Iiob
22 Siis ütles teemanlane Eliifas:+
3 Kas Kõikvõimas hoolib sellest, et sa oled õige,
kas ta saab sellest midagi, et käid laitmatuse teel?+
4 Kas ta karistab sind
ja käib sinuga kohut su jumalakartuse pärast?
8 Sa olid vägev mees, maa kuulus sulle,+
sa olid soositu,
9 aga lesknaised saatsid sa tühjade kätega minema
ja orbude* käsivarred sa murdsid.
11 Seepärast on nii pime, et sa ei näe,
tulvavesi katab sind.
12 Eks ole Jumal ülal taevas?
Ja vaata, kui kõrgel on kõik tähed.
13 Aga sina ütled: „Mida Jumal ka teab?
Kas suudab ta kohut mõista läbi pilkase pimeduse?
14 Pilved on tal ees, ei ta näe,
kui ta jalutab taevavõlvil.”
15 Kas lähed ammust rada,
mida on tallanud õelad,
16 need, kes enne oma aega ära napsati,
kelle alusmüürid otsekui tulvaveega ära uhuti?+
17 Nad ütlesid Jumalale: „Jäta meid rahule!
Mida võib Kõikvõimas meile teha?”
18 Siiski täitis tema nende kojad kõige heaga.
(Aga minust on sellised jumalakartmatud mõtted kaugel.)
19 Õiged näevad nende hävingut ja rõõmustavad,
süütu hakkab neid pilkama ja ütleb:
20 „Meie vastased on hävitatud,
tuli neelab selle, mis neist järele on jäänud.”
21 Õpi Jumalat tundma, siis on sul rahu
ja sind ootab palju head.
23 Kui pöördud tagasi Kõikvõimsa juurde, ehitatakse sind uuesti üles.+
Kui kõrvaldad ülekohtu oma telgist,
24 kui heidad kulla põrmu,
Oofiri kulla+ kivisesse kuristikku,
25 siis saab Kõikvõimas sinu kullaks
ja sinu parimaks hõbedaks.
26 Sest siis on sinu rõõmuks Kõikvõimas,
sa tõstad oma palge Jumala poole.
27 Sa palud teda ja ta kuulab sind,
sa täidad oma tõotused.
28 Kõik, mida sa otsustad teha, õnnestub,
sinu teele paistab valgus.
30 Ta vabastab süütud.
Kui su käed on puhtad, tuleb sulle kindlasti pääste.”