Aasafi laul.+
50 Jumalate Jumal Jehoova+ räägib,
hüüab kokku maa
idast lääneni.
2 Jumal kiirgab Siionist, kogu ilu täiusest.+
3 Meie Jumal tuleb ega saa vaikida.+
Tema ees käib neelav tuli,+
tema ümber möllab maru.+
4 Ta hüüab kokku taeva ja maa,+
et mõista kohut oma rahva üle:+
5 „Koguge minu juurde mu ustavad,
kes on sõlminud minuga ohvri alusel lepingu!”+
6 Taevas jutustab tema õigusest,
sest Jumal on kohtumõistja.+ (sela)
7 „Kuula, mu rahvas, ja ma räägin,
ma tunnistan su vastu, Iisrael.+
Mina olen Jumal, sinu Jumal.+
8 Ei noomi ma sind su ohvrite pärast
ega põletusohvrite pärast, mis on alati mu ees.+
9 Ei pea ma võtma su majast pulli
ega tarast sikke.+
10 Kuuluvad mulle ju kõik metsloomad,+
kõik loomad tuhandeil mägedel.
11 Ma tunnen igat mägede lindu,+
loendamatud loomad väljadel on minu.
12 Kui oleksin näljane, ei ütleks ma seda sulle,
sest mulle kuulub viljakas maa ja kõik, mis seal on.+
13 Kas peaksin sööma pullide liha,
jooma sikkude verd?+
14 Too Jumalale ohvriks tänu,+
tasu Kõigekõrgemale oma tõotused.+
15 Hüüa mind hädapäeval,+
ma päästan su ja sa tood mulle au.”+
16 Kuid jumalatule ütleb Jumal:
„Mis õigust on sul rääkida mu määrustest,+
kõnelda mu lepingust?+
17 Sina ju vihkad manitsust,
keerad mu sõnadele selja.+
18 Kui näed varast, kiidad sa teda takka,+
sa seltsid abielurikkujatega.
19 Sa levitad oma suuga kurjust,
pettus on kleepunud su keelele.+
20 Sa istud ja räägid oma venna vastu,+
paljastad oma ema poja eksimused.
21 Ma vaikisin, kui sa seda kõike tegid,
ja sa arvasid, et ma olen nagu sina.
Nüüd ma aga noomin sind,
esitan su vastu oma süüdistuse.+
22 Mõelge ometi sellele, teie, kes unustate Jumala,+
et ma ei kisuks teid tükkideks, ilma et keegi teid päästaks.
23 Kes toob ohvriks tänu, austab mind,+
kes käib kindlaksmääratud rajal,
saab näha Jumala päästet.”+