Miika
4 Viimseil päevil
kõrgub Jehoova koja mägi+
kindlalt üle teiste mäetippude,
tõuseb kõrgemale küngastest
ja rahvad voolavad sinna.+
2 Paljud rahvad lähevad ja ütlevad:
„Tulge, lähme üles Jehoova mäele,
Jaakobi Jumala kotta!+
Ta õpetab meile oma teid,
et me võiksime käia tema radu.”
Sest Siionist tuleb seadus*
ja Jeruusalemmast Jehoova sõna.
3 Tema mõistab õigust paljude rahvaste keskel+
ja seab asjad korda vägevate rahvaste hüvanguks, olgu nad lähedal või kaugel.
Nad taovad oma mõõgad atradeks
ja odad aianugadeks.+
Rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu
ja nad ei õpi enam sõdima.+
4 Nad istuvad* igaüks oma viinapuu ja viigipuu all+
ning keegi ei kohuta neid.+
Vägede Jehoova suu on rääkinud.
5 Kõik rahvad elavad igaüks oma jumala nime vääriliselt*,
meie aga elame Jehoova, oma Jumala nime vääriliselt*+ ikka ja igavesti.
6 „Sel päeval kogun ma kokku lonkaja rahva
ja laialipillutatud rahva+
koos rahvaga, keda ma vaevasin,”
lausub Jehoova.
7 Ma päästan oma lonkaja rahva jäägi+
ja teen kaugele saadetust vägeva rahva.+
Jehoova valitseb kuningana nende üle Siioni mäel
sellest ajast ja igavesti.
8 Sulle, oh, karjatorn,
Siioni tütre küngas,+
sulle tuleb tagasi esialgne võim,+
Jeruusalemma tütrele kuuluv kuningriik.+
9 Miks sa karjud nii valjult?
Kas sul pole kuningat
või on su nõuandja hukkunud,
et sa vaevled valudes nagu sünnitaja?+
10 Väänle ja oiga, oh, Siioni tütar,
otsekui sünnitaja,
sest sa pead lahkuma linnast ja elama väljal.
Sa pead minema Babüloni;+
seal sind vabastatakse,+
seal ostab Jehoova sind tagasi su vaenlaste käest.+
11 Sinu vastu kogunevad paljud rahvad.
Nad ütlevad: „Siion saagu rüvetatud,
meie silmad nähku seda kahjurõõmuga!”