2. Kuningate
2 Jehooval oli mõttes Eelija+ tormituules taevasse võtta.+ Sel ajal lahkusid Eelija ja Eliisa+ Gilgalist*.+ 2 Eelija ütles Eliisale: „Jehoova on läkitanud mind Peetelisse, kuid sina jää palun siia.” Aga Eliisa vastas: „Nii tõesti, kui Jehoova elab, ja nii tõesti, kui sina elad, ma ei jäta sind maha!” Ja nad läksid alla Peetelisse.+ 3 Siis tulid Eliisa juurde prohvetijüngrid*, kes olid Peetelis, ja küsisid temalt: „Kas sa tead, et Jehoova võtab täna ära su isanda ja juhi?”+ Tema vastas: „Tean küll, vaikige!”
4 Eelija ütles talle: „Eliisa, Jehoova on läkitanud mind Jeerikosse,+ kuid sina jää palun siia.” Aga see vastas: „Nii tõesti, kui Jehoova elab, ja nii tõesti, kui sina elad, ma ei jäta sind maha!” Ja nad läksid Jeerikosse. 5 Siis tulid Eliisa juurde prohvetijüngrid, kes olid Jeerikos, ja ütlesid talle: „Kas sa tead, et Jehoova võtab täna ära su isanda ja juhi?” Eliisa vastas: „Tean küll, vaikige!”
6 Eelija ütles talle: „Jehoova on läkitanud mind Jordani äärde, kuid sina jää palun siia.” Aga Eliisa vastas: „Nii tõesti, kui Jehoova elab, ja nii tõesti, kui sina elad, ma ei jäta sind maha!” Ja nad läksid koos edasi. 7 Neile järgnes 50 prohvetijüngrit. Kui need kaks Jordani ääres peatusid, jäid prohvetijüngrid nende vaateulatusse seisma. 8 Siis võttis Eelija oma ametirüü,+ keeras selle rulli ja lõi vastu vett. Vesi lahknes vasakule ja paremale, nii et nad said kuiva maad mööda jõe vastaskaldale minna.+
9 Kui nad olid üle jõudnud, ütles Eelija Eliisale: „Ütle, mida ma võiksin su heaks teha, enne kui mind sinu juurest ära võetakse.” Eliisa vastas: „Palun, kas ma saaksin kaks osa+ sinu vaimust?”+ 10 Tema aga ütles: „Sa palud rasket asja. Kui sa näed, kuidas mind sinu juurest ära võetakse, siis see sünnib sulle, aga kui mitte, siis ei sünni.”
11 Kui nad teed mööda edasi läksid ja omavahel rääkisid, ilmusid sinna järsku lõõmav sõjavanker ja lõõmavad hobused+ ning lahutasid nad teineteisest, ja Eelija tõusis tormituules taevasse.+ 12 Eliisa nägi seda ja hüüdis: „Mu isa, mu isa! Iisraeli sõjavanker ja tema ratsanikud!”+ Kui ta teda enam ei näinud, haaras ta kinni oma riietest ja rebis need kaheks.+ 13 Seejärel tõstis ta üles Eelija ametirüü,+ mis oli tolle seljast maha langenud, läks tagasi ja jäi Jordani kaldale seisma. 14 Ta võttis Eelija ametirüü, mis oli maha langenud, lõi sellega vett ja küsis: „Kus on Eelija Jumal Jehoova?” Kui ta vett lõi, lahknes see vasakule ja paremale, nii et Eliisa sai teisele kaldale minna.+
15 Kui nüüd prohvetijüngrid, kes olid Jeerikos, teda eemalt nägid, ütlesid nad: „Eelija vaim on läinud Eliisa peale.”+ Nad tulid ta juurde, kummardasid tema ees maani 16 ja ütlesid talle: „Su sulaste seas on 50 tublit meest. Palun luba neil minna ja otsida su isandat. Võib-olla on Jehoova vaim ta üles tõstnud ja heitnud mõne mäe peale või siis mõnda orgu.”+ Tema aga vastas: „Ärge läkitage neid.” 17 Kuid nad käisid talle peale kuni piinlikkuseni ja ta ütles: „Olgu, läkitage.” Siis nad läkitasid 50 meest ja need otsisid teda kolm päeva, kuid ei leidnud. 18 Kui nad tulid tagasi Eliisa juurde, kes peatus Jeerikos,+ ütles ta neile: „Eks ma öelnud teile, et ärge minge.”
19 Mingi aja pärast ütlesid linna mehed Eliisale: „Nagu mu isand näeb, on meie linna asupaik hea,+ kuid vesi on halb ja maa on viljatu*.” 20 Tema ütles: „Tooge mulle üks uus kausike ja pange sellesse soola.” Ja nad tõid. 21 Siis ta läks allika juurde, viskas soola allikasse+ ja ütles: „Nii lausub Jehoova: „Ma olen selle vee puhtaks teinud. Enam ei põhjusta see surma ega viljatust*.”” 22 Vesi saigi puhtaks, nagu Eliisa oli öelnud, ja on seda tänini.
23 Sealt läks Eliisa üles Peetelisse. Kui ta mööda teed astus, tulid linnast poisikesed ja hakkasid teda mõnitama:+ „Mine üles, kiilakas! Mine üles, kiilakas!” 24 Lõpuks pöördus ta ümber, silmitses neid ja needis neid Jehoova nimel. Siis tulid metsast kaks emakaru+ ja kiskusid lõhki 42 last.+ 25 Sealt läks ta edasi Karmeli mäele+ ja pöördus siis tagasi Samaariasse.