1. Tessalooniklastele
3 Seega, kui me* ei läbenud enam oodata, otsustasime jääda ise Ateenasse+ 2 ja saata teie juurde Timoteose+ — meie venna ja Jumala teenija*, kes kuulutab head sõnumit Kristusest —, et te saaksite jõudu juurde ja teie usk tugevneks, 3 nii et te raskustes kõikuma ei lööks, sest te ju teate, et neist pole pääsu.+ 4 Juba siis, kui olime teie juures, rääkisime teile, et meid ootavad ees raskused, ja nii ongi läinud, nagu te teate.+ 5 Kui ma siis ei mallanud enam oodata, saatsin ma tema, et kuulda, kas te olete jäänud ustavaks.+ Ma kartsin, et võib-olla on kiusaja+ teid mingil moel kiusatusse viinud ja meie töö on tühja läinud.
6 Kuid Timoteos, kes jõudis äsja teie juurest tagasi,+ tõi meile häid sõnumeid teie ustavuse ja armastuse kohta ning rääkis, et te meenutate meid alati soojusega ja igatsete meid näha nagu meie teidki. 7 Seega, vennad, on teie ustavus meid lohutanud kõigis meie hädades ja kannatustes.+ 8 Teadmine, et te püsite vankumatult meie isanda teenistuses, annab meile uut jõudu. 9 Kuidas küll tänada Jumalat rõõmu eest, mida me teie pärast tunneme? 10 Me anume Jumalat ööd ja päevad, et saaksime näha teid silmast silma ja aidata teil kõrvaldada teie usu nõrku kohti.+
11 Aidaku meie Jumal ja Isa ning meie isand Jeesus meil teie juurde jõuda. 12 Lasku meie isand teil kasvada, jah, tehku teid rikkaks armastuse poolest, et te armastaksite üksteist+ ja kõiki, just nagu meiegi armastame teid, 13 nii et tänu temale oleks teie süda kindel ja pühaduses laitmatu meie Jumala ja Isa ees+ Jeesuse, meie isanda, ja kõigi tema pühade kohaloleku ajal.+