2. Ajaraamat
7 Kui Saalomon oli palve lõpetanud,+ langes taevast tuli+ ning neelas ära põletusohvri ja tapaohvrid, ja Jehoova auhiilgus täitis koja.+ 2 Preestrid ei saanud Jehoova kotta minna, sest Jehoova auhiilgus oli täitnud Jehoova koja.+ 3 Kui kogu Iisraeli rahvas nägi, kuidas tuli langes alla ja Jehoova auhiilgus ilmus koja kohale, laskusid kõik põlvili ja heitsid sillutisele silmili maha ning tänasid Jehoovat sõnadega „Sest tema on hea, tema truu armastus kestab igavesti”.
4 Siis tõi kuningas ja koos temaga kogu rahvas Jehoova ees ohvreid.+ 5 Kuningas Saalomon ohverdas 22 000 veist ja 120 000 lammast. Nii pühitsesid kuningas ja kogu rahvas Jumala koja sisse.+ 6 Preestrid seisid oma kohtadel, samuti leviidid muusikariistadega, millega saadeti Jehoovale lauldavaid kiituslaule.+ (Kuningas Taavet oli valmistanud need pillid, et nende saatel tänataks Jehoovat sõnadega „Sest tema truu armastus kestab igavesti”. Nii oli Taavet koos nendega* Jumalat ülistanud.) Preestrid aga puhusid leviitide vastas valjusti trompeteid+ ja kõik iisraellased seisid püsti.
7 Seejärel pühitses Saalomon Jehoova koja ees oleva õue keskpaiga, et ohverdada seal põletusohvreid+ ja rahuohvrite rasva, sest vaskaltarile,+ mis Saalomon oli teinud, ei mahtunud kõik need põletusohvrid, roaohvrid+ ja rasv.+ 8 Siis pidas Saalomon seitse päeva püha*+ ning kogu Iisrael oli koos temaga, väga suur rahvahulk, kes oli kokku tulnud piirkonnast, mis ulatus Lebo-Hamatist* kuni Egiptuse vadini.+ 9 Altari sissepühitsemine kestis seitse päeva ja püha kestis seitse päeva ning kaheksandal päeval* oli pühalik kokkutulek.+ 10 Aga seitsmenda kuu kahekümne kolmandal päeval saatis ta rahva koju. Inimesed olid rõõmsad+ ja nende süda hõiskas kõige hea pärast, mida Jehoova oli teinud Taavetile, Saalomonile ja oma rahvale Iisraelile.+
11 Niisiis sai Saalomon valmis Jehoova koja ja ka kuningakoja.+ Ta oli teinud kõik, nagu oli oma südames mõelnud teha Jehoova kojas ja enda kojas.+ 12 Siis ilmutas Jehoova end Saalomonile+ öösel ja ütles talle: „Ma olen kuulnud su palvet ja ma olen valinud selle koja paigaks, kus mulle ohvreid tuua.+ 13 Kui ma sulgen taeva, nii et vihma ei saja, ja kui ma annan rohutirtsudele käsu maa paljaks süüa ning saadan katku oma rahva sekka 14 ja mu rahvas, kes kannab mu nime,+ alandub,+ palvetab minu poole ja otsib mu palet ning pöördub oma kurjadelt teedelt,+ siis ma kuulen taevast ning andestan nende patu ja teen terveks nende maa.+ 15 Mu silmad on lahti ja mu kõrvad kuulevad selles paigas esitatud palveid.+ 16 Nüüd olen ma selle koja välja valinud ja selle pühitsenud, et see oleks mu nime jäädav eluase.+ Mu silmad ja süda on alati siin.+
17 Kui sa käid minu ees, nagu käis su isa Taavet, täites kõiki mu käske, ning kuuletud mu määrustele ja seadustele,+ 18 siis teen ma su kuningatrooni kõigutamatuks+ kooskõlas lepinguga, mille ma sõlmisin su isa Taavetiga,+ kui tõotasin: „Iisraeli valitseja kohalt ei puudu iialgi sinu järeltulija.”+ 19 Aga kui te taganete ning hülgate mu määrused ja käsud, mis ma teile olen andnud, ning lähete ja teenite teisi jumalaid ja kummardate nende ette,+ 20 siis juurin ma teid välja sellelt maalt, mille ma teile olen andnud,+ ja ma heidan oma palge eest ära koja, mille ma olen pühitsenud oma nime auks, ning teen selle kõigi rahvaste seas põlu- ja pilkealuseks.+ 21 Sellest kojast saab rusuhunnik. Igaüks, kes sellest mööda läheb, vaatab seda hämmastunult+ ja küsib: „Miks on Jehoova selle maa ja kojaga niimoodi teinud?”+ 22 Ja talle vastatakse: „Nad hülgasid oma Jumala Jehoova,+ kes tõi nende esiisad välja Egiptusemaalt,+ pöördusid teiste jumalate poole, kummardasid nende ette ja teenisid neid.+ Seepärast on Jumal toonud nende peale kogu selle õnnetuse.””+