Juhatajale. Taaveti laul.
14 Mõistmatu ütleb oma südames:
„Jehoovat ei ole.”+
Seesuguste teod on kõlvatud ja jäledad.
Mitte ükski ei tee head.+
2 Jehoova vaatab taevast inimlaste peale,
et näha, kas on mõnd taiplikku, kedagi, kes otsib Jehoovat.+
3 Nad kõik on ära pöördunud,+
nad kõik on rikutud.
Mitte ükski ei tee head,
mitte ainuski.
4 Kas ühelgi patustajal pole raasugi oidu?
Nad õgivad mu rahvast nagu leiba
ega hüüa Jehoova poole.
5 Neid haarab aga kohutav hirm,+
sest Jehoova on õigete põlvkonnaga.
6 Teie, patustajad, püüate nurjata vaevatu plaane,
kuid Jehoova on tema varjupaik.+
7 Oh tuleks ometi Siionist Iisraelile pääste!+
Kui Jehoova toob oma rahva vangipõlvest tagasi,
siis Jaakob hõisaku, Iisrael rõõmustagu.