Matteuse evangeelium
14 Sel ajal kuulis valitseja Herodes Jeesusest+ 2 ja ütles oma teenritele: „See on Ristija Johannes. Ta on surnuist üles äratatud. Sellepärast suudab ta teha neid vägevaid tegusid*.”+ 3 Oli ju Herodes Johannese vahi alla võtnud, kinni sidunud ja vangi pannud oma venna Filippuse naise Herodiase pärast,+ 4 sest Johannes oli talle mitu korda öelnud: „Sul pole õigust temaga elada.”+ 5 Tegelikult tahtis Herodes Johannest tappa, kuid ta kartis rahvast, sest Johannest peeti prohvetiks.+ 6 Aga kui Herodese sünnipäeva+ tähistati, tantsis Herodiase tütar külaliste ees ja meeldis Herodesele nii väga,+ 7 et ta tõotas vandega anda tüdrukule, ükskõik mida see soovib. 8 Siis ütles tüdruk ema ärgitusel: „Anna mulle vaagnal Ristija Johannese pea.”+ 9 Kuningas sai küll kurvaks, aga oma vande ja pidusöögil viibijate pärast käskis ta selle anda. 10 Niisiis lasi ta Johannesel vanglas pea maha raiuda. 11 Johannese pea toodi vaagnal ja anti tüdrukule, kes viis selle oma emale. 12 Hiljem tulid Johannese jüngrid, võtsid tema surnukeha ja matsid selle. Siis nad tulid ja teatasid asjast Jeesusele. 13 Seda kuulnud, lahkus Jeesus sealt ja läks paadiga kõrvalisse paika, et olla omaette. Kui aga rahvahulgad sellest kuulda said, läksid nad linnadest jalgsi talle järele.+
14 Randa jõudes nägi ta suurt hulka inimesi ning tal hakkas neist kahju+ ja ta tegi haiged terveks.+ 15 Kui saabus õhtu, tulid ta jüngrid tema juurde ja ütlesid: „See on kõrvaline paik ja aeg on juba hiline. Saada inimesed ära, et nad läheksid küladesse endale süüa ostma.”+ 16 Jeesus vastas: „Neil pole vaja ära minna. Andke teie neile süüa.” 17 Nad ütlesid talle: „Meil pole siin muud kui viis leiba ja kaks kala.” 18 Ta sõnas: „Tooge need siia minu kätte.” 19 Siis palus ta rahvahulkadel rohu peale maha istuda, võttis need viis leiba ja kaks kala ning esitas üles taeva poole vaadates tänupalve*.+ Ta murdis leivad, andis need jüngritele ning jüngrid jagasid need rahvahulkadele. 20 Kõik sõid ja nende kõht sai täis ning ülejäänud palukesi korjati kokku 12 korvitäit.+ 21 Sööjaid oli umbes 5000 meest, peale nende veel naised ja lapsed.+ 22 Pärast seda käskis Jeesus kohe oma jüngritel paati minna ja tema eel vastaskaldale sõita, ise aga jäi ta inimesi ära saatma.+
23 Kui ta oli rahvahulgad ära saatnud, läks ta üles mäele omaette palvetama.+ Õhtu saabudes oli ta seal üksi. 24 Selleks ajaks oli paat rannast juba sadade meetrite kaugusele jõudnud ja see heitles lainetega, sest tuul oli vastu. 25 Aga öö neljanda vahikorra ajal tuli Jeesus merd mööda kõndides nende juurde. 26 Kui jüngrid märkasid teda merel kõndimas, kohkusid nad ja ütlesid: „See on kummitus*!” ning karjusid hirmust. 27 Ent sedamaid ütles Jeesus neile: „Olge julged, see olen mina, ärge kartke!”+ 28 Peetrus kostis: „Isand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla mööda vett enda juurde.” 29 Tema ütles: „Tule!” Seepeale astus Peetrus paadist välja ja kõndis vee peal Jeesuse poole. 30 Aga tormi nähes lõi ta kartma, ta hakkas vajuma ja hüüdis: „Isand, päästa mind!” 31 Otsekohe sirutas Jeesus käe, haaras temast kinni ja ütles talle: „Sa nõrgausuline, miks sa kahtlema lõid?”+ 32 Kui nad olid paati astunud, vaibus tormituul. 33 Siis kummardasid paadisolijad ta ees ja ütlesid: „Sina oled tõesti Jumala poeg!”+ 34 Ja nad jõudsid teisele kaldale ning randusid Genneesaretis.+
35 Kui sealsed elanikud Jeesuse ära tundsid, saatsid nad sõna kõikjale ümbruskonda ja inimesed tõid tema juurde kõik haiged. 36 Need anusid teda, et nad ainult saaksid puudutada tema kuuenarmaid.+ Kõik, kes neid puudutasid, said täiesti terveks.