Jesaja
25 Jehoova, sina oled mu Jumal.
Ma ülistan sind, ma kiidan su nime,
sest sa oled teinud imelisi asju,+
seda, mida seadsid eesmärgiks ammustel aegadel;+
sa oled olnud ustav+ ja usaldusväärne.
2 Sa oled teinud linna kivivareks,
kindluslinna rusuks.
Võõraste kindlus pole enam linn,
seda ei ehitata enam kunagi üles.
4 Sest sa oled kindluseks viletsale,
kindluseks vaesele tema kitsikuses,+
pelgupaigaks sajuhoo eest,
varjuks kuumuses,+
kui julmad marutormina vastu müüri sööstavad.
5 Nagu leevendaks leitsakut põuasel maal,
nõnda vaigistad sa võõraste möllu.
Nagu pilve vari leevendab leitsakut,
nõnda tehakse julmade laulule lõpp.
6 Vägede Jehoova valmistab sel mäel+ kõigile rahvastele
pidusöögi rammusate roogadega,+
pidusöögi parima* veiniga,
üdirikaste roogadega,
parima selitatud veiniga.
7 Ta kõrvaldab sel mäel loori, mis katab kõiki rahvaid,
katte, mis on kootud üle kõigi rahvaste.
8 Kõrgeim valitseja Jehoova neelab surma ära igaveseks+
ja pühib pisarad kõigilt palgeilt.+
Ta kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt,
sest nõnda on Jehoova rääkinud.
9 Sel päeval öeldakse:
„See on meie Jumal!+
Temale me lootsime+
ja tema päästis meid.+
See on Jehoova!
Temale me lootsime.
Rõõmustagem tema pääste üle ja hõisakem!”+
10 Jehoova käsi lasub sellel mäel+
ja Moab tallatakse ta omas paigas jalge alla+
nagu põhk sõnnikuhunnikusse.
11 Jumal sirutab käe ja lööb Moabi,
otsekui ujuja lööb vastu vett,
ning alandab tema ülbuse+
osavate käelöökidega.
12 Ta lükkab kindlustatud linna ümber
ühes kõrgete kaitsemüüridega,
ta paiskab selle maha, otse põrmu.