Taaniel
4 „Kuningas Nebukadnetsari teadaanne kõigist rahvastest, hõimudest ja keeltest inimestele, kes elavad kogu maa peal. Teie rahu olgu suur! 2 Mul on hea meel teada anda, milliseid tunnustähti ja imesid on kõrgeim Jumal mulle teinud. 3 Kui võimsad on tema tunnustähed ja kui vägevad tema imeteod! Tema kuningriik on igavene ja tema valitsusvõim püsib põlvest põlve.+
4 Mina, Nebukadnetsar, elasin muretult oma kojas ja nautisin elu oma palees. 5 Siis aga nägin ma und, mis ajas mulle hirmu peale. Voodis olles nägin ma kujutluspilte ja nägemusi, mis mind kohutasid.+ 6 Seepärast andsin ma käsu tuua enda ette kõik Babüloni targad, et nad mu unenäo ära seletaksid.+
7 Siis saabusid nõidpreestrid, posijad, kaldealased ja astroloogid.+ Ma jutustasin neile oma unenäo, aga nad ei osanud seda mulle ära seletada.+ 8 Viimaks tuli mu ette Taaniel, kelle nimi on Beltsassar+ minu jumala nime järgi+ ja kelles on pühade jumalate vaim.+ Ma jutustasin talle oma unenäo. Ma ütlesin:
9 „Beltsassar, nõidpreestrite ülem,+ ma tean, et sinus on pühade jumalate vaim+ ja et ükski mõistatus pole sulle liiga keeruline.+ Seleta siis mulle ära mu nägemused, mis ma unenäos nägin, ja anna teada selle tähendus.
10 Ma nägin voodis olles nägemustes, et keset maad oli üks puu.+ See oli tohutult kõrge.+ 11 Puu kasvas ja sai tugevaks, selle latv ulatus taevani ja seda oli näha maa äärteni. 12 Sel olid ilusad lehed, see kandis külluslikult vilja ning andis toitu kõigile. Selle alt otsisid varju metsloomad ja selle okstel elasid taeva linnud ning kõik elav sai sellest toitu.
13 Veel nägin ma voodis olles oma nägemustes üht vahimeest*, püha vahimeest, kes tuli taevast alla.+ 14 Ta hüüdis valjult: „Raiuge puu maha+ ja laasige sellelt oksad, raputage maha lehed ja puistake laiali viljad! Loomad põgenegu selle alt ja linnud selle okstelt! 15 Aga känd koos juurtega jätke maa sisse, keset rohumaad, ja pange sellele ümber raud- ja vaskvõru. Seda kastku taeva kaste ja see jäägu rohumaale loomade keskele.+ 16 Selle inimsüdamest saagu loomasüda ja seitse aega+ käigu sellest üle.+ 17 See on vahimeeste käsk,+ pühade avaldatud otsus, et elavad mõistaksid: Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriikide üle+ ja ta annab valitsusvõimu, kellele tahab, ta annab selle kõige alamale inimesele.”
18 See on unenägu, mida mina, kuningas Nebukadnetsar, nägin. Nüüd sina, Beltsassar, seleta see mulle ära, sest ükski teine tark mu kuningriigis ei suuda seda ära seletada.+ Aga sina suudad, sest sinus on pühade jumalate vaim.”
19 Siis Taaniel, kelle nimi on Beltsassar,+ sattus hetkeks ärevusse ja tema mõtted hirmutasid teda.
Kuningas ütles: „Beltsassar, ärgu unenägu ja selle tähendus sind kohutagu.”
Beltsassar vastas: „Oo, mu isand, selles unenäos nähtu tabagu su vihkajaid ja selle tähendus su vaenlasi.
20 Puu, mida sa nägid, mis kasvas suureks ja tugevaks, mille latv ulatus taevani ja mida oli näha kogu maal,+ 21 millel olid ilusad lehed, mis kandis külluslikult vilja ning andis toitu kõigile, mille all elasid metsloomad ja mille okstel elunesid taeva linnud,+ 22 see oled sina, oo, kuningas, sest sa oled saanud suureks ja tugevaks ning sinu vägevus on kasvanud ja ulatub taevani,+ sinu valitsusvõim maa äärteni.+
23 Kuningas nägi, kuidas taevast tuli alla vahimees, püha vahimees,+ kes ütles: „Raiuge puu maha ja hävitage see! Aga känd koos juurtega jätke maa sisse, keset rohumaad, kuid pange sellele ümber raud- ja vaskvõru. Seda kastku taeva kaste ja see jäägu loomade keskele, kuni seitse aega sellest üle käib.”+ 24 Siin nüüd on seletus, oo, kuningas, ja see, mis Kõigekõrgema käsul mu isandat kuningat tabab. 25 Sind aetakse ära inimeste seast ja sa hakkad elama metsloomade juures. Sa sööd rohtu nagu pullid ja sind kastab taeva kaste.+ Sinust käib üle seitse aega,+ kuni sa mõistad, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriikide üle ja ta annab valitsusvõimu, kellele tahab.+
26 Aga see, et puu känd koos juurtega kästi alles jätta,+ tähendab, et sa saad oma kuningriigis taas võimule, pärast seda kui oled mõistnud, et taevas valitseb. 27 Seepärast, oo, kuningas, olgu mu nõuanne sulle meele järele. Pöördu oma pattudest ja tee seda, mis õige, pöördu ülekohtutegudest ja osuta vaestele halastust. Siis ehk jääb su heakäekäik kestma.””+
28 Kõik see tabaski kuningas Nebukadnetsarit.
29 Kaksteist kuud hiljem oli ta jalutamas Babüloni kuningapalee katusel. 30 Kuningas ütles: „Eks see ole suur Babülon, mille ma omaenda jõu ja vägevusega olen ehitanud kuninglikuks eluasemeks ja oma ülevuse auks?”
31 Kui sõna oli alles kuningal suus, kostis taevast hääl: „Sinule, kuningas Nebukadnetsar, öeldakse: „Kuningriik on läinud sul käest+ 32 ja sind aetakse inimeste seast ära. Sa hakkad elama metsloomade juures ja sööd rohtu nagu pullid. Sinust käib üle seitse aega, kuni sa mõistad, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriikide üle ja ta annab valitsusvõimu, kellele tahab.””+
33 Sedamaid läks see sõna Nebukadnetsari kohta täide. Ta aeti inimeste seast ära, ta hakkas sööma rohtu nagu pullid ja tema keha kastis taeva kaste, ta juuksed kasvasid pikaks nagu kotkasuled ja ta küüned olid nagu linnuküünised.+
34 „Kui see aeg lõppes,+ vaatasin mina, Nebukadnetsar, taeva poole ja mulle tuli mõistus tagasi. Ma ülistasin Kõigekõrgemat, kiitsin ja ülistasin teda, kes elab igavesti, sest tema valitsusvõim on igavene ja tema kuningriik püsib põlvest põlve.+ 35 Neid, kes elavad maa peal, ei tule pidada mikski. Tema toimib oma tahte kohaselt nii taevaste väehulkade kui ka maa elanikega. Pole kedagi, kes võiks teda takistada+ või öelda talle: „Mida sa oled teinud?”+
36 Sel ajal tuli mulle mõistus tagasi, samuti tulid mulle tagasi mu kuningriigi au, mu ülevus ja hiilgus.+ Mu nõunikud ja ülikud soovisid minuga kokku saada. Mind pandi taas mu kuningriigi üle ja mulle anti veel enam võimu, kui mul oli olnud enne.
37 Nüüd mina, Nebukadnetsar, kiidan, ülistan ja austan taeva kuningat,+ sest kõik tema teod on tõde ja tema teed on õiged.+ Tema võib alandada neid, kes on täis uhkust.”+