Jesaja
52 Ärka! Ärka! Rüüta end jõuga,+ Siion!+
Pane selga oma kaunid riided,+ Jeruusalemm, sa püha linn!
Sest sinusse ei sisene enam see, kes on ümber lõikamata ja rüve.+
2 Raputa endalt tolm, tõuse ja istu aukohale, Jeruusalemm!
Lase kaela ümbert valla köidikud, sa vangistatu, Siioni tütar!+
4 Nii ütleb kõrgeim valitseja Jehoova:
„Mu rahvas läks esmalt alla Egiptusse võõrana elama;+
siis rõhus Assüüria teda põhjuseta.”
5 „Mida peaksin siis nüüd tegema?” küsib Jehoova.
„Mu rahvas viidi ära hinnata.
Kes tema üle valitsevad, huikavad võidukalt,”+ lausub Jehoova,
„ja kogu päeva, lakkamata, teotatakse mu nime.+
6 Seepärast õpib mu rahvas tundma mu nime,+
seepärast teavad nad sel päeval, et mina olen see, kes räägib.
Jah, see olen mina!”
7 Kui kaunid on mägede peal selle jalad, kes toob häid sõnumeid,+
kes kuulutab rahu,+
kes toob häid sõnumeid millestki paremast,
kes kuulutab päästet,
kes ütleb Siionile: „Sinu Jumal on saanud kuningaks!”!+
8 Kuula! Su vahimehed hüüavad valjult.
Nad hõiskavad üheskoos,
sest nad näevad oma silmaga, kuidas Jehoova kogub taas kokku Siioni.
9 Olge rõõmsad, hõisake üheskoos, Jeruusalemma varemed,+
sest Jehoova on lohutanud oma rahvast,+ ta on lunastanud Jeruusalemma.+
11 Lahkuge, lahkuge, minge sealt ära,+ ärge puudutage midagi rüvedat!+
Minge temast välja,+ hoidke end puhtana,
teie, kes kannate Jehoova koja riistu!+
12 Te ei lahku paanikas
ega pea põgenema,
sest Jehoova läheb teie ees+
ja Iisraeli Jumal on teile järelväeks.+
14 Nii nagu paljud vaatasid teda kohkunult —
sest tema välimus oli moondunud rohkem kui kellelgi teisel
ja ta väärikas kuju enam kui teistel inimlastel —,
15 nii jahmatab ta paljusid rahvaid.+
Tema ees vaikivad kuningad,+
sest nad näevad seda, mida neile pole jutustatud,
ja mõtlevad sellele, millest nad pole kuulnud.+