5. Moosese

1 Mooses kõneles kogu Iisraelile kõrbes Jordani piirkonnas, Sufi lähedal asuval kõrbetasandikul, Paarani, Tofeli, Laabani, Haseroti ja Dii-Saahabi vahel. 2 Mööda Seiri mäestikku viivat teed on Hoorebi juurest Kaades-Barneani+ 11 päevateekonda. 3 Niisiis, neljakümnenda aasta+ üheteistkümnenda kuu esimesel päeval rääkis Mooses iisraellastele edasi kõik, mida Jehoova oli tal käskinud neile öelda. 4 See oli pärast seda, kui ta oli alistanud emorlaste kuninga Siihoni,+ kes elas Hesbonis, ja kui ta oli alistanud Edreis Baasani kuninga Oogi,+ kes elas Astarotis.+ 5 Jordani piirkonnas Moabimaal asus Mooses seadust+ selgitama. Ta lausus:

6 „Meie Jumal Jehoova ütles meile Hoorebi mägismaal: „Te olete sel mägismaal juba küllalt kaua olnud.+ 7 Pöörduge ja asuge teele emorlaste+ mägismaale ja kõigi nende naabrite juurde nii Arabas*,+ mägismaal, Sefelas,* Negevis* kui ka rannikualadel.+ Minge kaananlaste maale ja Liibanoni*+ ning kuni suure jõeni, Eufratini.+ 8 Vaadake, see maa on teie ees! Minge ja võtke see oma valdusse, maa, mille kohta Jehoova vandus teie isadele Aabrahamile, Iisakile+ ja Jaakobile,+ et ta annab selle neile ja nende järglastele.”+

9 Ma ütlesin teile tol korral: „Ma ei suuda teid üksinda juhtida ega seda koormat kanda.+ 10 Teie Jumal Jehoova on teinud teid rohkearvuliseks ja teid on nõnda palju kui taevatähti.+ 11 Jehoova, teie esiisade Jumal, tehku teid veel tuhat korda suuremaks+ ja õnnistagu teid, nagu ta on teile tõotanud!+ 12 Aga kuidas ma suudan teid üksinda kanda ja taluda teie tülitsemist? See koorem on mulle liiga raske.+ 13 Valige oma suguharudest tarku, mõistlikke ja kogenud mehi ning ma määran nad teile peameesteks.”+ 14 Te vastasite mulle: „See, mida sa oled käskinud meil teha, on hea.” 15 Nii ma siis võtsin teie suguharude peamehi, tarku ja kogenud mehi, ning panin nad teid juhtima, määrates nad tuhande-, saja-, viiekümne- ja kümnepealikeks ning ülevaatajateks teie suguharudele.+

16 Ma andsin tol korral juhtnöörid teie kohtumõistjatele: „Kui te lahendate tüliküsimust oma vendade vahel, siis mõistke õiglast kohut+ mehe ja tema venna või muulase vahel.+ 17 Te ei tohi kohtumõistmisel olla erapoolikud!+ Kuulake ühtmoodi ära nii väike kui ka suur.+ Te ei tohi karta inimesi,+ sest te mõistate kohut Jumala nimel.+ Aga kui mõni asi on teile liiga raske, siis tooge see minu ette ja ma kuulan selle ära.”+ 18 Tol korral andsin ma teile juhendid kõige selle kohta, mis teil tuleb teha.

19 Siis me lahkusime Hoorebi juurest ning rändasime läbi kogu selle suure ja kardetava kõrbe,+ mida te nägite teekonnal emorlaste mägismaale;+ me tegime, nagu meie Jumal Jehoova meid oli käskinud. Lõpuks me jõudsime Kaades-Barneasse.+ 20 Siis ma ütlesin teile: „Te olete jõudnud emorlaste mägismaale, mille meie Jumal Jehoova meile annab. 21 Teie Jumal Jehoova on andnud selle maa teile. Minge nüüd ja võtke see enda valdusse, nagu teie esiisade Jumal Jehoova on teile öelnud.+ Ärge kartke ja ärge tundke hirmu!”

22 Siis te pöördusite kõik minu poole ja ütlesite: „Saadame välja mehi, et nad uuriksid seda maad ja tooksid meile sõna, millist teed pidi me peaksime minema ja millised linnad meid ees ootavad.”+ 23 See ettepanek tundus mulle hea ja ma valisin teie hulgast 12 meest, igast suguharust ühe.+ 24 Nad asusidki teele ja läksid üles mägismaale+ ning jõudsid Eskoli vadisse ja uurisid seda. 25 Nad võtsid kaasa selle maa vilju ja tõid need meile ning teatasid: „Maa, mille meie Jumal Jehoova meile annab, on hea maa.”+ 26 Aga te keeldusite sinna minemast ja mässasite Jehoova, oma Jumala käsu vastu.+ 27 Te nurisesite oma telkides ja ütlesite: „Jehoova vihkab meid ja sellepärast tõi ta meid ära Egiptusemaalt, et anda meid emorlaste kätte ja meid nõnda hävitada. 28 Mis koht see selline on, kuhu me peame minema? Meie vennad on teinud meie südame araks,+ öeldes: „See rahvas on meist vägevam ja pikemat kasvu ning nende linnad on suured ja taevani kindlustatud.+ Me nägime seal ka anaklasi.””+

29 Siis ma ütlesin teile: „Ärge kartke ja ärge tundke nende ees hirmu!+ 30 Teie Jumal Jehoova käib teie ees ja võitleb teie eest,+ nagu ta tegi Egiptuses teie endi silme all.+ 31 Kõrbes te ju nägite, kuidas teie Jumal Jehoova kannab teid nagu mees oma poega kogu teie teekonnal, kuni te jõudsite siia.” 32 Kuid kõigest hoolimata ei uskunud te oma Jumalasse Jehoovasse,+ 33 kes käis rännakul teie ees, et otsida teile laagripaika. Öösel näitas ta teile tules teed, mida te pidite käima, ja päeval pilves.+

34 Kogu selle aja Jehoova kuulis, mida te räägite, ja ta vihastus ning vandus:+ 35 „Mitte ükski mees sellest kurjast põlvkonnast ei näe seda head maad, mille ma tõotasin anda teie isadele,+ 36 välja arvatud Jefunne poeg Kaaleb. Tema näeb seda ja ma annan selle maa, millel ta kõndis, temale ja ta poegadele, sest ta on käinud Jehoova järel kogu südamest.+ 37 (Jehoova vihastus teie pärast isegi minu peale ja ütles: „Ka sina ei lähe sinna.+ 38 Aga Nuuni poeg Joosua, kes seisab sinu ees,+ läheb sellele maale.+ Kinnita teda,*+ sest tema juhtimisel pärib Iisrael selle maa.”) 39 Ja ka teie lapsed, kes teie sõnul pidid saama röövsaagiks,+ ja teie pojad, kes ei oska veel vahet teha heal ja halval, lähevad sinna maale ning ma annan selle neile pärandiks.+ 40 Teie aga pöörduge tagasi ja minge Punase mere teed pidi kõrbe poole.”+

41 Seepeale te ütlesite mulle: „Me oleme Jehoova vastu pattu teinud. Me läheme nüüd üles ja võitleme, nagu meie Jumal Jehoova on meid käskinud.” Siis te kõik võtsite oma sõjarelvad, arvates, et mäeleminek on lihtne.+ 42 Kuid Jehoova lausus mulle: „Ütle neile: „Ärge minge üles ja ärge sõdige, sest mina ei ole teiega!+ Kui te siiski lähete, saate oma vaenlastelt lüüa.”” 43 Ma rääkisin teiega, aga te ei kuulanud, vaid mässasite Jehoova käsu vastu ja üritasite jultunult üles mäele minna. 44 Siis emorlased, kes elasid sellel mägismaal, tulid välja teile vastu ja ajasid teid taga nagu mesilased ning sundisid teid põgenema Seiri, kuni Hormani. 45 Te tulite tagasi ja nutsite Jehoova ees, kuid Jehoova ei kuulanud teid ega teinud teist välja. 46 Seepärast te jäitegi nii pikaks ajaks Kaadesesse.