Nahum
2 Jehoova taastab Jaakobi uhkuse
ja Iisraeli uhkuse,
sest laastajad on neid laastanud,+
hävitanud nende võrsed.
3 Tema vägevate meeste kilbid on võõbatud punaseks,
ta sõjamehed on riietatud karmiinpunasesse.
Päeval, kui ta valmistub lahinguks,
helendab sõjavankrite raud nagu tuli
ja viibutatakse kadakapuust odasid.
4 Tänavatel kihutavad sõjavankrid,
neid tormab väljakutel siia ja sinna.
Nad säravad otsekui tõrvikud, sähvivad nagu välgud.
5 Kuningas kutsub kokku väepealikud.
Edasi liikudes nad komistavad.
Nad tõttavad linnamüürile,
püstitavad kaitsetõkke.
6 Jõgede väravad avatakse
ja palee hävitatakse.
7 Asi on otsustatud: linn on paljastatud,
ta viiakse ära ning ta orjatarid oigavad.
Häälitsedes nagu tuvid, taovad nad endale vastu rinda.
8 Niineve+ on alati olnud nagu vetest tulvil tiik,
kuid nüüd need põgenevad.
„Seis! Pidage!”
Aga ükski ei pöördu tagasi.+
9 Röövige hõbedat, röövige kulda!
Varandust on lõputult.
Seda hoitakse koos igasuguste väärtuslike asjadega.
10 Linn on tühi, lage ja laastatud.+
Nende süda väriseb hirmust, põlved tudisevad, kogu keha on vaevas.
Kõigi näod õhetavad ärevusest.
11 Kus on lõvi pesapaik,+ kus noored lõvid söövad,
kust lõvi oma kutsika ees välja läheb,
ilma et keegi neid kohutaks?
12 Lõvi murdis piisavalt saaki kutsikatele
ja kägistas emalõvidele.
Ta täitis pesapaigad saagiga,
koopad lõhkikistud loomadega.