurja,+

Kõikvõimas ei vääna õigust.+

13 Kes on andnud tema hoolde maa,

kes on määranud ta ilmamaa üle?

14 Kui ta inimestele oma pilgu kinnitaks,

kui ta võtaks enda juurde nende vaimu ja hingeõhu,+

15 siis kõik inimesed sureksid,

inimsugu läheks tagasi põrmu.+

16 Kui sul on arusaamist, siis pane tähele,

kuula hoolsalt, mis ma ütlen.

17 Kas peaks saama võimule see, kes vihkab õigust,

või kas sa mõistad hukka vägeva, kes on õige?

18 Kas ütleksid kuningale: „Sa vääritu!”

või ülikutele: „Te jumalatud!”?+

19 Jumal ei kohtle peamehi erapoolikult,

ei eelista rikast vaesele*,+

sest nad kõik on tema kätetöö.+

20 Nad võivad surra hetkega,+ keset ööd,+

nad vappuvad ja kaovad,

vägevadki kõrvaldatakse, kuid mitte inimkäe läbi.+

21 Sest Jumala silmad on inimese teedel,+

ta näeb kõiki tema samme.

22 Pole pimedust ega tumedat varju,

kuhu ülekohtutegijad saaks peituda.+

23 Sest Jumal pole kellelegi määranud aega,

millal tema ette kohtusse ilmuda.

24 Ta murrab vägevad, ilma et tal oleks vaja neid üle kuulata,

tõstab nende asemele teised.+

25 Ta ju teab, mida nad teevad,+

ning kukutab nad öösel ja nad purustatakse.+

26 Ta lööb neid nende jumalakartmatuse pärast

paigas, kus kõik võivad näha,+

27 sest nad on temast ära pöördunud+

ega hooli ühestki ta teest.+

28 Nende pärast kisendab vaene tema poole

ja ta kuuleb abitute appihüüdu.+

29 Kui Jumal vaikib, kes võib teda hukka mõista?

Kui ta varjab oma palge, kes saab teda näha?

Pole vahet, kas ta varjab oma palet rahva või inimese eest,

30 ta teeb seda selleks, et jumalatu ei saaks valitseda+

ega rahvale püünist seada.

31 Kas saab keegi Jumalale öelda:

„Mind on karistatud, kuigi ma pole teinud midagi kurja.+

32 Ava mu silmad, et näeksin, mida ma pole osanud näha.

Kui olen teinud midagi valesti, siis enam ma seda ei tee”?

33 Kas ta peaks tasuma sulle, nagu sina soovid, kui sa põlgad tema otsust?

Sa pead ise otsustama, mitte mina.

Räägi, mida sa nii hästi tead!

34 Arukad mehed ütlevad mulle,

iga taiplik, kes mind kuulab, lausub:

35 „Iiobi jutus puudub tarkus,+

ta sõnad pole arukad.”

36 Pandagu Iiob ometi viimseni proovile,*

sest ta on rääkinud nagu õelad mehed.

37 Oma patule lisab ta vastuhaku,+

lööb meie ees põlgusega käsi kokku,

tal on palju öelda Jumala vastu.”+